бой44См. неод. ‣(род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою)lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бойõhulahing, рукопашный бойkäsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бойkaitselahing, встречный бойkohtumislahing, решительный бойotsustav lahing, ожесточённые боиägedad lahingud, бой быковhärjavõitlus, петушиный бойkukevõitlus, кулачный бойrusikavõitlus, смертный бойsurmalahing, surmavõitlus, поле бояlahinguväli, võitlusväli, принять бойlahingut vastu võtma, вести бойlahingut pidama, вступать в бойvõitlusse astuma, завязать бойlahingut ~ võitlust alustama, отдать без бояvõitluseta loovutama (ka ülek.); ‣(без мн. ч.) (klaasi)puru, killud; ‣(без мн. ч.) löögid; бой часовkellalöögid, барабанный бойtrummipõrin, часы с боемmänguga kell; ‣(без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боемvaeseomaks peksma; ‣(без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скотаkariloomade tapmine; ◊ брать~ взять с боюlahinguga vallutama, tormijooksuga võtma