?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
делать 164a Г несов.
кого-что, кем-чем, из чего, кому-чему, для кого-чего, каким tegema; sooritama; valmistama; делать всё охотно kõike meelsasti tegema, что он делает? mida ta (ometi) teeb? делать ошибки vigu tegema, делать покупки sisseoste tegema, делать выбор valikut tegema, делать долги võlgu tegema, делать предложение кому kellele abieluettepanekut tegema, делать различие vahet tegema, делать упрёки etteheiteid tegema, делать обход med.
visiite tegema, делать кого несчастным keda õnnetuks tegema, делать опыты katseid tegema ~ sooritama, делать поворот pööret tegema ~ sooritama, делать вывод järeldust tegema, järeldama, делать усилие jõudu pingutama, jõupingutusi tegema, делать уроки koolitükke õppima, (kodus) koolitööd tegema, делать бумагу paberit valmistama, делать стулья toole valmistama, делать гимнастику võimlema, делать наблюдения vaatlema, делать обобщения üldistama, делать взнос sisse maksma, делать упор на чём rõhutama mida, делать снимки pildistama, делать ссылку на что viitama millele, делать знаки märku andma, делать сцену stseeni korraldama, делать секретарём sekretäriks võtma ~ määrama, машина делает 100 км в час auto sõidab 100 kilomeetrit tunnis, что (ж, же) делать, нечего делать pole (midagi) parata, что мы ни делали mida me ka iganes ette võtsime;
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek.
suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что...
tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd.
сделать
муха 69 С ж.
од.
kärbes, kärblane; zool.
мухи kärbselised (Brachycera), настоящие мухи päriskärblased (Muscidae), комнатная муха toakärbes (Musca domestica), мясные мухи lihakärblased (Calliphoridae, Sarcophagidae), porikärbsed (kõnek.
);
◊ белые мухи lumehelbed, -räitsakad; до белых мух enne lume ~ talve tulekut; под мухой madalk.
vintis, kilk peas; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; муху раздавить ~ задавить ~ зашибить madalk.
kärakat viskama; мухи мрут ~ дохнут madalk.
tappev igavus, kas või sure igavuse kätte; мухи не обидит kõnek.
ei tee kärbselegi liiga; ловить мух kõnek.
mitte lillegi liigutama, luuslanki ~ lulli lööma; считать мух kõnek.
molutama; какая муха (его) укусила? mis kärbes teda on hammustanud?
песня 66 С ж.
неод.
laul; детская песня lastelaul, застольная песня seltskonnalaul, колыбельная песня hällilaul, массовая песня massilaul, народная песня rahvalaul, обрядовая песня tavandilaul, плясовая песня tantsulaul, солдатская песня sõdurilaul, folkl.
nekrutilaul, хоровая песня koorilaul, цыганская песня mustlaslaul, песня без слов muus.
sõnadeta laul (laulva meloodiaga instrumentaalminiatuur), поэма из пяти песен viiest laulust koosnev poeem, затянуть песню kõnek.
laulu alustama ~ üles võtma, сложить песню про кого-что kellest-millest, kelle-mille kohta laulu tegema ~ looma;
◊ лебединая песня luigelaul; старая песня kõnek.
vana lugu ~ laul; тянуть ~ петь одну и ту же песню kõnek.
vana joru ajama, üht ja sama laulu laulma; чья песня спета kõnek.
kelle laul on lauldud, kelle lips on läbi; из песни слова не выкинешь kõnekäänd pole pääsu, ka kõik halb tuleb välja laduda, asja huvides tuleb kõik ära rääkida, laulust sõnu välja ei viska
сделать 164a Г сов.
кого-что, из кого-чего, кем-чем, каким tegema, valmistama; talitama, toimima; сделать доклад ettekannet tegema, ettekandega esinema, сделать вывод järeldust tegema, järeldama, сделать замечание märkust tegema, сделать заявление avaldust tegema, avaldusega esinema, сделать выбор valima, valikut tegema, сделать обобщение üldistama, üldistust tegema, сделать оговорку mööndust tegema, möönma, сделать остановку peatust tegema, сделать открытие avastust tegema, сделать ошибку eksima, viga tegema, сделать поворот pööret tegema, сделать покупки sisseoste tegema, сделать визит külastama, visiiti tegema, väisama, сделать подарок kinkima, kingitust tegema, сделать попытку katsetama, katset tegema, сделать сообщение sõnavõtuga esinema, сделать сравнение võrdlema, сделать ссылку viitama, сделать внушение (1) sisendama, (2) suulist märkust tegema, сделать усилие (jõudu) pingutama, ponnistama, сделать уступки järele andma, järeleandmisi tegema, сделать комплимент komplimenti tegema, meelitusi ütlema, сделать шаг вперёд sammu ette astuma, сделать ничью viiki mängima ~ tegema;
◊ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; сделать глазки кому kõnek.
kellele silmi tegema; сделать кислую мину kõnek.
haput nägu tegema; сделать большие глаза kõnek.
suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; сделай(те) одолжение ~ милость van.
olge nii kena ~ lahke; vrd.
делать
слава 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
‣ kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
◊ на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
слон 2 С м.
од.
‣ elevant (kõnek. ka ülek.
); саванновый слон zool.
aafrika elevant (Loxodonta africana), азиатский слон zool.
india elevant (Elephas maximus);
‣ oda (males);
◊ делать из мухи слона sääsest elevanti tegema; слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on elevant kõrva peale astunud