[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
винный 126 П veini-; viina-; винная бутылка veinipudel, винный уксус veiniäädikas, винный погреб veinikelder, viinakelder, винный камень (1) keem. viinakivi, kaaliumvesiniktartraat, kremortartar, (2) hambakivi, винный спирт keem. piiritus, etanool, etüülalkohol, винная ягода kuivatatud viigimari
гребной 120 П sõude-, aeru-; гребной спорт sõudesport, гребная лодка sõudepaat, aerupaat, гребное судно aerulaev, гребной винт sõukruvi, laevakruvi
иголка 72 С ж. неод.
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
качаться 165 Г несов.
‣ kiikuma, hällima, kõikuma, õõtsuma; vankuma, võnkuma, pendeldama; качаться в люльке hällis kiikuma, лодка качается на волнах paat õõtsub ~ kiigub laineil, ветки качаются от ветра oksad kõiguvad tuules;
‣ taaruma, vaaruma, tuikuma; качаться на ногах jalgadel tuikuma
‣ kiikuma, hällima, kõikuma, õõtsuma; vankuma, võnkuma, pendeldama; качаться в люльке hällis kiikuma, лодка качается на волнах paat õõtsub ~ kiigub laineil, ветки качаются от ветра oksad kõiguvad tuules;
‣ taaruma, vaaruma, tuikuma; качаться на ногах jalgadel tuikuma
колыхаться 195, 165 Г несов. без доп., от чего õõtsuma, kiikuma, kõikuma, lainetama, hällima; vappuma, rappuma; лодка колышется на волнах paat kiigub lainetel, колыхаться от смеха naerust vappuma
мотаться 165 Г несов.
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
нырять 254b Г несов.
‣ sukelduma (kõnek. ka ülek.), vee alla minema; глубоко нырять sügavale sukelduma;
‣ ülek. tõusma ja vajuma; (korduvalt) alla sööstma ja kõrgust võtma; лодка ныряла в волнах paat tõusis ja vajus lainetel, самолёт нырял в воздухе lennuk sööstis alla ja võttis uuesti kõrgust
‣ sukelduma (kõnek. ka ülek.), vee alla minema; глубоко нырять sügavale sukelduma;
‣ ülek. tõusma ja vajuma; (korduvalt) alla sööstma ja kõrgust võtma; лодка ныряла в волнах paat tõusis ja vajus lainetel, самолёт нырял в воздухе lennuk sööstis alla ja võttis uuesti kõrgust
пенный 126 П vaht-, vahu-; vahune, vahutav, kobrutav; пенный огнетушитель vahtkustuti, пенная волна vahune ~ vahutav laine
победный 126 П liter. võidu-, võidukas, võidurikas; победное знамя võidulipp, победная война võidukas sõda, до победного конца võiduka lõpuni
покачивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kiikumine, õõtsumine, kõikumine; kiigutamine, õõtsutamine, kõigutamine; покачивание лодки на волнах paadi kiikumine ~ õõtsumine lainetel, покачивание ребёнка lapse kiigutamine, покачивание головой peavangutus
противоположность 90 С ж. неод. vastand; vastandlikkus, vastupidisus; он полная противоположность своей сестре ta on oma õe täielik vastand, закон единства и борьбы противоположностей filos. vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, противоположность взглядов seisukohtade vastandlikkus, противоположность интересов huvide vastandlikkus, противоположность между умственным и физическим трудом vaimse ja füüsilise töö erinevus, в противоположность кому-чему vastupidi kellele-millele
складка 72 С ж. неод.
‣ volt; viik; встречная складка vastandvolt, бантовая складка lehvikvolt, застрочная складка kapitud volt, юбка в складку ~ со складками voltidega ~ volditud seelik, брюки со складками viigipüksid;
‣ korts (ka ülek.), kurd (ka geol.); глубокие складки на лбу sügavad vaod ~ kurrud ~ kortsud laubal, кожная складка nahavolt, nahakurd, складка скалывания geol. lõhestumiskurd, складки земной коры geol. maakoorekurrud, складки местности maastiku ebatasasused;
‣ (без мн. ч.) kokkupanek, ülesladumine, riitaladumine, riitapanek;
‣ mat. kompositsioon;
‣ ehit. tahkkonstruktsioon, tahktarind
‣ volt; viik; встречная складка vastandvolt, бантовая складка lehvikvolt, застрочная складка kapitud volt, юбка в складку ~ со складками voltidega ~ volditud seelik, брюки со складками viigipüksid;
‣ korts (ka ülek.), kurd (ka geol.); глубокие складки на лбу sügavad vaod ~ kurrud ~ kortsud laubal, кожная складка nahavolt, nahakurd, складка скалывания geol. lõhestumiskurd, складки земной коры geol. maakoorekurrud, складки местности maastiku ebatasasused;
‣ (без мн. ч.) kokkupanek, ülesladumine, riitaladumine, riitapanek;
‣ mat. kompositsioon;
‣ ehit. tahkkonstruktsioon, tahktarind
скоба 53 С ж. неод.
‣ sang, (käe)pide; дверная скоба uksekäepide, спусковая скоба sõj. päästikukaitse, взяться за скобу (käe)pidemest ~ sangast kinni võtma;
‣ tehn., ehit. klamber, riisk, kramp, obadus, koba; el. pell; torulook; mer. seekel; соединительная скоба ühendusklamber, якорная скоба ankruseekel, скоба микрометра kruviku look, скоба для лазания (1) roniraud, (2) astmeraud, скреплять скобой klambriga kinnitama, klammerdama, соединять скобой klambriga kinnitama, mer. seekeldama;
‣ tehn. harkkaliiber, hark; резьбовая скоба keermehark, мерительная скоба mõõtehark, kontrollhark;
‣ kontsaraud
‣ sang, (käe)pide; дверная скоба uksekäepide, спусковая скоба sõj. päästikukaitse, взяться за скобу (käe)pidemest ~ sangast kinni võtma;
‣ tehn., ehit. klamber, riisk, kramp, obadus, koba; el. pell; torulook; mer. seekel; соединительная скоба ühendusklamber, якорная скоба ankruseekel, скоба микрометра kruviku look, скоба для лазания (1) roniraud, (2) astmeraud, скреплять скобой klambriga kinnitama, klammerdama, соединять скобой klambriga kinnitama, mer. seekeldama;
‣ tehn. harkkaliiber, hark; резьбовая скоба keermehark, мерительная скоба mõõtehark, kontrollhark;
‣ kontsaraud
спайка 75 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) tehn. jootmine, joode;
‣ liide, joode, jootekoht;
‣ (без мн. ч.) ülek. ühtsus, üksmeel, ühtehoid, monoliitsus; спайка города с деревней linna ja maa ühtsus, боевая спайка võitlusühtsus,
‣ anat. kommissuur, nide, ühendus (ka biol.); спайка полушарий головного мозга ajupoolkerade nide;
‣ спайки мн. ч. med. liited; спайки в брюшной полости kõhuõõne liited
‣ (без мн. ч.) tehn. jootmine, joode;
‣ liide, joode, jootekoht;
‣ (без мн. ч.) ülek. ühtsus, üksmeel, ühtehoid, monoliitsus; спайка города с деревней linna ja maa ühtsus, боевая спайка võitlusühtsus,
‣ anat. kommissuur, nide, ühendus (ka biol.); спайка полушарий головного мозга ajupoolkerade nide;
‣ спайки мн. ч. med. liited; спайки в брюшной полости kõhuõõne liited
створка 72 С ж. неод.
‣ ehit. (akna-, ukse-, vm.) tiib ~ pool; створка ворот, воротная створка väravapool, väravatiib, оконная створка aknatiib, aknapool, дверная створка uksepool, uksetiib;
‣ poole (üks pool); створки стручка гороха hernekauna poolmed
‣ ehit. (akna-, ukse-, vm.) tiib ~ pool; створка ворот, воротная створка väravapool, väravatiib, оконная створка aknatiib, aknapool, дверная створка uksepool, uksetiib;
‣ poole (üks pool); створки стручка гороха hernekauna poolmed
стойка II 75 С ж. неод.
‣ tugi(post), püsttugi, tugipuu, (alus)pukk, kandesammas, piilar, jalg, jaland, tits, püstmik; el. püstik; sport hüppepost; дверная стойка uksepost, угловая стойка nurgapost, опорная ~ поддерживающая стойка tugipost, tugijalg, крепёжная стойка mäend. tugipost, toetuspost, стойка фальшборта mer. umbreelingu tugi ~ tits, стойка трения hõõrdtugi, стойка плуга adraankur, adrasäär;
‣ kinnislüli, liikumatu lüli; контактная стойка el. kontakthuulik, liikumatu kontakt;
‣ lett; буфетная стойка puhvetilett, барная стойка baarilett
‣ püstkrae; стойка воротника kraekand
‣ tugi(post), püsttugi, tugipuu, (alus)pukk, kandesammas, piilar, jalg, jaland, tits, püstmik; el. püstik; sport hüppepost; дверная стойка uksepost, угловая стойка nurgapost, опорная ~ поддерживающая стойка tugipost, tugijalg, крепёжная стойка mäend. tugipost, toetuspost, стойка фальшборта mer. umbreelingu tugi ~ tits, стойка трения hõõrdtugi, стойка плуга adraankur, adrasäär;
‣ kinnislüli, liikumatu lüli; контактная стойка el. kontakthuulik, liikumatu kontakt;
‣ lett; буфетная стойка puhvetilett, барная стойка baarilett
‣ püstkrae; стойка воротника kraekand
сцепка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kokku)haakimine, haage; сцепка вагонов vagunite kokkuhaakimine;
‣ (järel)haagis, haakeseade, haagik (traktoriseade), eelik, vedik; универсальная сцепка põll. universaaleelik, гибкая сцепка aut. paindvedik, paindühenduslüli;
‣ raudt. sidur; запасная сцепка varusidur, двойная сцепка kaksiksidur
‣ (без мн. ч.) (kokku)haakimine, haage; сцепка вагонов vagunite kokkuhaakimine;
‣ (järel)haagis, haakeseade, haagik (traktoriseade), eelik, vedik; универсальная сцепка põll. universaaleelik, гибкая сцепка aut. paindvedik, paindühenduslüli;
‣ raudt. sidur; запасная сцепка varusidur, двойная сцепка kaksiksidur
шпонка 72 С ж. неод. ehit. (puidust) tüübel, põõn, salapulk, sidepulk, ühenduspulk; (metallist) ralv; mas. pikikiil; liist; столярная шпонка puidut. sidepulk, salapulk, закрепить шпонками ralvama, tüübeldama, врезная шпонка mas. süvikiil
ягода 51 С ж. неод. mari; лесные ягоды metsamarjad, крупные ягоды suured marjad, мелкие ягоды väik(e)sed ~ peened marjad, зрелые ягоды valmis ~ küpsed marjad, сочные ягоды mahlased ~ mahlakad ~ lihavad marjad, ягоды клубники (aed)maasikad, maasikmarjad, ягоды малины vaarikad, vabarnad, vaarmarjad (van.), ягоды чёрный смородины mustad sõstrad, mustasõstramarjad, ягоды крыжовника karusmarjad, tikrid, ягоды рябины pihlakamarjad, pihlamarjad, ягоды черёмухи toomingamarjad, можжевёловые ягоды kadakamarjad, варенье из лесных ягод metsamarjamoos, снежная ягода bot. lumimari (Symphoricarpos), винная ягода (1) kuivatatud viigimari, (2) rahvakeeles viigipuu, вольчи ягоды bot. harilik näsiniin (Daphne mezereum), медвежья ягода bot. harilik leesikas, seapohl (Arctostaphylos uva-ursi), ходить за ягодами marjul käima, собирать ягоды marju korjama ~ noppima, рвать ягоды marju korjama (põõsalt, puult), консервировать ягоды marju sisse tegema;
◊ одного поля ягода kõnek. ühte mesti ~ ühte nahka ~ ühe vitsaga löödud mehed, paras paar
◊ одного поля ягода kõnek. ühte mesti ~ ühte nahka ~ ühe vitsaga löödud mehed, paras paar
