[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

вариться 307 Г несов.
‣ keema; суп варится supp keeb;
‣ страд. к варить;
◊
вариться в собственном соку omas rasvas praadima; vrd. свариться
вериться 269 Г несов. безл. кому, во что, чему uskuma; в это ~ этому верится с трудом seda on raske uskuda
ворваться 217 Г сов. → несов. врываться I
воротиться 316 Г сов. kõnek. tagasi tulema ~ pöörduma, naasma; воротиться в город linna tagasi tulema
врываться I 169 Г несов. → сов. ворваться во что sisse tungima ~ tormama kuhu; врываться в город linna tungima, врываться в комнату tuppa tormama, врываться в чей разговор järsult jutusse sekkuma, kelle juttu läbi lõikama
выситься 273 Г несов. над чем, без доп. kõrguma, kõrgusse tõusma; над берегом высится скала kalda kohal kõrgub kalju
горбиться 277 (повел. накл. горбься и горбись, горбьтесь и горбитесь) Г несов. end küüru hoidma, küürus olema ~ käima; küüru jääma; он горбится при ходьбе ta käib küürus, год от году он всё больше горбится iga aastaga jääb ta rohkem küüru; vrd. сгорбиться
гордиться 289 Г несов.
‣ кем-чем uhkust tundma, uhke olema mille üle; гордиться чьими успехами kelle edu üle uhke olema;
‣ чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema
испортиться 274 Г сов.
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
кормиться 321 Г несов. без доп., чем
‣ toituma, sööma; кормиться одной рыбой ainult kalast elama ~ toituma;
‣ end toitma ~ elatama ~ ülal pidama, elatuma; кормиться своим трудом oma tööst elama ~ elatuma, крестьяне кормились землёй maa toitis talupoegi; vrd. прокормиться
корчиться 271 (повел. накл. корчись и корчься, корчитесь и корчьтесь) Г несов. в чём, от чего kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma, (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kõverasse kiskuma, kössi tõmbuma; корчиться в судорогах krampides vintsklema, корчиться от боли valust väänlema, корчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. скорчиться
коситься 297 Г несов.
‣ viltu kiskuma ~ olema; изба косилась набок maja ~ hütt seisis längakil;
‣ на кого-что, чем, без доп. kõõritama, silmanurgast piiluma; ülek. viltu vaatama; коситься на соседа naabri poole viltu vaatama; vrd. покоситься
морщиниться 269 Г несов. vt. морщиться
морщиться 271 (повел. накл. морщись и морщься, морщьтесь) Г несов. от чего, без доп.
‣ kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbuma, nägu kortsutama ~ kirtsutama ~ krimpsutama, (otsmikku) kurrutama; лоб её часто морщился laup tõmbus tal sageli kipra, нос её при этом всегда морщился seejuures tõmbas ta alati nina kirtsu, морщиться от досады pahameelest nägu krimpsutama;
‣ virvendama (vee kohta);
‣ kõnek. kortsuma, kortsu minema (rõivaste kohta); vrd. сморщиться, наморщиться
морщиться 287 Г несов. kõnek. vt. морщить
наморщиться 271 (повел. накл. наморщись и наморщься, наморщьтесь) Г сов.
‣ kulmu kortsutama, nina ~ nägu krimpsutama; kortsu ~ kipra ~ krimpsu tõmbuma ~ minema; лоб наморщился otsaesine tõmbus kipra;
‣ ülek. virvendama ~ virdama hakkama; vrd. морщиться
нестись I 365 Г несов.
‣ kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
‣ ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
‣ страд. к нести I; vrd. носиться
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊
носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
опороситься 285 Г сов. põrsaid tooma, poegima (sea kohta); vrd. пороситься
покоситься 297 Г сов.
‣ viltu ~ kiiva vajuma;
‣ на кого kõõritama, kõõrdi vaatama; vrd. коситься
пороситься 297 Г несов. (без 1 и 2 л.) põrsaid tooma, poegima (sea kohta); vrd. опороситься
портиться 274 (повел. накл. ед. ч. портись и порться, мн. ч. портитесь и порттьтесь) Г несов.
‣ riknema, rikki ~ halvaks minema; halvenema; рыба быстро портится kala rikneb ~ roiskub kiiresti, зрение портится nägemine halveneb ~ läheb kehvaks, погода стала портиться ilm kippus ~ kipub halvale, отношения портятся suhted halvenevad;
‣ hukka ~ raisku ~ käest ära minema; vrd. испортиться
прокормиться 321 Г сов. → несов. прокармливаться kõnek. end elatama, elatuma, endale elatist ~ toitu ~ sööki hankima; vrd. кормиться
свариться 305 Г сов. → несов. свариваться
‣ (без несов) pehmeks keema, (keemisega) valmis saama; суп сварился supp on keenud ~ valmis, мясо не сварилось liha on kõvaks jäänud;
‣ tehn. kokku keevituma; vrd. вариться
сгорбиться 277 (повел. накл. сгорбись и сгорбься, сгорбитесь и сгорбьтесь) küüru ~ kühmu tõmbuma, end küüru hoidma, küürus ~ kühmus ~ vimmas olema ~ käima; küüru ~ kühmu jääma ~ vajuma; сгорбиться под старость vanuigi küüru vajuma ~ jääma, сгорбиться под тяжестью raskuse all küüru vajuma, сгорбившись küürus, kühmus, küürakil; vrd. горбиться
скорчиться 271 (повел. накл. скорчись и скорчься, скорчитесь и скорчьтесь) Г сов.
‣ kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma;
‣ от чего (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kössi ~ kõverasse tõmbuma; скорчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. корчиться
сморщиться 271 (повел. накл. сморщись и сморщься, сморщьтесь) Г сов. → несов. сморщиваться
‣ kortsu ~ kirtsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema, käkruma, krimpsuma, kipruma; лоб сморщился laup ~ kulm läks kortsu, лицо сморщилось от боли nägu tõmbus valust kipra ~ krimpsu;
‣ nägu krimpsutama ~ kirtsutama; vrd. морщиться

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur