[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

бельмес 1 С м. неод. väljendis ни бельмеса (не понимать ~ не знать) madalk. mitte tuhkagi teadma, mitte mõhkugi taipama
врать 217a Г несов. кому, на кого-что, что, без доп. kõnek. valetama, luiskama; tühja lobisema, loba ajama; ври, да не завирайся valeta, aga pea piiri, часы врут kell näitab valesti; vrd. наврать и соврать
вряд ли частица vaevalt, vaevalt küll, kahtlane kas; вряд он придёт vaevalt ta tuleb
г нескл. С
‣ с. täht г (g); строчное г väike г, прописное г suur г (Г);
‣ м. kaashäälik г; звонкий согласный г heliline kaashäälik г
га нескл. С м. неод. (гектар) hektar; семь га seitse hektarit
гид 1 С м.
‣ од. ekskursioonijuht, turismijuht, giid;
‣ неод. van. matkateatmik, reisiteatmik;
‣ неод. astr. juhtpikksilm, giidpikksilm (pikksilma abiriist)
гм межд. hm!
денно Н väljendis денно и нощно päeval ja öö(se)l, nii ööd kui (ka) päevad, ööd-päevad otsa
его I род. и вин. п. М он и оно
зги 69 С väljendis ни зги не видать ~ не видно kõnek. ei näe sõrmegi suhu pista, pilkane pime
и I нескл. С
‣ с. täht и (i, j); строчное и väike и, восьмеричное и и-tähe endisaegne nimetus, десятеричное и endisaegse vene i-tähe nimetus;
‣ м. täishäälik и; безударный и rõhutu и;
◊
ставить точки над и i-le punkti (peale) panema
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
и III частица isegi, ka, -gi, -ki; (küll) ikka, (küll) alles; он и спасибо не сказал ta isegi ei tänanud, и охота тебе заниматься пустяками on sul ka tahtmist tühja-tähjaga tegelda, это и для него не легко temalegi ei ole see kerge, ega see temalegi kerge ole, довольно и того aitab sellestki, и какой же он стал высокий küll ta on ikka suureks kasvanud ~ pikaks veninud
и (и-и, и-и-и) IV межд. madalk. nonoh! minend ikka! oi-oi!
контра I Н väljendis про и контра liter. poolt ja vastu, lad. ‘pro et contra’
копчу 1 л. наст. вр. Г коптеть II и коптить 2.
круче сравн. ст. П крутой и круто
ли I частица
‣ kas (küsilauses); надолго ли он уехал? kas ta sõitis kauaks ära? не стыдно ли тебе? kas sul häbi ei ole? не так ли? eks ole (nii)? шутка ли сказать? mõelda vaid! see pole nali! ой ли? kõnek. kas (ikka) tõesti?
‣ ühendites: вряд ли vaevalt (küll), едва ли вы его найдёте vaevalt te ta kätte saate, мало ли что может случиться paljugi mis võib juhtuda, она чуть ли не плачет tal on nutt varuks;
◊
то ли дело hoopis teine asi
ли II союз kas; kui; проверьте, хорошо ли всё сделано kontrollige, kas kõik on hästi tehtud, давно его не видела, жив ли он pole teda ammu näinud, ei tea, kas elab(ki) veel, ли..., ли kas... või, то ли..., то ли kas... või
ли III нескл. С с. неод. lii (Hiina pikkusühik)
ль I частица vt. ли I
ль II союз vt. ли II
ми нескл. С с. неод. muus. mi, e
навряд Н madalk. vt. навряд ли
навряд ли Н kõnek. vaevalt (küll); навряд он придёт vaevalt ta tuleb
недолга С ж. неод. väljendis (вот тебе) и вся недолга! kõnek. ja ongi kõik, ja asi ants, ja kogu lugu
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊
ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
пи I нескл. С с. неод. mat. pii (ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe)
пи II нескл. С с. неод. pii (kreeka täht)
сё М с. kõnek. väljendeis то да сё, и то и сё see ja teine; ни то ни сё ei seda ega teist, ei see ega teine; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast peast, heast-paremast; о том, о сём ühest ja teisest
си нескл. С с. неод. muus. si (noot)
статочный 126 П väljendis статочное ли дело van. kõnek. on see võimalik, kus seda enne nähtud on, kuhu see kõlbab
сяк Н kõnek. väljendis (и) так и сяк (1) kuidagimoodi, kuidagiviisi, (2) nii ja naa, nii ja teisiti, küll üht-, küll teistviisi
сям Н väljendeis там и сям siin ja seal, siin-seal; то там, то сям kord siin, kord seal
фи межд. kõnek. vuih, päh; фи, какой противный vuih, kui vastik
чох 18 С м. неод. kõnek. väljendis кто не верит ни в сон ни в чох kes ei usu jumalat ega kuradit
щец род. п. мн. ч. С щи kõnek. щец не осталось kapsasupp on otsas ~ otsa saanud
щи 29 С неод. (без ед. ч.) (kapsa)supp; зелёные щи roheline supp (oblikasupp, spinatisupp), свежие щи värskekapsasupp, кислые щи hapukapsasupp, пустые щи lihata kapsasupp, серые щи kapsalehesupp;
◊
попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться ~ угодить как кур во щи kõnek. orki lendama, hädas kui mustlane mädas olema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur