?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
вонзить 293a Г сов.
→ несов.
вонзать что в кого-что sisse pistma ~ torkama; вонзить меч в грудь mõõka rinda pistma ~ torkama, вонзить взор ~ глаза в кого-что keda-mida silmadega ~ pilguga puurima, läbitungivalt ~ teravalt vaatama;
◊ вонзить ~ вонзать нож ~ кинжал в сердце (nagu) noaga rindu andma ~ südamesse torkama
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч.
груди и груди) С ж.
неод.
rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek.
endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek.
südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
колотить Г несов.
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп.
taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek.
endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek.
nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
поражение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) tabamine, tabamus, pihtasaamine, pihtamine, pihtamus; поражение цели märgi tabamine;
‣ haavatasaamine, vigastamine; vigastus, kahjustus, trauma; поражение в грудь rinnahaav, лучевое ~ радиационное поражение med. kiirguskahjustus, поражение нервной системы med. närvisüsteemi kahjustus;
‣ sõj., sport lüüasaamine; purustamine; полное поражение täielik lüüasaamine, потерпеть поражение lüüa saama, kaotust kandma, нанести поражение противнику vastast purustama, поражение восстания ülestõusu nurjumine
потолкать 165a Г сов.
кого-что müksima, tõukima; (mitu korda) lükkama ~ tõukama; потолкать в грудь кого keda rindu müksima
совать 176 Г несов.
→ сов.
сунуть kõnek.
‣ что, за что, куда pistma (ka ülek.
), torkama, toppima (ka ülek.
); совать руку в карман kätt taskusse pistma, совать топор за пояс kirvest vöö vahele pistma ~ torkama, совать в руки кому лопату kellele labidat pihku pistma, совать взятку kõnek.
pihku pistma, pistist andma, совать руку kõnek.
areldi kätt andma, совать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima;
‣ кого, чем lükkama, müksima, tõukama; совать кулаком в грудь rusikaga rindu tõukama; совать вперёд себя endast ette(poole) lükkama;
◊ совать ~ сунуть голову в петлю pead silmusesse pistma; совать ~ сунуть (свой) нос куда, во что kõnek. oma nina toppima kuhu; совать ~ сунуть под нос что kõnek. mida kellele nina alla torkama, nina ette viskama
толкать 169a Г несов.
→ сов.
толкнуть кого-что, во что, чем lükkama, tõukama (ka sport; ka ülek.
), müksima, tonksima, tonkima, togima; ülek.
peale käima, tungivalt nõudma, tagant sundima; толкать дверь ust lükkama, толкать тачку käru lükkama, толкать соседа локтем naabrit küünarnukiga tonksima ~ müksima, толкать в бок ribide vahele tonksima ~ müksima, толкать друг друга teineteist ~ üksteist tonksima ~ müksima, толкать в грудь rindu togima, толкать в пропасть kuristikku tõukama (ka ülek.
), толкать на ложный путь väärale teele tõukama, толкать на преступление kuriteole tõukama, толкать ядро kuuli tõukama, толкать штангу tõstekangi tõukama, толкать с ковра matilt välja lükkama (maadluses), толкать вперёд (1) ettepoole lükkama ~ tõukama, (2) tagant tõukama ~ sundima, ergutama, толкать речь kõnek.
iroon.
kõnega üles astuma
тыкать I 193a, 164a Г несов.
‣ кого-что, чем, во что, куда kõnek.
toppima (madalk. ka ülek.
), torkima, tonkima, tonksima; nügima, togima, müksima; тыкать ключом в замок võtit lukuauku toppima, тыкать палкой в землю kepi(otsa)ga maad tonkima, тыкать кулаком в бок rusikaga ribide vahele togima, тыкать пальцем в грудь sõrmega vastu rinda torkima;
‣ что, во что, куда kõnek. sisse torkama ~ torkima ~ lööma; тыкать колья в землю vaiu ~ tikke maa sisse torkama ~ lööma;
‣ кого-что, кем-чем ülek. madalk. nina alla hõõruma ~ toppima;
◊ тыкать (свой) нос kõnek. (oma) nina toppima; тыкать носом кого во что madalk. keda ninapidi millesse toppima, keda nagu kassipoega õpetama; тыкать в нос ~ в глаза кому кем-чем, что madalk. kellele mida nina peale viskama ~ nina alla hõõruma; тыкать пальцем на кого-что kõnek. kelle-mille peale näpuga näitama
ударить Г сов.
→ несов.
ударять‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.
); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek.
tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek.
ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek.
ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek.
ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
упереть I 243 Г сов.
→ несов.
упирать I‣ что, во что kõnek.
kuhu ~ mille vastu suruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудь lõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в колено kätt põlvele toetama, упереть руки в бока käsi puusa panema;
‣ (взгляд, глаза, взор) в кого-что ülek. kõnek. keda-mida pilguga puurima, kellel-millel pilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседника vestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землю üksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma;
‣ (без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
‣ (без несов.) что madalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не упереть nii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida;
‣ на что ülek. madalk. mida rõhutama, toonitama, millele ~ mille peale suruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно упереть just seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida