?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
дойка 75 С ж.
неод.
lüps, lüpsmine; электрическая дойка elekterlüps, механическая ~ машинная дойка masinlüps
дока 69 С м. и ж.
од.
на что, в чём kõnek.
spets, oma ala meister
доска 71 (вин. п. ед. ч.
доску и доску, им. п. мн. ч.
доски, род. п.
досок и досок, дат. п.
доскам и доскам...) С ж.
неод.
‣ laud; необрезная доска servamata laud, обрезная доска servatud laud, дубовые доски tammelauad, гладильная доска triikimislaud, triiklaud, чертёжная доска joonestuslaud, шахматная доска malelaud, наборная доска trük.
ladumislaud;
‣ tahvel, plaat, kilp; классная доска klassitahvel, Доска почёта autahvel, мемориальная доска mälestustahvel, грифельная доска van. (koolilapse) kivitahvel, доска объявлений teadetetahvel, мраморная доска marmorplaat, распределительная доска el. jaotuskilp;
◊ до гробовой доски hauani, surmani; от доски до доски kõnek. kaanest kaaneni, täielikult; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем samale pulgale asetama keda kellega; свой в доску madalk. läbi ja lõhki omamees ~ oma poiss
дочка 73 С ж.
од.
kõnek.
tütar; маменькина дочка halv.
memmetütar
дудка 72 С ж.
неод.
‣ vilespill; (laevuri)vile; играть на дудке vilespilli puhuma ~ mängima;
‣ geol. ümarkaevand;
◊ плясать под чью дудку kõnek. kelle pilli järgi tantsima
лада 51 С м. и ж.
од.
folkl.
armas, kallis, kallike; моя лада mu armas (naine)
липка 72 С ж.
неод.
dem.
pärnake, noor pärn;
◊ обирать ~ обобрать ~ обдирать ~ ободрать ~ облупить как липку кого madalk.
keda puupaljaks tegema, paljaks koorima
ложа I 76 С ж.
неод.
loož; сидеть в ложе loožis istuma, масонская ложа vabamüürlasloož (nende salaühingu osakond)
ложа II 76 С ж.
неод.
sõj.
(püssi)laad
лоза 53 С ж.
неод.
‣ väät, vits, oks; виноградная лоза viinamarjaväät;
‣ paju (rahvakeeles)
лонжа 76 С ж.
неод.
jooksutusohi; (akrobaadi) julgestusnöör
лоно 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) luulek.
van.
süli, rüpp;
◊ на лоне природы looduse rüpes
один 133‣ Ч, Ч → С м.
üks; один метр üks meeter, комната в одно окно ühe aknaga tuba, меня тревожит одно ma muretsen vaid ühe asja pärast, одно и то же ükssama, üks ja seesama (lugu vm.), одного недостаёт ainult ühest asjast on puudus, одно из двух üks kahest, emb-kumb, по одному ükshaaval, ühekaupa;
‣ Ч → П üksi(nda); ainult, aina; один как перст ihuüksi, täiesti üksi(nda), он живёт один ta elab üksinda, оставить детей одних lapsi omapead ~ üksinda koju jätma, дома одни лишь дети kodus on ainult lapsed, одни неприятности aina pahandused, всё это -- одни слова need on ainult ~ tühipaljad sõnad, одно название kõnek. tühipaljas nimi, в одном платье kleidiväel;
‣ Ч → П sama, seesama; жить с кем в одном доме kellega samas majas elama, мы с вами одного мнения oleme samal ~ ühel arvamusel, одних с нами лет meie eakaaslased, meiega ühevanused ~ samavanused, в одно и то же время samal ajal, сидеть за одной партой pinginaabrid olema, привести к одному знаменателю ühe nimetaja alla viima (ka ülek.);
‣ Ч → М, С м. keegi, mingi, üks; один молодой человек keegi noormees, один из нас keegi ~ üks meie hulgast, в один прекрасный день ühel ilusal päeval, одно время мы часто встречались üksvahe saime tihti kokku, с одной стороны ühest küljest, ühelt poolt, из одной крайности в другую ühest äärmusest teise, одно письмо грознее другого üks kiri on ähvardavam kui teine, один из самых одарённых üks andekaim, занять одно из первых ~ призовых мест auhinnalisele kohale tulema, одно другому не мешает üks (töö vm.) ei sega teist, то один, то другой kord üks, kord teine, один за другим üksteise järel, hanereas;
◊ в один голос (nagu) ühest suust, ühel häälel, (kõik) kooris; в один присест korraga, ühe jutiga mida tegema; один ~ одно к одному ~ одна к одной üks parem kui teine, nagu valitud; одно к одному üks häda teise otsa; один на один (1) nelja silma all, (2) üks ühe vastu; все как один nagu üks mees; все до одного viimane kui üks; один другого стоит üks väärib teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; одна нога здесь, другая там kõnek. kibekähku, nagu välgupoeg, välgukiirusel, tuulekiirusel, nagu õlitatud välk; в одни руки kõnek. ühele inimesele, (ühe) nina peale; в одних руках ühe inimese käes; одним словом ühesõnaga; одним ухом poole kõrvaga; (хоть) одним глазом kas või silmanurgast(ki); одним ~ единым духом ühe raksuga ~ soojaga ~ valuga; одним ~ единым махом, с одного маху kõnek. ühe ropsuga ~ hoobiga ~ hingetõmbega; одним росчерком пера üheainsa suletõmbega; одним миром мазаны halv. nagu ühe vitsaga löödud, üks pole parem kui teine, ühed hullud kõik; на одно лицо (kõik) ühte nägu; все за одного, один за всех vanas. kõik ühe eest, üks kõigi eest; (они) одного поля ягода kõnek. (nad) on ühest killast ~ ühte tõugu ~ ühe vitsaga löödud, viska ühega teist; стоять одной ногой в могиле ühe jalaga hauas olema, haua äärel olema; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем ühele pulgale seadma ~ panema; стричь ~ подстригать ~ остричь ~ подстричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) ühe mõõdupuuga mõõtma, (kõiki) ühele liistule tõmbama ~ samale pulgale asetama
присест 1 С м.
неод.
väljendeis в один присест, за один присест kõnek.
joonelt, ühe jutiga
шайка-лейка (шайка 75, лейка 75) С ж. неод. kõnek. väljendeis одна ~ своя шайка-лейка üks kamp kõik; из одной шайки-лейки ühest pundist, ühte masti mehed