живой120П(кр. ф. жив, жива, живо, живы) ‣elus; ülek. elav; пойматькогоживымkedaelusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё живаta elab veel, жив надеждойelab lootusest; ‣(без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыбаeluskala, живые ресурсыelusressursid, bioressursid, живой весelusmass, -kaal, живое существоelusolend, живая природаelusloodus, живой уголокelavnurk, живая силаsõj. elavjõud, живая изгородьaiand. hekk, elavtara, живая очередьelav järjekord, живой ребёнокelav ~ vilgas laps, живой интересelav huvi, живая речьelav sõna, ilmekas kõne, живая водаfolkl. eluvesi, живая ранаvärske haav; ‣П→ Сживойм. од, живоес. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвыеelavad ja surnud, остаться в живыхellu jääma; ◊ живая летописьчегоelav ajalugu (inimese kohta); живой рукойkõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать~ взять~ задевать~ задеть~ затрагивать~ затронуть за живоекогоkõnek. (1) kellehella kohta puudutama, kellesüdamesse lõikama, kellelehinge minema, kellesüdant liigutama, (2) kellemeeli köitma; на живую ниткуkõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую рукуkõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв(hirmust) poolsurnud; живого места нет~ не осталосьна комkellelei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule