?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
возка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
vedu; возка дров puuvedu, küttepuude vedu
забирать Г несов.
→ сов.
забрать‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van.
kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van.
võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek.
sõduriks võtma, забирать на улице kõnek.
tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek.
vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek.
külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
кладка 72 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) (müüri)ladumine, müürimine (ka ehit.
); кладка впритык nihkladumine, кирпичная кладка (1) tellismüüritise ladumine, (2) tellismüüritis, кладка под скобу šabloonladumine, šablooni järgi ladumine, кладка под лопатку labidasladumine (labida abil ladumine);
‣ ehit. müüritis; облицовочная кладка voodrimüüritis, сплошная кладка umbmüüritis;
‣ riit, virn; кладка дров puuriit, кладка досок lauavirn;
‣ (без мн. ч.) munemine; время кладки яиц munemisaeg
когда II союз
‣ kui (ajalauses); mil; все ещё спали, когда мы отправились в путь kõik magasid alles, kui teele asusime;
‣ kõnek. kui (tingimuslauses); когда так, согласен с тобой kui nii, siis (olen sinuga) nõus, когда б от слов моих я пользы ожидала kui kasu loota olnuks minu sõnust;
‣ et, kui (sihitislauses); она не любила, когда её тревожили по утрам talle ei meeldinud, et ~ kui teda hommikuti tülitati
колка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) raiumine, lõhkumine, tükeldamine; колка льда jääraiumine, колка дров puulõhkumine
колонка 72 С ж.
неод.
‣ dem.
sambake; väike kolonn;
‣ tehn. sammas; varras; tank(imis)aparaat, tankur; kraan; boiler; опорная колонка tugisammas, -post, рулевая колонка, колонка управления roolisammas, бензиновая колонка bensiinitankur, раздаточная колонка tank(imis)aparaat, tank(imis)seade, tankur, водоразборная колонка püstikkraan, tänavakraan, (ванная) колонка vanniahi, газовая колонка gaasiboiler, буровая колонка, колонка породы puursüdamik;
‣ veerg, tulp; колонка слов sõnatulp, колонка перфокарты perfokaardi veerg, статья в две колонки kaheveeruline artikkel
ноский 122 П (кр. ф.
носок, носка, носко, носки; сравн. ст.
носче)‣ vastupidav, tugev, kestev (jalatsite, rõivaste vm. kohta); ноская ткань vastupidav ~ tugev riie;
‣ põll. hea munevusega; ноская порода hea munevusega tõug, munatõug, ноская гусыня (hеа) muneja hani
охапка 72 С ж.
неод.
sületäis, kaenlatäis; охапка дров sületäis puid, охапка сена heinasületäis, sületäis heinu, схватить кого в охапку keda sülle haarama, kaenlasse kahmama
топка 72 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kütmine;
‣ (kütte)kolle; põlemiskamber; паровозная топка veduri küttekolle; топка для дров puidukolle, скоростная топка kiirpõletuskolle, топка картушки компаса mer. kompassikaardi kübar