кол2См. неод. ‣(предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землюvaiu maasse lööma ~ rammima, забивной колmäend. rammvai; ‣kõnek. üks (hindena); он получил кол по математикеta sai matemaatikas ühe; ◊ хоть кол на голове тешикомуmadalk. löö või maha, räägi kellelenagu seinale; стоит колом в горлеу кого, комуkõnek. (1) ei lähe kellelkurgust alla, (2) kellelon millestkõrini; ни кола ни дворау когоkõnek. kellelei ole kodu ega kotust, kellelei ole rege ega ratast