Leitud 7 artiklit
колотый I 119‣ страд. прич. Г колоть I;
‣ прич. → П tükk-, tükeldatud, lõhutud, purustatud, tükkideks raiutud; колотые дрова lõhutud puud, колотый сахар murdsuhkur, tükksuhkur (lõhutud tükkides)
колотый II 119‣ страд. прич. Г колоть II;
‣ прич. → П torke-, piste-, torgatud; колотая рана torkehaav, pistehaav
колоть I 252 Г несов.
что raiuma, lõhkuma, tükeldama; колоть лёд jääd raiuma, колоть дрова puid lõhkuma, колоть сахар suhkrut tükeldama, колоть орехи pähkleid purustama
колоть II 252 Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп.
torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.
); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл.
kõnek.
küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
колоться I 252 Г несов.
‣ purunema, lõhenema, tükelduma, katki ~ lõhki minema; льдины кололись с треском jääpangad purunesid raginal;
‣ страд. к колоть I
кольнуть 336b Г сов.
однокр. к колоть II кого-что, чем, без доп.
torkama (kõnek. ka ülek.
), pistma; меня кольнуло в сердце mul südames torkas, она зло кольнула глазами кого ta heitis terava pilgu kellele
колю 1 л. наст. вр. Г колоть I, II