кончить271a(повел. накл. кончи)Гсов. → несов. кончатьчто, кем-чем, с кем-чем, с инф. lõpetama; кончить жатвуviljalõikust lõpetama, кончить речь приветствиемkõnet tervitussõnadega lõpetama, кончить университет с отличиемülikooli kiitusega lõpetama, он кончил писатьta lõpetas kirjutamise, кончить свой век~ свои дниoma elupäevi lõpetama; ◊ кончен балkõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокойkõnekäändheaga alustama ja halvaga lõpetama
упокой41См. неод. väljendeis(поминать, молиться)за упокой душикогоkellelehingepalvet lugema, начать за здравие, а кончить за упокойkõnekäändhakatuseks hõiskama, lõpetuseks leinama, heaga algama, halvaga lõpetama, algus rõõmus, lõpp kurb