[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

лоб 7 (предл. п. ед. ч. о лбе, на и во лбу) С м. неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊
что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
ноль, mat. обычно нуль 11 С м. неод. null (ka ülek.); умножить на ноль ~ нуль nulliga korrutama, оканчиваться на ноль ~ нуль nulliga lõppema, полный ноль ~ нуль ümmargune null, он в математике абсолютный ноль ~ нуль ta on matemaatikas absoluutne null, ноль ~ нуль целых пять десятых null koma viis, пять градусов ниже ноля ~ нуля viis kraadi alla nulli;
◊
ноль без палочки madalk. ümmargune null; ноль внимания madalk. ei mingit tähelepanu; сводить ~ свести к нулю nulliks ~ olematuks tegema
пуля 62 С ж. неод.
‣ sõj. kuul; бронебойная пуля soomust läbiv kuul, разрывная пуля lõhkekuul, трассирующая пуля trasseerkuul, trasseeriv kuul, шальная пуля juhuslik kuul, eksikuul;
‣ пулей в функции Н kuulina, nagu kuul, nagu välk ~ püssist lastud, imekiiresti; вылететь ~ выскочить пулей nagu välk ~ välgukiirusel ~ nagu püssist lastud välja tormama;
◊
лить ~ отливать пули madalk. (1) villast viskama, valetama, (nii) et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema; хоть пулю в лоб kõnek. tõmba end kas või oksa, pane või nöör kaela
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
руль 11 С м. неод. rool, tüür; руль автомобиля autorool, руль высоты lenn. kõrgustüür, руль направления ~ поворота lenn. suunatüür, pöördetüür, руль управления lenn. juhis (lennuki kõrgus- ja kaldtüüride juhtimise hoob), навесной руль mer. ripprool, право руля! mer. rool paremale!, руль на ветер! mer. rool vastutuult!, luhva!, руль под ветер! mer. valla!, сесть за руль rooli taha istuma, сидеть за рулём rooli taga ~ roolis istuma, стоять у руля tüüri juures seisma ~ asuma (ka ülek.), руль государственного управления ülek. riigitüür;
◊
без руля и без ветрил iroon. mitu tuult jalge all
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊
свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur