[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

между предлог с твор. и van. с род. п.
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊
между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
нелады 2 С неод. (без ед. ч.) kõnek. arusaamatused, tülid, pahandused, lahkhelid; у них нелады между собой neil on omavahelised arusaamatused, nad ei sobi teineteisega, нелады в личной жизни pahandused ~ arusaamatused ~ ebameeldivused isiklikus elus
перебраниваться 168 Г несов. с кем, без доп. kõnek. (vastastikku) sõimlema ~ sõimama; перебраниваться между собой omavahel sõimlema, перебраниваться друг с другом teineteist sõimama
передраться 216 (прош. вр. передралось и передралось, передрались и передрались) Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järjest kõigiga v. paljudega) kaklema, omavahel kaklema ~ kiskuma minema; передраться между собой omavahel kaklema ~ tülli minema, ребята передрались poisid on omavahel kaklema läinud ~ riius
распределить 285a Г сов. → несов. распределять
‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
соотноситься 319 Г несов. → сов. соотнестись
‣ vastama, korreleeruma, vastavuses ~ korrelatsioonis ~ suhteseoses ~ vastastikku seotud olema; понятия соотносятся между собой mõisted korreleeruvad ~ on korrelatsioonis ~ vastavuses;
‣ страд. к соотносить
соперничать 168b Г несов. с кем-чем, в чём võistlema, reivlema, konkureerima (ka ülek.), konkurentsi pakkuma, reivik ~ rivaal olema; они соперничают между собой в знаниях nad püüavad teadmiste poolest teineteisest üle olla, соперничать на ринге poksiringis vastased olema, немногие реки могут соперничать по длине с сибирскими vähe on neid jõgesid, mis oma pikkuselt võivad ~ suudavad Siberi omadega võistelda
ссориться 269 Г несов. с кем tülis ~ riius ~ pahuksis olema, riidlema, tülitsema; ссориться между собой omavahel tülitsema; vrd. поссориться
сходный 126 П (кр. ф. сходен, схoдна, сходно, сходны)
‣ с кем-чем sarnane, samalaadne, ühetaoline, ühtiv; сходная цель sarnane eesmärk, сходное изобретение sarnane leiutis, сходные понятия sarnased mõisted, сходные по значению слова tähenduselt sarnased ~ sarnase tähendusega sõnad, сходные мысли samalaadsed ~ ühetaolised mõtted, они сходны между собой nad on (omavahel) sarnased;
‣ kõnek. paras, sobiv, vastuvõetav, paslik; сходная цена paras ~ vastuvõetav hind, сходные условия sobivad tingimused ~ olud;
‣ (без кр. ф.) mer. allatulemis-, allaminemis-, laskumis-; сходный люк trepiluuk, сходный трап kajutitrapp, tekitrepp
ужиться 330 (прош. вр. ужилось, ужились) Г сов. → несов. уживаться
‣ с кем-чем (koos elama) harjuma, sobima ~ klappima hakkama; ужиться между собой üksteisega harjuma, omavahel läbi saama ~ sobima ~ klappima, он не мог ужиться с соседями ta ei hakanudki naabritega klappima;
‣ где sisse elama, kodunema, harjuma, kohanema; здесь трудно ужиться siinse eluga on raske harjuda;
‣ в ком-чём ülek. koos elama ~ eksisteerima; вместе с добром в нём ужилось зло temas pesitses headuse kõrval ka kurjus, headuse kõrval oli temas ka kurjust

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur