[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
б I нескл. С
‣ с. täht б (b); строчное б väike б, прописное б suur б (Б);
‣ м. kaashäälik б; звонкий согласный б heliline kaashäälik б
‣ с. täht б (b); строчное б väike б, прописное б suur б (Б);
‣ м. kaashäälik б; звонкий согласный б heliline kaashäälik б
бы, б частица
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
М нескл. С
‣ с. kirjatäht м (m); строчное м väike м;
‣ м. kaashäälik м
‣ с. kirjatäht м (m); строчное м väike м;
‣ м. kaashäälik м
ме межд. mää, mök-mök;
◊ ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
◊ ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
ми нескл. С с. неод. muus. mi, e
мм межд. mnjah
му межд. muu, ammuu
мы 160 М мн. ч. meie, me; у нас хорошая квартира meil on hea korter, нам дали отпуск me saime puhkust, к нам пришли гости meile tulid külalised ~ võõrad, он доволен нами ta on meiega rahul, между нами говоря omavahel öelda ~ öeldes
нам дат. п. М мы
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
об (vokaaliga, harvem konsonandiga algava sõna ees) предлог vt. о; об угол vastu nurka, об лёд vastu jääd, об искусстве kunstist
об- приставка
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
унестись 365 Г сов. → несов. уноситься
‣ minema sööstma ~ tormama ~ pühkima ~ tuiskama; eemale ~ kaugele kanduma (ka ülek.); кони унеслись hobused tuiskasid minema, тучи унеслись на север pilved kihutasid põhja poole, м ысли унеслись в прошлое mõtted kandusid minevikku;
‣ ülek. linnutiivul ~ lennul ~ lennates mööduma, mööda lendama; годы унеслись aastad möödusid linnutiivul ~ lennul
‣ minema sööstma ~ tormama ~ pühkima ~ tuiskama; eemale ~ kaugele kanduma (ka ülek.); кони унеслись hobused tuiskasid minema, тучи унеслись на север pilved kihutasid põhja poole, м ысли унеслись в прошлое mõtted kandusid minevikku;
‣ ülek. linnutiivul ~ lennul ~ lennates mööduma, mööda lendama; годы унеслись aastad möödusid linnutiivul ~ lennul
