напрашиваться168Гнесов. сов. напроситься . (iseenesest) tekkima, pähe tikkuma; выводы напрашивались сами собойjäreldused tulid iseenesest, невольно напрашивается вопросtahtmatult tekib küsimus
напроситься319Гсов. → несов. напрашиваться 1. kõnek. ‣куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гостиkülla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожатьsaatma tikkuma, напроситься в помощникиappi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma; ‣на чтоvälja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент(vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma; ‣(без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощиtuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma