обычный126П(кр. ф. обычен, обычна, обычно, обычны) ‣harilik, tavaline, tava-; в обычное времяharilikul ajal, на обычном местеtavalisel kohal, обычное правоjur. tavaõigus; ‣П→ Собычноес. неод. (без мн. ч.) midagi tavalist ~ harjumuslikku; холоднее обычногоtavalisest jahedam ~ külmem, позже обычногоtavalisest hiljem, hiljem kui tavaliselt, hilinemisega