[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit

бельмес 1 С м. неод. väljendis ни бельмеса (не понимать ~ не знать) madalk. mitte tuhkagi teadma, mitte mõhkugi taipama
вкривь Н kõnek. viltu, kiiva; дерево растёт вкривь puu kasvab viltu, он всё понимает вкривь ta saab kõigest vildakalt aru;
◊
вкривь и вкось risti-rästi
де- приставка märgib lahutamist, alanemist, ositamist, lõpetust jne.; дегазировать degaseerima, демонтировать lahti võtma ~ monteerima, demonteerima, дегенерация mandumine, degeneratsioon, väljasuremine
-де частица kõnek. kaudse kõneviisi varjundiga sõnalisand; говорят, есть-де такая книга pidavat olema selline raamat, говорит, плохо-де выспался ta ütleb ~ ütles, et pole hästi maganud
дез- приставка vt. де-
е нескл. С
‣ с. täht e (je, e); строчное е väike e, прописное е suur e (Е);
‣ м. täishäälik e; ударяемый е rõhuline e, безударный е rõhutu e
его I род. и вин. п. М он и оно
ему дат. п. М он
ж II частица, союз vt. же I, II
же, ж I частица
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
же, ж II союз aga, kuid (vastandamiseks ja täpsustamiseks); я уезжаю, товарищ же остаётся mina sõidan ära, sõber ~ seltsimees aga jääb siia, когда мы ушли, ушли же мы вечером,... kui me lahkusime, lahkusime me aga õhtul...
зги 69 С väljendis ни зги не видать ~ не видно kõnek. ei näe sõrmegi suhu pista, pilkane pime
катанье 113 С с. неод. väljendis не мытьём, так катаньем kõnek. kui nii ei saa (jagu), saab teisiti, küll ühtviisi, küll teistviisi (saavutama)
козлище 108 С м. од. väljendis отделять ~ отделить овец от козлищ liter. sikke lammastest lahutama
ме межд. mää, mök-mök;
◊
ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
начиная
‣ дееприч. наст. вр. Г начинать;
‣ начиная с, начиная от предлог с род. п. alates; начиная с первого числа esimesest kuupäevast alates ~ peale, начиная от шляпы и кончая туфлями kübarast kingadeni, alates kübarast ja lõpetades kingadega
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
не- приставка väljendab eitust, ilmaolekut, vähesust: mitte(-), eba-, -matu, -matus; küllalt, üsna; неразборчивый почерк mitteloetav käekiri, несемейный vallaline, mitte abielus, неравномерный ebaühtlane, неподвижный liikumatu, негодный kõlbmatu, невоспитанность kasvatamatus, неплохой küllaltki ~ üsna hea, небедный üsna jõukas
независимо Н
‣ sõltumatult, iseseisvalt; iseseisvana, suveräänselt, vabalt; держать себя независимо sõltumatult ~ vabalt käituma, жить независимо omaette ~ iseseisvalt elama;
‣ независимо от в функции предлога; независимо от кого-чего sõltumata, olenemata kellest-millest, независимо от обстоятельств olenemata asjaoludest
нём 163 М (eessõna järel) vt. он
о I нескл. С
‣ с. täht o; строчное о väike o, прописное o suur o (O);
‣ м. täishäälik o; безударный о rõhuta o
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊
палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
о III межд.
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
об (vokaaliga, harvem konsonandiga algava sõna ees) предлог vt. о; об угол vastu nurka, об лёд vastu jääd, об искусстве kunstist
об- приставка
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
обе 143 Ч (naissoost nimisõnadega) mõlemad, (eituse puhul) kumbki; обе сестры mõlemad õed ~ õeksed, обеими руками kahe ~ mõlema käega, обе не пришли kumbki ei tulnud;
◊
подписываться ~ подписаться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele; уплетать ~ уписывать за обе щеки что kõnek. (mehe eest) süüa vitsutama
обо предлог (mõnede konsonantühenditega algavate sõnade ees) vt. о II; обо мне minust, обо всём kõigest
обо- приставка (й ja mõnede konsonantühendite ees) vt. о-; обойти ümbertringi ~ ringiga mööda minema, обогреть soojaks tegema, soojendama
объ- приставка (е, ё, ю, я ees) vt. о-; объезд ümbersõit, объяснение seletus, selgitus
ой, ой-ой, ой-ой-ой межд. oi, oi-oi, ohoo! ohoh! oh! ah! uh! ой, как хорошо! ah ~ oi kui kena ~ ilus! ой, страшно! uhh ~ oh kui hirmus! ой-ой, как идёт время ah kuidas aeg lendab, в море теперь шторм -- ой-ой! meri tormab nüüd nii, et hoia alt, ой, как больно! ai, küll on valus! oi kui valus! жилось ой как туго elu oli väga raske ~ oh kui raske, ой ли? madalk. tohoo? noo? kas tõesti?
ой-ой межд. vt. ой
ой-ой-ой межд. vt. ой
ом 1 (род. п. мн. ч. также ом) füüs. oom (elektritakistuse ühik)
он 163 М м.
‣ tema, ta; он сам сделает tema teeb ise, это он самый see ta ongi, ах вот он где näete, kus ta on, ah ta on siin;
‣ М → С од. (без мн. ч.) tema, armastatu; он и она tema ja temake;
◊
вот я его kõnek. küll ma talle näitan; кто его знает kõnek. kes seda ~ teda teab, tont (teda) teab; пусть ~ пускай его kõnek. las tal olla, las ta teeb, mis tahab
она 163 М ж. vt. он
они 163 М мн. ч. nemad, nad; vt. он
оно
‣ 163 М с. vt. он;
‣ нескл. М kõnek. see, ta; оно и понятно selge see, так оно и вышло nii see läks(ki), как оно кажется nagu ta ~ see näib ~ tundub, оно и видно seda on näha;
‣ М → частица madalk. väljendeis оно конечно ~ действительно seda muidugi;
◊
то-то и оно kõnek. see’p see lugu ongi; вон оно что, вот оно что, вот оно как kõnek. ah nii on lugu
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
от- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
-от частица murd. vt. -то
ото предлог (konsonantühenditega algavate sõnade ees) vt. от
ото- приставка (й ja konsonantühendite ees) vt. от-
отъ- приставка vt. от-
ох межд.
‣ oh, oi (ehmatuse, valu, kergendustunde, kaastunde, rahulolematuse, kahjutunde, imestuse väljendamisel); ох, как я устал! küll ma olen alles väsinud! oh kui väsinud ma olen!
‣ в функции С охи мн. ч. kõnek. ohked, kaebed; охи да ахи aina üks ohhetus ja ahhetus, охи да вздохи ohked ja oiged, oiged ja soiged, ohked ja ägamised
охулка 72 С ж. неод. väljendis охулки на руку не класть ~ не положить madalk. risti mitte ette lööma, oma jagu maksku mis maksab kätte saama, oma tükki käest mitte laskma
покладать 169a Г несов. väljendis не покладая рук käsi rüppe panemata, kätele puhkust andmata, usinasti, väsimatult; работать не покладая рук väsimatult tööd tegema
ре нескл. С с. неод. muus. re (noot)
ре- приставка väljendab
‣ tegevuse korduvust re-, taas-, uuesti; ремилитаризация remilitariseerimine, taasrelvastamine, uuesti relvastamine, remilitariseerumine, taasrelvastumine;
‣ tegevuse vastupidisust re-, tagasi-; реэкспорт maj. reeksport, taasväljavedu, реэвакуация reevakuatsioon, reevakueerimine, reevakueerumine, evakuatsioonist tagasitoomine ~ tagasitulek
сё М с. kõnek. väljendeis то да сё, и то и сё see ja teine; ни то ни сё ei seda ega teist, ei see ega teine; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast peast, heast-paremast; о том, о сём ühest ja teisest
слыхом Н madalk. väljendis слыхом не слыхать о ком-чём, про что (1) eluilmaski pole kuulnud, pole õrna aimugi, (2) pole kippu ega kõppu
сморгнуть 336b Г сов. kõnek. väljendis глазом не сморгнуть silmagi pilgutamata, соврёт и глазом не сморгнёт luiskab ega tee teist nägugi
снос II 1 С м. неод. kõnek. väljendeis сносу ~ сноса нет чему, сносу ~ сноса не знает что kaua vastu lööma ~ pidama, igavene olema (rõiva v. jalatsite kohta)
те 152 М мн. ч. vt. тот
хахоньки С неод. (без ед. ч.) kõnek. väljendeis хахоньки да хахоньки ~ хихоньки lust ja lillepidu, üks itsitamine ~ lõkerdamine ~ lillutamine kogu aeg, üks hihii ja hahaa teise otsa; это тебе не хахоньки see pole naljaasi, see on naljast kaugel
хе межд. hee, hehee, eheh, ehee (väljendab kahtlust, irooniat)
чох 18 С м. неод. kõnek. väljendis кто не верит ни в сон ни в чох kes ei usu jumalat ega kuradit

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur