определённый128 ‣страд. прич. прош. вр. Гопределить; ‣прич. → П(кр. ф. определёнен, определённа, определённо, определённы)(kindlaks)määratud, kindel, teatud, määratletud; determineeritud, piiritletud, definiitne, definitiivne; в определённый часkindlal ~ määratud kellaajal, к определённому срокуteatud tähtajaks, определённый ответkindel ~ selge vastus, определённое понятиеkindel ~ määratletud ~ defineeritud mõiste, определённый артикльlgv. määratud ~ definitiivne artikkel, определённый интегралmat. määratud integraal