[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах) С с. неод. süda (ka ülek.); порок сердца med. südamerike, инфаркт сердца med. südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
