[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 52 artiklit
лифт 1 С м. неод. tõstuk, lift; грузовой лифт kaubatõstuk, -lift, пассажирский лифт sõidutõstuk, -lift, inimeselift, фонтанный лифт mäend. pursketõstuk
нимфа 51 С ж.
‣ од. müt. nümf, haldjas; речная нимфа veehaldjas, jõenümf, лесная нимфа metshaldjas;
‣ неод. zool. nümf, neidis (putuka vastne)
‣ од. müt. nümf, haldjas; речная нимфа veehaldjas, jõenümf, лесная нимфа metshaldjas;
‣ неод. zool. nümf, neidis (putuka vastne)
парт- часть сложных слов partei-, parteiline; парт-работник parteitöötaja, парт-съезд parteikongress
пасу 1 л. наст. вр. Г пасти
пашу 1 л. наст. вр. Г пахать
пиано muus.
‣ Н it. ‘piano’ (tasa );
‣ нескл. С с. неод. piaano (helindi osa), piaanokoht
‣ Н it. ‘piano’ (tasa );
‣ нескл. С с. неод. piaano (helindi osa), piaanokoht
пикет I 1 С м. неод. pikett (sõj. van. valvetõke; pol. streikijate valvesalk streigimurdjate tõkestamiseks); конный пикет ratsapikett, забастовочный пикет streigipikett
пикет II 1 С м. неод. pikett (loodimisel märkvaiaga tähistatud punkt; märkvai; raudtee pikkusühik: 100 m)
пикнуть 335b Г сов. однокр. к пикать kõnek. piiksatama, iitsatama, piuksatama, viiksatama; он и пикнуть не смеет ta ei julge piiksatadagi ~ suudki lahti teha, только пикни у меня katsu sa mul iitsatada
пиль межд. jah. hass! võta! (ässitushüüd koerale)
писать 202a Г несов.
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
писаться 202 Г несов.
‣ безл. кому, без доп. kõnek. kirjutamistahtmist ~ -tuju olema; сегодня мне не пишется täna mul kirjutamine ~ kirjatöö ei edene ~ ei istu, täna ei ole mul kirjutamistuju ~ ei ole vaimu peal;
‣ kirjutatama, kirjutatud olema; это слово пишется через чёрточку see sõna kirjutatakse ~ tuleb kirjutada sidekriipsuga;
‣ кем-чем van. kirjade järgi olema kes-mis; писаться торговцем kaupmehena kirjas olema ~ seisma, kirjade järgi kaupmees olema;
‣ страд. к писать
‣ безл. кому, без доп. kõnek. kirjutamistahtmist ~ -tuju olema; сегодня мне не пишется täna mul kirjutamine ~ kirjatöö ei edene ~ ei istu, täna ei ole mul kirjutamistuju ~ ei ole vaimu peal;
‣ kirjutatama, kirjutatud olema; это слово пишется через чёрточку see sõna kirjutatakse ~ tuleb kirjutada sidekriipsuga;
‣ кем-чем van. kirjade järgi olema kes-mis; писаться торговцем kaupmehena kirjas olema ~ seisma, kirjade järgi kaupmees olema;
‣ страд. к писать
пискнуть 335b Г сов. однокр. к пищать piiksatama, piuksatama, siutsatama, niuksatama, viiksatama, kääksatama, vingatama, kiunatama; он и пискнуть не смел ta ei julgenud piiksatadagi ~ iitsatadagi ~ suudki lahti teha
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
питаться 165 Г несов.
‣ чем toituma, sööma; питаться фруктами ainult puuvilju sööma, puuviljast elama ~ toituma, олени питаются мхом põdra ~ põtrade toit on sammal, питаться в столовой sööklas sööma, sööklatoidu peal olema ~ elama;
‣ чем kõnek. van. elatuma, end elatama;
‣ из чего, от чего tehn. toidet saama; ülek. vaimutoitu saama;
‣ страд. к питать 1, 2;
◊ питаться манной небесной kõnek. humor. taevamannast elama
‣ чем toituma, sööma; питаться фруктами ainult puuvilju sööma, puuviljast elama ~ toituma, олени питаются мхом põdra ~ põtrade toit on sammal, питаться в столовой sööklas sööma, sööklatoidu peal olema ~ elama;
‣ чем kõnek. van. elatuma, end elatama;
‣ из чего, от чего tehn. toidet saama; ülek. vaimutoitu saama;
‣ страд. к питать 1, 2;
◊ питаться манной небесной kõnek. humor. taevamannast elama
пить 326 Г несов. что, без доп. jooma; за кого-что kelle-mille terviseks jooma; без доп. napsi ~ viina võtma, jooma ; пить за здоровье кого kelle terviseks jooma;
◊ как пить дать madalk. ilmtingimata, kindlasti, kindel see, kindla peale, (selle peale) võib pea anda; дать пить кому madalk. (1) säru tegema, (2) palju paksu pahandust tegema; пить (на) брудершафт с кем sinasõprust jooma kellega; пить горькую ~ мёртвую kõnek. purjutama, selget päeva mitte nägema
◊ как пить дать madalk. ilmtingimata, kindlasti, kindel see, kindla peale, (selle peale) võib pea anda; дать пить кому madalk. (1) säru tegema, (2) palju paksu pahandust tegema; пить (на) брудершафт с кем sinasõprust jooma kellega; пить горькую ~ мёртвую kõnek. purjutama, selget päeva mitte nägema
питьё 113a С с. неод.
‣ (без мн. ч.) joomine; годный для питья joogikõlblik;
‣ (во мн. ч. только род. п. питей) jook, joom, rüüp; лекарственное питьё ravimjook
‣ (без мн. ч.) joomine; годный для питья joogikõlblik;
‣ (во мн. ч. только род. п. питей) jook, joom, rüüp; лекарственное питьё ravimjook
пихать 165a Г несов. kõnek.
‣ кого-что, во что, чем tõukama, müksama, tonksama, nügima; пихать локтями küünarnukkidega teed tegema;
‣ что во что toppima, tuupima; пихать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima
‣ кого-что, во что, чем tõukama, müksama, tonksama, nügima; пихать локтями küünarnukkidega teed tegema;
‣ что во что toppima, tuupima; пихать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima
пихаться 165 Г несов. madalk.
‣ tõuklema;
‣ чем, без доп. (parve vm. lati abil) lükkama ~ tõukama;
‣ страд. к пихать 2
‣ tõuklema;
‣ чем, без доп. (parve vm. lati abil) lükkama ~ tõukama;
‣ страд. к пихать 2
пихнуть 336b Г сов. однокр. к пихать kõnek.
‣ кого-что, во что müksama, tonksama, (korra) tõukama;
‣ что во что mida kuhu torkama, suskama
‣ кого-что, во что müksama, tonksama, (korra) tõukama;
‣ что во что mida kuhu torkama, suskama
пишущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г писать;
‣ прич. → П kirjutus-; пишущая машин(к)а kirjutusmasin, kirjuti, пишущий узел шариковой ручки pastapliiatsi südamik, pastatuub, -toru, -kõrs
‣ действ. прич. наст. вр. Г писать;
‣ прич. → П kirjutus-; пишущая машин(к)а kirjutusmasin, kirjuti, пишущий узел шариковой ручки pastapliiatsi südamik, pastatuub, -toru, -kõrs
пламя 116 С с. неод. (без мн. ч.) leek (ka ülek.); паяльное пламя jooteleek, сварочное пламя keevitusleek, пламя свечи küünlaleek, пламя страсти kirepuhang, -leek, вспыхнуть пламенем leegina lahvatama
пласт 2 (предл. п. ед. ч. о пласте, на пласту) С м. неод.
‣ kiht, lade, kihind (ka geol., mäend.); nahat. plaat; угольный пласт söekiht, промышленный пласт tootmiskihind, устаревший пласт лексики vananenud sõnavara;
‣ põll. künniviil, vaomätas; küntud uudismaa ~ jäätmaa; почвенный пласт künniviil, пласт многолетних трав põldheinaväli, поднимать пласты uudismaad ~ jäätmaad kündma;
◊ лежать пластом ~ как пласт kõnek. (väsinuna, haigena) siruli maas ~ pikali olema
‣ kiht, lade, kihind (ka geol., mäend.); nahat. plaat; угольный пласт söekiht, промышленный пласт tootmiskihind, устаревший пласт лексики vananenud sõnavara;
‣ põll. künniviil, vaomätas; küntud uudismaa ~ jäätmaa; почвенный пласт künniviil, пласт многолетних трав põldheinaväli, поднимать пласты uudismaad ~ jäätmaad kündma;
◊ лежать пластом ~ как пласт kõnek. (väsinuna, haigena) siruli maas ~ pikali olema
плата 51 С ж. неод. (без мн. ч.) maks; palk, tasu; maksmine, tasumine; арендная плата rendimaks, üüritasu, квартирная плата korteriüür, плата за обучение õppemaks, плата за телефон telefonimaks, плата за проезд sõiduraha, -tasu, piletiraha, заработная плата palk, töötasu, подённая плата päevapalk, -tasu, поштучная ~ сдельная плата tükipalk, -(töö)tasu, плата деньгами rahas tasumine, rahatasu, -palk, плата натурой natuuras tasumine, naturaaltasu, -palk
плато нескл. С с. неод. geogr. platoo, lava, lavamaa
плац 32 (предл. п. ед. ч. о плаце, на плацу) С м. неод. väljak, plats (sõjaväeparaadide v. riviõppuste korraldamiseks); учебный плац õppeväljak, строевой плац riviväljak, -plats
плач 28 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) nutt, nutmine, hala, halamine; громкий плач vali nutt;
‣ folkl. itk, nutulaul
‣ (без мн. ч.) nutt, nutmine, hala, halamine; громкий плач vali nutt;
‣ folkl. itk, nutulaul
плащ 29 С м. неод. keep (varrukateta üleriie); vihmamantel, tolmumantel; защитный плащ kaitsekeep, дождевой плащ vihmamantel, -keep, прорезиненный плащ kummeermantel, kummeeritud mantel, kummimantel
пнуть 336a Г сов. однокр. к пинать кого-что kõnek. jalaga tõukama ~ lööma ~ virutama, jalahoopi andma
пью 1 л. наст. вр. Г пить
пьющий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г пить;
‣ прич. → П kõnek. viinavõtja, napsitaja; пьющий человек viinamees, napsimees, napsitaja;
‣ прич. → С пьющий м. од. kõnek. viinavõtja, viinamees, napsimees, purjutaja
‣ действ. прич. наст. вр. Г пить;
‣ прич. → П kõnek. viinavõtja, napsitaja; пьющий человек viinamees, napsimees, napsitaja;
‣ прич. → С пьющий м. од. kõnek. viinavõtja, viinamees, napsimees, purjutaja
