?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
забиться I 325 Г сов.
→ несов.
забиваться‣ куда kõnek.
(peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
забиться II 325 Г сов.
обо что, от чего, без доп.
pekslema ~ tõmblema ~ rabelema ~ põksuma ~ kloppima ~ tuikama hakkama; сердце забилось от страха süda hakkas hirmust peksma, рыба забилась об лёд kala hakkas vastu jääd pekslema, забиться в истерике hüsteerilisi krampe saama
зажмуриться 269 Г сов.
→ несов.
зажмуриваться от чего, без доп.
(silmi) kinni pigistama; зажмуриться от страха hirmust silmi kinni pigistama; vrd.
жмуриться
зайтись 374 Г сов.
→ несов.
заходиться madalk.
‣ minestama, teadvust kaotama;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. kõnek. kinni ~ seisma jääma; дух зашёлся hing jäi kinni, сердце зашлось от страха süda jäi hirmust seisma;
‣ tuimaks jääma; ноги зашлись от холода ei tunne jalgu all (külma tõttu), jalad on külmast kanged;
‣ от чего, чем (naeru-, nutu-, köha- vm.) hoogu sattuma; зайтись от смеха naerust nõrkema, он зашёлся кашлем ta hakkas läkastama
замереть 244b (страд. прич. прош. вр.
замерший и замерший, дееприч. прош. вр.
замерев, замерши и замерши) Г сов.
→ несов.
замирать от чего, без доп.
‣ seisma jääma, seisatama, paigale tarduma, kangestuma; движение замерло liiklus jäi seisma, сердце замерло от страха süda jäi hirmust seisma, он замер на полуслове ta jäi poolelt sõnalt vait, слова замерли на устах sõnad surid huulil(e) ~ jäid kurku kinni, часовой замер на месте tunnimees tardus paigale, даже осины замерли isegi haavalehed ei värisenud;
‣ ülek. vaibuma, kustuma, hääbuma; звуки замерли helid vaibusid, чувства в нём замерли tema tunded on kustunud
затрястись 363 Г сов.
от чего, без доп.
värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek.
vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek.
põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
каменеть 229b Г несов.
без доп.
, от чего kivinema, kivistuma, tarduma, ülek. ka kalestuma; каменеть от страха hirmust tarduma; vrd.
окаменеть
колотить Г несов.
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп.
taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek.
endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek.
nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
костенеть 229b Г несов.
от чего, без доп.
kangestuma, tarduma; руки костенеют от холода käed on külmast kanged ~ kohmas, костенеть от страха hirmust kangestuma; vrd.
закостенеть
леденеть 229b Г несов.
‣ jäätuma, jäässe minema;
‣ от чего, без доп. jääkülmaks ~ külmast kangeks minema, kangestuma, ülek. ka tarduma; руки леденеют käed lähevad külmast kangeks, леденеть от страха hirmust tarduma;
◊ кровь леденеет (в жилах) у кого liter. veri tardub ~ tarretab (soontes); vrd. заледенеть, оледенеть
мертветь 229b Г несов.
от чего, без доп.
‣ kangeks tõmbuma, kangestuma, tarduma; руки мертвеют от холода käed on külmast kanged, мертветь от страха hirmust tarduma, ноги мертвеют jalad surevad;
‣ elutuks jääma ~ muutuma; глаза мертвеют silmad kustuvad, silmist kustub elu, лицо мертвеет nägu läheb kaameks ~ surnukahvatuks; vrd. помертветь, омертветь
млеть 229b Г несов.
‣ от чего, без доп.
rammestuma, rammestust tundma, rambima, rammaks ~ jõuetuks jääma; млеть от страха hirmust rammaks jääma;
‣ harduma, meeleliigutusest sulama ~ nõrkema; млеть от любви к кому armastusest nõrkema ~ sulama;
‣ kõnek. (ära) surema (käte v. jalgade kohta)
натрястись 364 Г сов.
kõnek.
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
обмереть 244b (буд. вр.
обомру, обомрёшь...
, прош. вр.
обмер, обмерла, обмерло, обмерли) Г сов.
→ несов.
обмирать‣ от чего, без доп.
kõnek.
tarduma, kangestuma; обмереть от страха hirmust tarduma;
‣ van. teadvust kaotama, minestama
оглупеть 229b Г сов.
без доп.
, от чего madalk.
aru kaotama, rumalaks ~ lolliks ~ ogaraks jääma ~ minema, lollistuma; оглупеть от страха hirmust aru kaotama
одурелый 119 П kõnek.
aru kaotanud, peast segane ~ põrunud, hulluks ~ jaburaks ~ peast segi ~ lolliks läinud; одурелый взгляд hullunud pilk, одурелый от страха hirmust segane
оледенеть 229b Г сов.
→ несов.
оледеневать‣ (üleni) jäätuma (ka ülek.
), jääga kattuma; дорога оледенела teel on jäidet, tee on jäätunud ~ jääs;
‣ от чего, без доп. (külmast) kangestuma, jääkülmaks minema; ülek. tarduma; рука оледенела käsi on külmast kange, оледенеть от страха hirmust tarduma ~ kangestuma; vrd. леденеть
омертветь 229b Г сов.
→ несов.
омертвевать‣ kärbuma; ткани омертвели koed on kärbunud;
‣ tuimaks muutuma, ära surema (käte-jalgade kohta);
‣ от чего, без доп. ülek. tarduma, kangestuma; омертветь от страха hirmust tarduma;
‣ ülek. inimtühjaks jääma, välja surema; улицы омертвели tänavad on tühjad ~ nagu välja surnud; vrd. мертветь
онеметь 229b Г сов.
→ несов.
онемевать‣ без доп.
, от чего tummuma, tummaks jääma, ülek. ka keeletuks jääma; онеметь от страха hirmust tummaks jääma, онеметь от радости rõõmust keeletuks jääma;
‣ tuimuma, tuimaks muutuma ~ minema, ära surema (käte-jalgade kohta); нога онемела jalg on surnud; vrd. неметь
ополоуметь 229b Г сов.
от чего, без доп.
madalk.
ogarduma, ogaraks minema, mõistust kaotama; ополоуметь от страха hirmust ogaraks minema
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
оторопеть 229b Г сов.
от чего, без доп.
kõnek.
jahmuma, segadusse ~ hämmeldusse ~ hämmingusse sattuma, kohmetuma, pead kaotama; оторопеть от неожиданности üllatusest segadusse sattuma, оторопеть от страха ehmatusest pead kaotama
оцепенеть 229b Г сов.
от чего, без доп.
kangestuma, kangeks jääma, tarduma; оцепенеть от страха hirmust kangestuma, язык оцепенел у кого kes jäi tummaks ~ keeletuks; vrd.
цепенеть
очуметь 229b Г сов.
от чего, без доп.
madalk.
ogaraks ~ lolliks minema, hulluma; очуметь от страха hirmust hulluma; vrd.
чуметь
передёрнуться 335 Г сов.
→ несов.
передёргиваться от чего, без доп.
kõnek.
tuksatama, võpatama, tõmblema; лицо передёрнулось от боли üle näo käis valutuksatus, передёрнуться от страха hirmust võpatama
перекоситься 299 Г сов.
→ несов.
перекашиваться kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks tõmbuma, kõverduma, viltu kiskuma, viltu vajuma; дверь перекосилась uks on kiivas, лицо перекосилось от страха nägu moondus hirmust, рот перекосился suu kiskus viltu
побелеть 229b Г сов.
от чего, без доп.
valgeks minema; лицо побелело как полотно nägu läks kriitvalgeks, он побелел от страха ta läks hirmu pärast näost valgeks, голова совсем побелела pea on täiesti valgeks ~ lumivalgeks läinud, улица побелела tänav on (lumest) valge ~ valgeks muutunud, на улице побелело väljas on valge ~ on valgeks läinud
полуживой 120 П (кр. ф.
полужив, полужива, полуживо, полуживы) poolsurnud; полуживой от страха hirmust poolsurnud ~ vaevalt hing sees
полумёртвый 119 П (кр. ф.
полумёртв, полумертва, полумёртво и полумертво, полумёртвы и полумертвы) poolsurnud, suremas, poolelutu, pooleldi elus; полумёртвый от усталости väsimusest poolsurnud, полумёртвый от страха hirmust ~ hirmu pärast pooloimetu
страх I 18 (род. п. ед. ч.
страха и страху) С м.
неод.
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med.
hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med.
mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek.
kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
съёжиться 271 Г сов.
→ несов.
съёживаться‣ krimpsu ~ kortsu tõmbuma, krimpsuma; листья съёжились lehed on krimpsus;
‣ kössi ~ kõverasse ~ kägarasse tõmbuma, kössi vajuma; съёжиться от страха hirmust kössi tõmbuma, съёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, съёжиться в комок kägarasse tõmbuma; vrd. ёжиться
трепетать 203b Г несов.
‣ без доп.
, от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.
), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
трястись 364 Г несов.
от чего, над кем-чем, за кого-что, перед кем-чем rappuma, loksuma, värisema (kõnek. ka ülek.
), vappuma, vaplema, vabisema, põruma; трястись в седле sadulas rappuma, трястись на телеге vankris rappuma ~ loksuma, vankriga logistama, трястись от страха hirmust värisema, трястись от холода külmast värisema, трястись всем телом üle keha värisema, vappuma, трястись над ребёнком kõnek.
lapse pärast värisema ~ kartma, трястись над каждой копейкой kõnek.
iga kopika pärast värisema, трястись за свою шкуру kõnek.
oma naha pärast värisema, трястись перед начальником ülemuse ees värisema, трястись от смеха naerust vappuma ~ vabisema, голос трясётся hääl väriseb, колени трясутся põlved värisevad, руки и ноги трясутся käed-jalad värisevad (ka ülek.
), голова трясётся pea väriseb ~ tudiseb, земля трясётся maa väriseb ~ vappub;
◊ поджилки трясутся у кого kõnek.
kelle(l) püksid sõeluvad püüli
ухнуть 335b Г сов. и однокр.
→ несов ухать‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
цепенеть 229b Г несов.
от чего (без доп.
) kangestuma, jäigastuma, tarduma; цепенеть от холода külmast kangestuma ~ kangeks jääma, цепенеть от страха hirmust paigale tarduma, мысли цепенели mõtted tardusid; vrd.
оцепенеть
шарах межд. в функции предик. madalk. piraki ~ põmaki ~ põraki ~ põmdi ~ pläudi ~ prauhti ~ plauhti lööma ~ virutama ~ lajatama, põmatama, prõmatama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama; он шарах меня по голове ta virutas mulle põmaki ~ põmdi pähe, все пушки разом шарах kõik kahurid põmatasid ~ kärgatasid korraga, от страху он шарах на балкон suurest hirmust kargas ta prauhti rõdule