нож29См. неод. ‣nuga, puss; кухонный ножkööginuga, перочинный ножsulenuga (väike taskunuga), садовый ножaianuga, складной ножliigendnuga, косой ножkaldteraga nuga, nahanuga, дисковый ножtehn. ketasnuga, лезвие ножаnoatera, черенок ножаnoapea, финский ножsoome puss; ‣tera; нож косилкиpõll. niiduki vikat, строгальный ножhöövlitera, нож ковшаmäend. kopatera, нож отвалаpõll. (adra)hõlmatera; ◊ (быть) на ножахс кемkelleganugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться~ лечь под ножkõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать~ умереть) под ножомkõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердцекомуhoop otse südamesse; нож острыйдля кого, комуlausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцуotse südamesse (lõikama); приставать~ пристать с ножом к горлук комуkõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
прийтись374Гсов. → несов. приходиться ‣(без 1 и 2 л.) на что, по чемуsattuma, langema; удар пришёлся по ногеlöök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботуviies kuupäev langes laupäevale; ‣по чему, к чемуsobima, paras olema; туфли пришлись по ногеkingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечукомуmantel oli kelleleparas; ‣безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехатьta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесуtuli ööbida metsas, пришлось заплатитьtuli maksta, придётся возвращатьсяtuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначалаtuleb uuesti ~ otsast alustada; ‣безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлосьmul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидетьma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётсяkõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётсяkõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётсяkõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётсяkõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema); ‣кому, во сколькоmadalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорогоhobune läks talle palju maksma; ◊ прийтись~ приходитьсякомупо вкусу~ по сердцу~ по душеkellelemeele järele ~ meelt mööda olema; прийтись~ приходиться ко дворукомуkõnek. kellegasobima, klappima, kellelemeelt mööda olema
приходиться313Гнесов. сов. прийтись . кому, кем(sugulane) olema; он приходится мне дядейta on minu onu; ◊ приходиться~ прийтись по вкусу~ по душе~ по сердцукомуkellelemeeltmööda ~ meele järele olema; приходиться~ прийтись не ко дворукомуkõnek. kelleseltsi ~ sekka mitte sobima; год на год не приходитсяkõnekäändaastad ei ole vennad, igal aastal oma nägu; раз на раз не приходитсяkõnekäändega alati ühtviisi lähe, iga kord on ise lugu
сердце111(мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах)Сс. неод. süda (ka ülek.); порок сердцаmed. südamerike, инфаркт сердцаmed. südameinfarkt, золотое сердцеkuldne süda, сердце родиныkodumaa süda, мягкое сердцеpehme süda, разбитое сердцеpurustatud süda, от чистого сердцаpuhtast südamest, от всего сердцаkogu südamest, у него нет сердцаtal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радостиsüda hüppab rõõmust, покорить сердцеsüdant vallutama, носить под сердцемsüdame all kandma; ◊ брать~ взять за сердце~ за сердцекогоkellelesüdamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердцена когоkõnek. kelle pealevimma kandma, kelle vastuokast südames kandma; отлегло от сердцау когоkellelläks süda kergemaks; положа руку на сердцеkõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливаетсяу когоkellesüda tilgub verd; сердце надрываетсяу когоkellesüda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает~ упалоу когоkellelsüda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит~ ушлоkõnek. kellesüda langes ~ langeb saapasäärde, kellepüksid sõeluvad püüli, keslanges verest ära; принимать~ принять близко к сердцуsüdamesse võtma; сердце похолоделоу кого, от чегоkelleltõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемиту когоkellesüda kripeldab sees; сердце не лежиту когок кому-чемуkõnek. kes v misei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребуту когоkõnek. kellesüda kripeldab sees; скрепя сердцеkõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердцаpõksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцемavali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись посердцукомуkõnek. kellemeele järele olema; сорвать сердцена комkõnek. oma viha kelle pealevälja valama; с сердцем сказатьkõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцахkõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
ударитьГсов. → несов. ударять ‣269aкого-что, чем, по кому-чему, во чтоlööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столуrusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудьvastu rindu lööma, ударить ногойjalaga lööma, ударить по врагуvaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по головеvastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол(häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутренеhommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабанtrummi lööma, ударить по распущенностиlohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократамbürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночьkell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий светsilmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило токомta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнатуkõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в потkõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил параличkõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесятkõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale; ‣269bkõlatama, kärgatama; ударил выстрелkõlas pauk, ударил звонокkõlatas ~ helises kell, ударил громkärgatas kõu; ‣269aкого-чтоkõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпомkogupauku andma; ‣269aчто, во что, без доп. kõnek. midategema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёслаhoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозыtuli käre pakane, ударил проливной дождьhakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинкуorkester lõi lahti lesginka; ◊ ударить по сердцуkõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить~ ударять в головукомуkõnek. (1) kellelepähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellelepähe torkama ~ turgatama; ударить~ ударять в носкомуkõnek. kelleleninna lööma; ударить~ ударять об закладvan. kihla vedama; ударить~ ударять по карманукогоkõnek. kelleletasku pihta käima; ударить~ ударять во все колокола(1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит~ ударилчейчасkelletund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в головукомуkellellõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязьkõnek. endale mitte häbi tegema; ударить~ ударять по рукамkõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударитьдля кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударилокогоkõnek. keson ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить~ ударять по носукогоkõnek. kellelenina pihta andma