[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 2 artiklit
рубашка 73 С ж. неод.
‣ särk (ka tehn.), pluus (mereväes); шёлковая рубашка siidsärk, ночная рубашка öösärk, нижняя ~ нательная рубашка alussärk, верхняя рубашка päevasärk, pluus (vormiriietuses), рабочая рубашка töösärk, форменная рубашка madrusepluus (vormiriietuses), русская рубашка vene särk, смирительная рубашка hullusärk, в одной рубашке särgiväel, водяная рубашка sooj. veesärk, паровая рубашка mas. aurusärk;
‣ kest (ka tehn.); рубашка зерна viljatera kest, рубашка кокона kookoni kest, бетонная рубашка betoonkest, рубашка усиления ehit. tugevduskest, рубашка луковицы sibula kuivsoomus, sibulakoor;
‣ (mängu)kaardiselg;
◊ оставлять ~ оставить в одной рубашке кого kõnek. keda puupaljaks tegema, püksata jätma; родиться в рубашке õnnesärgis sündima; оставаться ~ остаться в одной рубашке kõnek. puupaljaks ~ püksata jääma; своя рубашка ближе к телу kõnekäänd oma särk on ihule kõige lähemal
‣ särk (ka tehn.), pluus (mereväes); шёлковая рубашка siidsärk, ночная рубашка öösärk, нижняя ~ нательная рубашка alussärk, верхняя рубашка päevasärk, pluus (vormiriietuses), рабочая рубашка töösärk, форменная рубашка madrusepluus (vormiriietuses), русская рубашка vene särk, смирительная рубашка hullusärk, в одной рубашке särgiväel, водяная рубашка sooj. veesärk, паровая рубашка mas. aurusärk;
‣ kest (ka tehn.); рубашка зерна viljatera kest, рубашка кокона kookoni kest, бетонная рубашка betoonkest, рубашка усиления ehit. tugevduskest, рубашка луковицы sibula kuivsoomus, sibulakoor;
‣ (mängu)kaardiselg;
◊ оставлять ~ оставить в одной рубашке кого kõnek. keda puupaljaks tegema, püksata jätma; родиться в рубашке õnnesärgis sündima; оставаться ~ остаться в одной рубашке kõnek. puupaljaks ~ püksata jääma; своя рубашка ближе к телу kõnekäänd oma särk on ihule kõige lähemal
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
