[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
вербена 51 С ж. неод. bot. raudürt (Verbena); лекарственная вербена harilik raudürt (Verbena officinalis), гибридная вербена aed-raudürt (Verbena hybrida)
призма 51 С ж. неод. prisma; зеркальная призма füüs. peegelprisma, наклонная призма mat. kaldprisma, прямая призма mat. püstprisma, смотреть сквозь призму чего ülek. liter. vaatama ~ nägema millise prisma läbi, он изобразил это сквозь призму своего понимания ta kirjeldas seda oma arusaama järgi
серёдка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ südamik, tuum; серёдка яблока õunasüda, õunasüdamik;
‣ keskkoht, keskpaik;
◊ серёдка на половин(к)у ~ на половин(к)е kõnek. (1) keskelt läbi ~ keskpärane (olema), (2) keskmist viisi
‣ südamik, tuum; серёдка яблока õunasüda, õunasüdamik;
‣ keskkoht, keskpaik;
◊ серёдка на половин(к)у ~ на половин(к)е kõnek. (1) keskelt läbi ~ keskpärane (olema), (2) keskmist viisi
серёжка 73 С ж. неод.
‣ dem. kõrvarõngas;
‣ bot. urb; серёжки берёзы kaseurvad;
‣ kõnek. lokuti, lott, lõpus (kukel, kalkunil)
‣ dem. kõrvarõngas;
‣ bot. urb; серёжки берёзы kaseurvad;
‣ kõnek. lokuti, lott, lõpus (kukel, kalkunil)
серийно Н seeriaviisi, seeriakaupa, seeriati, sarjaviisi, sarjakaupa
сирена 51 С ж.
‣ sireen (од. müt. lauluga meremehi hukutav nümf kreeka mütoloogias; неод. füüs. helisageduse määramise aparaat; неод. tehn. helisignaalide tekiti; sellega tekitatud heli); сирена воздушной тревоги õhuhäiresireen, автомобильная сирена autosireen, туманная сирена mer. udusireen, судовая сирена mer. laevavile, паровая сирена auruvile, вой сирены sireenihuile, sireeni huilgamine ~ üürgamine;
‣ сирены мн. ч. од. zool. meriveiselised (Sirenia)
‣ sireen (од. müt. lauluga meremehi hukutav nümf kreeka mütoloogias; неод. füüs. helisageduse määramise aparaat; неод. tehn. helisignaalide tekiti; sellega tekitatud heli); сирена воздушной тревоги õhuhäiresireen, автомобильная сирена autosireen, туманная сирена mer. udusireen, судовая сирена mer. laevavile, паровая сирена auruvile, вой сирены sireenihuile, sireeni huilgamine ~ üürgamine;
‣ сирены мн. ч. од. zool. meriveiselised (Sirenia)
система 51 С ж. неод.
‣ süsteem; солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, нервная система närvisüsteem, избирательная система valimissüsteem, денежная система rahasüsteem, десятичная система kümnendsüsteem, detsimaalsüsteem, двоичная ~ бинарная система mat. kahendsüsteem, метрическая система meetrisüsteem, meetermõõdustik, периодическая система элементов keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, знаковая система mat., lgv. märgisüsteem, информационно-поисковая система info infootsisüsteem, гиперкомплексная система mat. hüperkompleksne süsteem, algebra, энергетическая система el. energiasüsteem, вычислительная система tehn. arvutisüsteem, спасательная система päästesüsteem, оросительная система põll. niisutussüsteem, дождевальная система põll. vihmutussüsteem, травопольная система põll. heinaväljasüsteem, геологическая система geol. ladestu, горная система geol. mägikond, mäestikusüsteem, речная система geol. jõestik, зубная система anat. hammaskond, система управления juhtimissüsteem, система народного образования haridussüsteem, система профессионально-технического образования kutseharidussüsteem, система заработной платы palgasüsteem, система единиц mõõtühikute süsteem, ühikusüsteem, система счисления mat. arvusüsteem, система зaчёта punktisüsteem, система информации infosüsteem, система организационно-распорядительной документации haldusdokumentatsiooni süsteem, система освещения valgustussüsteem, система вентиляции, вентиляционная система ventilatsioonisüsteem, tuulutussüsteem, система отопления küttesüsteem, kütteseade, система противоракетной обороны sõj. raketitõrjesüsteem, система возбуждения el. ergutussüsteem, ergutusviis, система разработки mäend. kaevandamisviis, kaevandamine, система каталогов bibl. kataloogisüsteem, система команд info käsustik, система координат mat. koordinaadisüsteem, koordinaadistik, кровеносная система med. veresoonkond, система болот geol. soostik, система долин geol. orustik, система жил geol. soonestik, система трещин geol. lõhestik, достоинство системы süsteemi eelis, работать без системы süsteemitult töötama, привести в систему süsteemi viima, süstematiseerima, упростить систему süsteemi lihtsustama, система функционирует безупречно süsteem töötab laitmatult;
‣ kõnek. harjumus; утренняя зарядка превратилась у него в систему hommikvõimlemine on saanud tal harjumuseks, ta on harjunud hommikuti võimlema, у него стало системой занимать деньги tal on saanud harjumuseks ~ kombeks raha laenata
‣ süsteem; солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, нервная система närvisüsteem, избирательная система valimissüsteem, денежная система rahasüsteem, десятичная система kümnendsüsteem, detsimaalsüsteem, двоичная ~ бинарная система mat. kahendsüsteem, метрическая система meetrisüsteem, meetermõõdustik, периодическая система элементов keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, знаковая система mat., lgv. märgisüsteem, информационно-поисковая система info infootsisüsteem, гиперкомплексная система mat. hüperkompleksne süsteem, algebra, энергетическая система el. energiasüsteem, вычислительная система tehn. arvutisüsteem, спасательная система päästesüsteem, оросительная система põll. niisutussüsteem, дождевальная система põll. vihmutussüsteem, травопольная система põll. heinaväljasüsteem, геологическая система geol. ladestu, горная система geol. mägikond, mäestikusüsteem, речная система geol. jõestik, зубная система anat. hammaskond, система управления juhtimissüsteem, система народного образования haridussüsteem, система профессионально-технического образования kutseharidussüsteem, система заработной платы palgasüsteem, система единиц mõõtühikute süsteem, ühikusüsteem, система счисления mat. arvusüsteem, система зaчёта punktisüsteem, система информации infosüsteem, система организационно-распорядительной документации haldusdokumentatsiooni süsteem, система освещения valgustussüsteem, система вентиляции, вентиляционная система ventilatsioonisüsteem, tuulutussüsteem, система отопления küttesüsteem, kütteseade, система противоракетной обороны sõj. raketitõrjesüsteem, система возбуждения el. ergutussüsteem, ergutusviis, система разработки mäend. kaevandamisviis, kaevandamine, система каталогов bibl. kataloogisüsteem, система команд info käsustik, система координат mat. koordinaadisüsteem, koordinaadistik, кровеносная система med. veresoonkond, система болот geol. soostik, система долин geol. orustik, система жил geol. soonestik, система трещин geol. lõhestik, достоинство системы süsteemi eelis, работать без системы süsteemitult töötama, привести в систему süsteemi viima, süstematiseerima, упростить систему süsteemi lihtsustama, система функционирует безупречно süsteem töötab laitmatult;
‣ kõnek. harjumus; утренняя зарядка превратилась у него в систему hommikvõimlemine on saanud tal harjumuseks, ta on harjunud hommikuti võimlema, у него стало системой занимать деньги tal on saanud harjumuseks ~ kombeks raha laenata
скрепа 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kinnitamine, liitmine, ühendamine;
‣ tehn. jätkukoht, ühenduskoht, jätk;
‣ klamber;
‣ tüübel, salapulk; ralv (ralva)
‣ (без мн. ч.) kinnitamine, liitmine, ühendamine;
‣ tehn. jätkukoht, ühenduskoht, jätk;
‣ klamber;
‣ tüübel, salapulk; ralv (ralva)
скрипка 72 С ж. неод. viiul; концерт для скрипки viiulikontsert, играть на скрипке viiulit mängima, играть первую скрипку в чём esimest viiulit mängima (ka ülek.)
соринка 72 С ж. неод.
‣ prügikübe, purukübe; в глаз попала соринка prügi ~ puru läks silma, в комнате ни соринки tuba on piinlikult puhas;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. kübe, iva
‣ prügikübe, purukübe; в глаз попала соринка prügi ~ puru läks silma, в комнате ни соринки tuba on piinlikult puhas;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. kübe, iva
стигма 51 С ж. неод. stigma (põletusmärk; torge; tähn nahal; haavand, laik; putukate, hulkjalgsete ja ämblikulaadsete hingamisava)
стрижка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) lõikamine, lõikus, pügamine, pügi, kärpimine; стрижка деревьев puude kärpimine, стрижка овец lammaste pügamine ~ niitmine;
‣ (juukse)lõige, soeng; модная стрижка moodne lõige, короткая стрижка lühike soeng, нулевая стрижка (1) pea paljaksajamine, nulliga mahaajamine (juuste kohta), (2) paljaksaetud ~ paljakspöetud pea
‣ (без мн. ч.) lõikamine, lõikus, pügamine, pügi, kärpimine; стрижка деревьев puude kärpimine, стрижка овец lammaste pügamine ~ niitmine;
‣ (juukse)lõige, soeng; модная стрижка moodne lõige, короткая стрижка lühike soeng, нулевая стрижка (1) pea paljaksajamine, nulliga mahaajamine (juuste kohta), (2) paljaksaetud ~ paljakspöetud pea
череда I 52 С ж. неод.
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
