[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
глодать 197 Г несов. кого-что närima (ka ülek.), järama, näsima, ürama; ülek. vaevama; собака гложет кость koer närib ~ järab konti, одна мысль гложет его üks mõte närib ~ vaevab teda, его гложет тоска teda vaevab ~ närib igatsus
зарыть I 347a Г сов. → несов. зарывать
‣ кого-что, во что sisse kaevama, maha matma (ka ülek.); оружие зарыли в землю relvad kaevati maasse, собака зарыла кость в землю koer mattis kondi maha;
‣ что, во что peitma, sügavale pistma ~ matma; она зарыла голову в подушку ta peitis pea patja;
◊ зарыть ~ зарывать талант в землю annet maha matma; вот где собака зарыта sinna ongi koer maetud
‣ кого-что, во что sisse kaevama, maha matma (ka ülek.); оружие зарыли в землю relvad kaevati maasse, собака зарыла кость в землю koer mattis kondi maha;
‣ что, во что peitma, sügavale pistma ~ matma; она зарыла голову в подушку ta peitis pea patja;
◊ зарыть ~ зарывать талант в землю annet maha matma; вот где собака зарыта sinna ongi koer maetud
ломоть 15, kõnek. ломоть 17 С м. неод. viil, viilak, viilukas, lõik, liistak, käär, tükk; тонкий ломоть хлеба õhuke leivalõik, kahekäeleib, резать хлеб длинными ломтями leiba pikkadeks viiludeks lõikama, отрезать большие ломти хлеба suuri leivakääre ~ viilukaid lõikama;
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
просить 319a Г несов.
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
решить 287a Г сов. → несов. решать
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
сладко Н (сравн. ст. слаще)
‣ magusasti, magusalt (ka ülek.); on magus (ka ülek.) ~ meeldiv; сладко потянуться end magusasti sirutama ~ ringutama, сладко пахнуть magusasti ~ hõrgult ~ hõrgutavalt lõhnama, во рту сладко suus on magus (maitse), в сердце сладко südames on sulnis ~ magus ~ magusarmas tunne, сладко мечтать magusasti unistama, ему не сладко там жить ta elu ei ole seal meelakkumine;
‣ ülek. halv. mesimagusalt, imalmagusalt, magusläägelt, lipitsevalt, meelitlevalt; сладко улыбаться mesimagusalt naeratama
‣ magusasti, magusalt (ka ülek.); on magus (ka ülek.) ~ meeldiv; сладко потянуться end magusasti sirutama ~ ringutama, сладко пахнуть magusasti ~ hõrgult ~ hõrgutavalt lõhnama, во рту сладко suus on magus (maitse), в сердце сладко südames on sulnis ~ magus ~ magusarmas tunne, сладко мечтать magusasti unistama, ему не сладко там жить ta elu ei ole seal meelakkumine;
‣ ülek. halv. mesimagusalt, imalmagusalt, magusläägelt, lipitsevalt, meelitlevalt; сладко улыбаться mesimagusalt naeratama
следом Н taga, järel, kannul; ходить следом järel ~ kannul käima, следом за ним tema järel ~ kannul
слепо Н pimesi, pimedast peast, kinnisilmi; слепо верить кому pimesi uskuma keda, слепо повиноваться кому pimesi alluma ~ kuuletuma kellele, слепо следовать за кем kinnisilmi järgnema kellele
слепой 120 П
‣ (кр. ф. слеп, слепа, слепо, слепы) pime (nägemisvõimetu; ka ülek.); слепой мальчик pime poiss, слепой щенок pime kutsikas, он совершенно слепой ta on täiesti pime, она слепая на один глаз ta on ühest silmast pime, ta ei näe ühe silmaga, слепой от рождения мальчик pimedana sündinud ~ sünnilt pime poiss, слепая любовь pime ~ sõge armastus, слепое счастье pime õnn, слепое доверие pimesi usaldamine, pime usaldus, слепое повиновение pimesi allumine ~ kuulekus ~ kuuletumine, слепой от злости vihast pime ~ sõge, слепой дождь nõiavihm;
‣ pime-; umb-; слепой полёт lenn. pimelend, слепая посадка lenn. pimemaandumine, слепая печать trük. pimetrükk, слепое пятно anat. pimetähn (silmas), слепая кишка anat. pimesool, umbsool, слепой метод pimemeetod, kümnesõrmemeetod (masinakirjutamisel, masinladumisel), слепая долина geol. umborg, слепая шахта mäend. umbkaevus, umbšaht, слепой ствол mäend. pimešaht, слепое месторождение mäend. peitmaardla, слепая карта van. kontuurkaart, слепой опыт, слепая проба keem. tühikatse, pimekatse;
‣ ülek. ebaselge, ähmane, tuhm; слепой шрифт tuhm kiri;
‣ П → С слепой м., слепая ж. од. pime; училище для слепых pimedate kool, азбука для слепых pimedate (kirja) tähestik;
◊ слепая курица kõnek. pime kana
‣ (кр. ф. слеп, слепа, слепо, слепы) pime (nägemisvõimetu; ka ülek.); слепой мальчик pime poiss, слепой щенок pime kutsikas, он совершенно слепой ta on täiesti pime, она слепая на один глаз ta on ühest silmast pime, ta ei näe ühe silmaga, слепой от рождения мальчик pimedana sündinud ~ sünnilt pime poiss, слепая любовь pime ~ sõge armastus, слепое счастье pime õnn, слепое доверие pimesi usaldamine, pime usaldus, слепое повиновение pimesi allumine ~ kuulekus ~ kuuletumine, слепой от злости vihast pime ~ sõge, слепой дождь nõiavihm;
‣ pime-; umb-; слепой полёт lenn. pimelend, слепая посадка lenn. pimemaandumine, слепая печать trük. pimetrükk, слепое пятно anat. pimetähn (silmas), слепая кишка anat. pimesool, umbsool, слепой метод pimemeetod, kümnesõrmemeetod (masinakirjutamisel, masinladumisel), слепая долина geol. umborg, слепая шахта mäend. umbkaevus, umbšaht, слепой ствол mäend. pimešaht, слепое месторождение mäend. peitmaardla, слепая карта van. kontuurkaart, слепой опыт, слепая проба keem. tühikatse, pimekatse;
‣ ülek. ebaselge, ähmane, tuhm; слепой шрифт tuhm kiri;
‣ П → С слепой м., слепая ж. од. pime; училище для слепых pimedate kool, азбука для слепых pimedate (kirja) tähestik;
◊ слепая курица kõnek. pime kana
слог I 120 (им. и вин. п. мн. ч. слоги) С м. неод. lgv. silp; открытый слог lahtine silp, закрытый слог kinnine silp, делить слова на слоги sõnu silbitama, читать по слогам veerima, silphaaval lugema
хлеб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
