случаться I169Гнесов. → сов. случиться I ‣vt. случиться I; ‣(без сов.) kõnek. juhtumisi ~ aeg-ajalt ette tulema; ему случалось ночевать в лесуtal on tulnud metsas ööbida, мне случалось писать об этомma olen sellest kirjutanud; ‣случается3 л. наст. вр. ед. ч., случалосьпрош. вр. ед. ч. в функции вводн. сл. juhtub ~ juhtus nii, tuleb ~ tuli ette
случиться I287Гсов. → несов. случаться I ‣juhtuma, sündima, toimuma; что случилось?mis juhtus?, случилось несчастьеjuhtus õnnetus, случился пожарtekkis ~ oli tulekahju; ‣(безл.) кому-чемус инф. osaks langema kellele, juhust olema, ette tulema; kõnek. õnnestuma; случилось ночевать в лесуtuli metsas ööbida; ‣kõnek. (juhuslikult) olemas olema; у меня не случилось денегmul ei olnud raha kaasas