смутный126П(кр. ф. смутен, смутна, смутно, смутны) ‣segane, rahutu, ärev; смутное время(1) segane ~ rahutu ~ ärev aeg, (2) aj. segadusteaeg (Vene ajaloos XVII saj. alguses), смутное настроениеrahutu ~ ärev meeleolu; ‣ähmane, tuhm, tume, hämar, segane, ebaselge; смутная надеждаähmane lootus, смутные воспоминанияähmased ~ segased mälestused, смутная тревогаseletamatu ärevus, смутное подозрениеebamäärane kahtlus, у него смутное представление об этомtal on sellest ähmane ettekujutus ~ kujutlus