[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
сеть 92 (предл. п. ед. ч. о сети, в сети) С ж. неод.
‣ võrk (ka ülek.); рыболовная сеть kalapüügivõrk, плавная сеть kal. uju(v)võrk, донная сеть kal. põhjavõrk, дрифтерная сеть kal. ajuvõrk, triivvõrk, маскировочная сеть sõj. moondamisvõrk, сеть паутины, паутинная сеть ämblikuvõrk, сеть морщин kortsuvaod, kortsuräga, сети интриг intriigivõrk, вязать сеть võrku kuduma, ставить ~ закинуть сеть võrku sisse panema ~ laskma;
‣ (обычно ед. ч.) võrk, võrgustik; железнодорожная сеть raudteevõrk, телефонная сеть telefonivõrk, электрическая сеть elektrivõrk, водопроводная сеть veevõrk, канализационная сеть kanalisatsioonivõrk, отопительная сеть küttevõrk, трансляционная сеть translatsioonivõrk, торговая сеть kaubandusvõrk, сеть связи sidevõrk, разводящая ~ распределительная сеть jaotusvõrk, речная сеть jõestik, инженерные сети tehnovõrgud, венозная сеть med. veenivõrgustik;
‣ сети (мн. ч.) ülek. ahelad, köidikud, püünised; сети рабства orjaahelad, брачные сети abieluköidikud;
◊ расставлять ~ расставить сети кому kellele võrke välja panema; попасть в чьи сети kelle võrku langema; поймать в свои сети кого keda võrku tõmbama
‣ võrk (ka ülek.); рыболовная сеть kalapüügivõrk, плавная сеть kal. uju(v)võrk, донная сеть kal. põhjavõrk, дрифтерная сеть kal. ajuvõrk, triivvõrk, маскировочная сеть sõj. moondamisvõrk, сеть паутины, паутинная сеть ämblikuvõrk, сеть морщин kortsuvaod, kortsuräga, сети интриг intriigivõrk, вязать сеть võrku kuduma, ставить ~ закинуть сеть võrku sisse panema ~ laskma;
‣ (обычно ед. ч.) võrk, võrgustik; железнодорожная сеть raudteevõrk, телефонная сеть telefonivõrk, электрическая сеть elektrivõrk, водопроводная сеть veevõrk, канализационная сеть kanalisatsioonivõrk, отопительная сеть küttevõrk, трансляционная сеть translatsioonivõrk, торговая сеть kaubandusvõrk, сеть связи sidevõrk, разводящая ~ распределительная сеть jaotusvõrk, речная сеть jõestik, инженерные сети tehnovõrgud, венозная сеть med. veenivõrgustik;
‣ сети (мн. ч.) ülek. ahelad, köidikud, püünised; сети рабства orjaahelad, брачные сети abieluköidikud;
◊ расставлять ~ расставить сети кому kellele võrke välja panema; попасть в чьи сети kelle võrku langema; поймать в свои сети кого keda võrku tõmbama
сойду 1 л. буд. вр. Г сойти
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
сошёл м. р. прош. вр. Г сойти
сходить I 313b Г несов. → сов. сойти
‣ vt. сойти;
‣ (без сов.) с отриц. paigalt ~ kohalt liikuma ~ tõusma, pealt ära minema ~ tulema ~ kaduma; не сходить с места paigal püsima, не сходить со страниц газет iga päev ajalehes olema, ajaleheveergudel püsima, больной не сходил с постели haige ei tõusnud voodist, самовар не сходил со стола samovar oli kogu aeg laual, улыбка не сходила с лица naeratus ei kadunud näolt, kogu aeg oli naeratus näol;
◊ не сходить с языка ~ с уст kellel у кого kogu aeg suus ~ pidevalt hammaste vahel olema
‣ vt. сойти;
‣ (без сов.) с отриц. paigalt ~ kohalt liikuma ~ tõusma, pealt ära minema ~ tulema ~ kaduma; не сходить с места paigal püsima, не сходить со страниц газет iga päev ajalehes olema, ajaleheveergudel püsima, больной не сходил с постели haige ei tõusnud voodist, самовар не сходил со стола samovar oli kogu aeg laual, улыбка не сходила с лица naeratus ei kadunud näolt, kogu aeg oli naeratus näol;
◊ не сходить с языка ~ с уст kellel у кого kogu aeg suus ~ pidevalt hammaste vahel olema
фуфу madalk. väljendeis на фуфу (1) uisapäisa, kuidagimoodi, pilla-palla, ülejala, (2) pettuse teel, suli kombel, (3) untsu, luhta, kihva, vussi, mokka; поднять ~ поддеть на фуфу кого van. ninapidi vedama, haneks tõmbama keda; пойти ~ сойти на фуфу van. vett vedama minema, untsu ~ mokka minema
