[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

бровь 91 С ж. неод. kulm; брови дугой kaarjad kulmud, хмурить брови kulmu kortsutama;
◊
(он) и бровью не повёл ta ei pilgutanud silmagi ~ ei teinud teist nägugi; не в бровь, а (прямо) в глаз otse naelapea pihta
бросаться 165 Г несов. → сов. броситься
‣ (без сов.) чем (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; бросаться снежками lumesõda pidama, lumepallidega loopima ~ pilduma;
‣ (без сов.) чем ülek. kõnek. mitte hoolima, mitte hindama; бросаться работниками töötajatest mitte hoolima, бросаться деньгами raha loopima ~ pilduma;
‣ на кого-что, без доп. (kallale) sööstma, tormama; бросаться на еду toidu kallale tormama, бросаться на помощь appi sööstma ~ tormama;
‣ во что, на что (alla) viskuma; langema; бросаться в воду vette viskuma, бросаться с моста sillalt alla viskuma, бросаться на диван diivanile viskuma, бросаться на шею kaela langema, бросаться на колени põlvili langema;
◊
кровь ~ краска бросается в лицо veri ~ puna lööb näkku; (вино) бросается в голову vein hakkab ~ lööb pähe; бросаться ~ броситься в глаза silma torkama; кровь бросается в голову veri lööb pähe (äkkviha kohta); бросаться словами sõnu loopima, suure suuga rääkima
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊
входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
жила I 51 С ж. неод.
‣ kõnek. (vere)soon; kõõlus, soon;
‣ geol., tehn. soon; рудная жила maagisoon, золотоносная жила kullasoon, многопроволочная жила kiudsoon;
◊
тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama; кровь стынет в жилах kõnek. veri tarretab soontes
застыть 348 Г сов. → несов. застывать
‣ tahkuma, tarduma (ka ülek.), hanguma, pahtuma, kõvastuma, kõvaks minema; смола застыла vaik on tahkunud ~ kõvastunud, ртуть застыла elavhõbe on tahkunud, солдаты вытянулись и застыли sõdurid tõmbusid sirgeks ja tardusid paigale, застыть от ужаса hirmust tarduma, улыбка застыла на его губах naeratus jäi ~ tardus tema huulile, застывшая, но ещё горячая деталь hangunud, ent veel tuline detail, застывшие гряды облаков liikumatud pilvejoomed, студень застыл sült on kallerdunud;
‣ kõnek. ära ~ kinni külmuma ~ külmama; külmetama; jäätuma; maha jahtuma; земля застыла maa on külmunud, застывшая река kinnikülmunud ~ kaanetunud ~ jääkaane all (olev) jõgi, он совсем застыл на морозе ta on pakase käes läbi(ni) külmunud, руки застыли käed külmetavad;
‣ kangestuma, kangeks minema;
‣ ülek. (arengus) seisma jääma, soikuma;
‣ kustuma, vaibuma (tundmuste kohta);
◊
кровь застыла в жилах у кого veri tardus soontes; слова застыли на губах ~ на устах sõnad surid huulil; vrd. стыть
кровь 91 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) veri; артериальная кровь arteriveri, arteriaalveri, венозная кровь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся кровь hüübinud ~ tardunud veri, группа крови veregrupp, переливание крови vereülekanne, заражение крови veremürgi(s)tus, пускать кровь aadrit laskma, остановить кровь verd ~ verejooksu sulgema, истекать кровью verest tühjaks jooksma, кровь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd;
◊
кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
леденеть 229b Г несов.
‣ jäätuma, jäässe minema;
‣ от чего, без доп. jääkülmaks ~ külmast kangeks minema, kangestuma, ülek. ka tarduma; руки леденеют käed lähevad külmast kangeks, леденеть от страха hirmust tarduma;
◊
кровь леденеет (в жилах) у кого liter. veri tardub ~ tarretab (soontes); vrd. заледенеть, оледенеть
лицо 110 С с. неод.
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊
в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
молоко 105b С с. неод. (без мн. ч.) piim; коровье молоко lehmapiim, козье молоко kitsepiim, кобылье молоко märapiim, hobusepiim, овечье молоко lambapiim, цельное молоко täispiim, снятое ~ обезжиренное молоко lõss, kooritud piim, парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, сгущённое молоко kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое молоко kõnek. hapupiim, скисшее(ся) ~ прокисшее молоко tilgastanud ~ müre piim, сухое молоко piimapulber, каша на молоке piimaga keedetud puder, бутылка молока pudel piima, бутылка из-под молока piimapudel (tühi), конопляное молоко kanepipiim, миндальное молоко mandlipiim, цементное молоко ehit. tsemendipiim;
◊
всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
облечь I 378a Г сов. → несов. облекать
‣ кого-что, во что, чем liter. van. riietama, rõivastama, rüütama;
‣ кого-что, чем mähkima, mässima, katma (ka ülek.); облечь тайной saladusega katma ~ varjama, saladusse mähkima;
‣ что, во что, чем ülek. valama, vormima, vormi ~ kuju andma; облечь свою мысль в слова oma mõtteid sõnastama ~ sõnadeks vormima;
‣ кого-что чем ülek. (kätte) andma mida, varustama keda millega; облечь властью võimu andma kellele, облечь полномочиями täievoliliseks tegema, облечь доверием usaldama, usaldusaluseks tegema;
◊
облечь ~ облекать в плоть и кровь ~ плотью и кровью что liter. millele missugust kuju ~ ilmet andma, mida mis kujul näitama
облечься 378 Г сов. → несов. облекаться
‣ во что liter. van. riietuma, rõivastuma;
‣ во что, чем mähkuma (ka ülek.);
‣ во что ülek. vormi ~ kuju saama ~ omandama, vormuma;
◊
облечься ~ облекаться в плоть (и кровь) ~ плотью (и кровью) liter. ilmet võtma, kindlat kuju omandama
плоть 90 С ж. неод.
‣ van. ihu, keha, liha;
‣ väljendeis во плоти liter. kehastunud, он ангел во плоти ta on ingel maa peal, крайняя плоть anat. eesnahk;
◊
облекать ~ облечь в плоть и кровь что liter. millele missugust kuju andma, mida mis kujul näitama; облекаться ~ облечься в плоть и кровь liter. kehastuma, kuju ~ ilmet võtma; чья плоть и кровь kelle liha ja veri, kelle lihast ja verest, kelle lihane laps; плоть от плоти кого liha kelle lihast; входить ~ войти в плоть и кровь кого-чего, кому, чью liter. kellele luusse ja lihasse minema ~ kasvama
повести 367 Г сов.
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊
и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
пот 3 С м. неод. higi; обильный пот rohke higi ~ higistamine, бросать ~ кидать ~ ударять кого в пот безл. keda higistama ajama, холодный пот выступил ~ проступил на лице у кого kellel tuli külm higi otsaette, пот катился градом с лица higi voolas ojadena mööda nägu;
◊
(трудиться ~ работать) в поте лица pal(g)ehigis töötama; до седьмого пота kõnek. nii et nahk seljas märg; вогнать кого в пот kõnek. keda võhmale ajama; согнать семь потов с кого kõnek. kellelt ~ kelle seljast seitset nahka võtma; обливаться потом higist nõretama; потом и кровью (добывать) verehinnaga, vere ja vaevaga (saama)
пролить 327 Г сов. → несов. проливать
‣ что maha valama ~ kallama ~ ajama; пролить воду на пол vett maha ajama;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) kõnek. maha sadama; пролил дождь tuli vihma, vihmasadu läks ~ kohises kust üle;
◊
пролить слезу pisarat poetama; пролить ~ проливать бальзам на что palsamit valama ~ palsamiks olema millele; пролить ~ проливать кровь чью liter. kelle verd valama; пролить ~ проливать (свою) кровь за кого-что liter. (oma) verd valama kelle-mille eest v nimel; пролить ~ проливать свет на что valgust heitma millele
стыть 348 Г несов.
‣ jahtuma (ka ülek.), jahedaks ~ külmaks minema; чай стынет tee jahutb, утюг стынет triikraud läheb külmaks;
‣ (kinni, ära) külmuma;
‣ külmetama, külma käes kangestuma;
◊
кровь стынет в жилах у кого veri tardub soontes; vrd. застыть, остыть
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊
ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
холодеть 229b Г несов.
‣ kül(me)maks minema, külmenema, külmale minema; руки холодеют käed lähevad külmaks;
‣ (üleni) külmaks minema, tarduma (hirmust); она холодела от ужаса tal käis ~ jooksis hirmust külmajudin üle ihu;
◊
кровь холодеет в жилах у кого kellel veri tarretab soontes vrd. похолодеть

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur