жар1(род. п. ед. ч. жараижару, предл. п. о жаре, в жару)См. неод. (без мн. ч.) ‣kuumus, hõõg, leitsak; жар печиahjukuumus, пыхать жаромhõõguma, июльский жарjuulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару(1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema; ‣palavik; лихорадочный жарpalavik koos külmavärinatega, лежать в жаруpalavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жаруlapsel on palavik, у больного жарhaigel on palavik; ‣ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаромõhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работуta asus õhinal tööle, жар юностиnoorustuli; ‣kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печиahjust süsi välja võtma; ◊ задавать~ задать~ давать~ дать жаруkõnek. säru tegema; бросило в жарkuum hoog käis üle; с пылу, сжаруtulipalavalt; бросает то в жар, то в холодkuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребатьkõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
пыл1(предл. п. о пыле, в пылу)См. неод. (без мн. ч.) ‣van. kuumus, lõõm, lõõsk; ‣ülek. tuhin, hoog; в пылу спораvaidlustuhinas, -hoos, в пылу гневаvihahoos, в пылу битвы~ сраженияvõitlushoos, -tuhinas, võitluse ägeduses, воинственный пылsõjakas vaim, sõjakus, работать с пыломtulise hooga ~ innuga tööd tegema, tööle pihta andma (kõnek.), пыл юношеских летnoorusaastate tuhin ~ vaimustus, охлаждатьчейпылkelletuhinat kärpima, kedamaha jahutama; ◊ спылу, с жаруkõnek. (otse) tulelt ~ ahjust võetud, tulikuum