туча76Сж. неод. pilv (ka ülek.); кого-чегоülek. parv, suur jõuk ~ hulk; грозовая тучаäik(e)sepilv, дождевая тучаvihmapilv, туча пылиtolmupilv, туча комаровsääseparv, sääsepilv, народу было тучаrahvast oli murdu (koos), туча сбежала с лицаtusapilv kadus näolt; ◊ туча тучейkõnek. (1) nagu must öö, süngemast süngem, (2) кого-чегоmusttuhat; тучи сгущаются~ собираютсянад кем-чемäikesepilved kogunevad kelle-mille kohale; не из тучи громkõnek. nagu välk selgest taevast