?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
бойкий 122 П (кр. ф.
боек, бойка, бойко, бойки; сравн. ст.
бойче и бойчее, превосх. ст.
самый бойкий) agar, kärme, kräbe, südi; terane, vilgas, elav; бойкая старуха kräbe eit, бойкая речь südi kõne, бойкий мальчик terane poiss, бойкое перо vilgas sulg, бойкий ум terane ~ terav mõistus, бойкая улица elav ~ elava liiklusega tänav, бойкая торговля elav kauplemine;
◊ боек ~ бойка на язык ~ на слова hea suuvärgiga
бок 21 С м.
неод.
(род. п. ед. ч.
бока, боку, предл. п. ед. ч.
о боке, на боку) külg; ворочаться ~ поворачиваться с боку на бок vähkrema ~ end ühelt küljelt teisele keerama, лежать на боку küljeli ~ küliti lamama, külitama, ülek.
laisklema, отлежать бок külge ära magama;
◊ намять ~ помять бока кому madalk.
kellele nahatäit ~ keretäit andma; брать ~ взять ~ хватать ~ схватить за бока кого madalk.
keda pihtide vahele võtma; бок о бок külg külje kõrval; под боком kõnek.
külje all
бочка 73 С ж.
неод.
‣ tünn, vaat, aam, tõrs, tünder; бочка для воды veevaat, винная бочка veinivaat, бочка с цементом tsemenditünn, бочка из-под дёгтя tökativaat (milles tökat olnud), голос звучит, как из бочки hääl tuleb nagu tõrrepõhjast;
‣ tünder (endisaegne mahumõõt 491,96 l);
‣ lenn. keeris; сделать в воздухе бочку keerist tegema;
‣ arhit. sibulik (sibulakujulise ristlõikega viilkatus);
◊ как сельди в бочке kõnek. nagu silgud pütis
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф.
, без доп.
minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek.
põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek.
palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
корка 72 С ж.
неод.
‣ koor; koorik; лимонная корка sidrunikoor, корка хлеба leivakoorik, ледяная корка jääkoorik, на ране образовалась корка haav kattus kooriku ~ korbaga;
‣ kõnek. (raamatu)kaas; прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema;
◊ нет ни корки pole leivaraasugi
кошка 73 С ж.
‣ од.
zool.
kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv.
ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool.
metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud
подцепить 323a Г сов.
→ несов.
подцеплять‣ что к кому-чему külge ~ otsa haakima ~ riputama; подцепить вагон к поезду rongile vagunit külge haakima;
‣ кого-что, чем haarama, kätte saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, hankima; подцепить насморк nohu saama, где ты такую красавицу подцепил? kust sa sellise kaunitari oled välja võtnud ~ õngitsenud?;
‣ что madalk. ära napsama ~ tõmbama, pihta panema;
◊ подцепить ~ поймать ~ поддеть на удочку кого kõnek. keda õnge võtma
поймать 165a Г сов.
→ несов.
ловить кого-что kinni püüdma ~ võtma, kätte saama, tabama; поймать на лету lennult kinni püüdma, поймать живьём elusalt kinni võtma, поймать за руку käest kinni haarama, поймать рыбу kala kätte saama, поймать вора varast kätte saama, поймать на лжи valelt tabama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, поймать ~ задержать с поличным jur.
kuriteolt tabama;
◊ поймать ~ ловить на слове ~ на словах кого kelle sõnast ~ sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, kelle sõnade kallal norima; поймать ~ подцепить на удочку кого keda õnge võtma; поймать ~ ловить себя на чём ennast millelt tabama
попасться 356 Г сов.
→ несов.
попадаться‣ во что, кому, без доп.
kõnek.
(vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.
), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
рыцарь 10 С м.
од.
‣ aj.
rüütel (ülek.
üllas v. õilis inimene);
‣ ülek. andunu, jünger; рыцарь науки teadusejünger, рыцарь правды tõejünger;
◊ рыцарь печального образа iroon. kurva kuju rüütel; рыцарь без страха и упрёка üllas ~ rüütellik mees; рыцарь плаща и кинжала võsarüütel
сельдь 91 С ж.
од.
heeringas; zool.
атлантическая сельдь harilik heeringas (Clupea harengus), балтийская сельдь läänemere ~ balti heeringas, räim (Clupea harengus membras), обыкновенные сельди pärisheeringlased (Clupeinae);
◊ как сельдей в бочке кого kõnek.
nagu silgud pütis
собака 69 С ж.
од.
‣ koer (kõnek. ka ülek.
), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool.
kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek.
lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek.
nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek.
nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek.
olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
стоить 268 (без страд. прич.
) Г несов.
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek.
mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
угорелый 119 П‣ van.
vingu ~ karmu jäänud, vingumürgi(s)tuses;
‣ ülek. kõnek. ogar, segane, meeletu, pöörane, hull;
◊ бегать ~ метаться как угорелый ~ угорелая ~ как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana jooksma ~ tormama, nagu arust ära ringi laskma