уверенный127 ‣страд. прич. прош. вр. Гуверить; ‣прич. → П(кр. ф. уверен, уверенна, уверенно, уверенны)kindel, enesekindel; уверенный шагkindel samm, уверенный голос(enese)kindel hääl, уверенный ответ(enese)kindel vastus, уверенный в своих силахkindel oma jõus, она смела и увереннаta on julge ja enesekindel; ‣прич. → П(кр. ф. уверен, уверена, уверено, уверены)в ком-чёмveendunud, kindel; мы уверены в успехеoleme edus kindlad ~ veendunud, я не уверен в себеma pole endas kindel, будь(те) уверен(ы)ol(g)e kindel, võid ~ võite kindel olla, usu ~ uskuge mind
уверить269aГсов. → несов. уверятького-что, в чём ‣veenma, uskuma panema; он уверил нас в своей правотеta veenis meid oma õigsuses, ta pani meid uskuma, et tal on õigus; ‣kinnitama, tõendama; уверить в дружбеsõprust kinnitama, смею вас уверитьjulgen teile kinnitada, kinnitan teile