[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
группироваться 172 Г несов.
‣ rühmituma, grupeeruma; rühmadesse jaotuma; одни и те же факты группируются различно samad tõigad rühmituvad mitmeti;
‣ страд. к группировать; vrd. сгруппироваться
‣ rühmituma, grupeeruma; rühmadesse jaotuma; одни и те же факты группируются различно samad tõigad rühmituvad mitmeti;
‣ страд. к группировать; vrd. сгруппироваться
параграф 1 С м. неод. paragrahv; разделить ~ разбить текст на параграфы teksti paragrahvideks jaotama
разбитый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г разбить;
‣ прич. → П purustatud (ka ülek.), katkine, lõhkine, lõhutud, purukslöödud, lõhkilöödud, lagunenud; разбитое стекло katkine ~ lõhutud ~ purukslöödud klaas, разбитые сапоги kõnek. katkised ~ lagunenud saapad, разбитая дорога lagunenud tee, разбитый враг purustatud ~ purukslöödud ~ lüüasaanud vaenlane, разбитая лошадь äraaetud hobune, разбитый голос kärisev ~ ragisev hääl, разбитая жизнь purustatud ~ nurjunud elu, разбитое судно vrakk;
‣ прич. → П rusutud, väsinud, jõuetu; чувствовать себя разбитым end rusutuna ~ jõuetuna ~ väsinuna ~ läbipekstuna tundma; разбитая походка väsinud samm ~ kõnnak;
◊ (сидеть ~ оказаться) у разбитого корыта lõhkise ~ katkise küna ääres istuma, omadega läbi olema
‣ страд. прич. прош. вр. Г разбить;
‣ прич. → П purustatud (ka ülek.), katkine, lõhkine, lõhutud, purukslöödud, lõhkilöödud, lagunenud; разбитое стекло katkine ~ lõhutud ~ purukslöödud klaas, разбитые сапоги kõnek. katkised ~ lagunenud saapad, разбитая дорога lagunenud tee, разбитый враг purustatud ~ purukslöödud ~ lüüasaanud vaenlane, разбитая лошадь äraaetud hobune, разбитый голос kärisev ~ ragisev hääl, разбитая жизнь purustatud ~ nurjunud elu, разбитое судно vrakk;
‣ прич. → П rusutud, väsinud, jõuetu; чувствовать себя разбитым end rusutuna ~ jõuetuna ~ väsinuna ~ läbipekstuna tundma; разбитая походка väsinud samm ~ kõnnak;
◊ (сидеть ~ оказаться) у разбитого корыта lõhkise ~ katkise küna ääres istuma, omadega läbi olema
развесить II 273a Г сов. → несов. развешивать II что
‣ üles ~ laiali riputama; развесить картины по стенам pilte seintele üles riputama, развесить бельё pesu kuivama riputama ~ panema;
‣ (oksi, harusid) laiali ajama ~ laotama; старые сосны широко развесили свои ветви vanad männid olid oma oksad kaugele laiali sirutanud;
◊ развесить ~ развешивать уши kõnek. (1) ammuli sui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama; развесить ~ развешивать губы kõnek. mokka kõveraks ~ viltu tõmbama
‣ üles ~ laiali riputama; развесить картины по стенам pilte seintele üles riputama, развесить бельё pesu kuivama riputama ~ panema;
‣ (oksi, harusid) laiali ajama ~ laotama; старые сосны широко развесили свои ветви vanad männid olid oma oksad kaugele laiali sirutanud;
◊ развесить ~ развешивать уши kõnek. (1) ammuli sui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama; развесить ~ развешивать губы kõnek. mokka kõveraks ~ viltu tõmbama
развести 367 Г сов. → несов. разводить
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
развитие 115 С с. неод. (без мн. ч.) arenemine, areng; arendamine, arendus; edendamine; edenemine; arengulugu; историческое развитие ajalooline areng, физическое и умственное развитие ребёнка lapse kehaline ja vaimne areng, развитие памяти mälu arendamine, развитие промышленности tööstuse arendamine ~ edendamine, уровень развития arengutase, степень развития arengujärk, способность к развитию arenemisvõime, ход развития arenemiskäik, arenduskäik (males), получить развитие edasi arenema, развитие болезни haiguse kulg, путевое развитие raudt. (jaama)teestik, развитие отвала mäend. puistangu laiendamine, развитие цепи keem. ahela kasvamine
разить I 293a Г несов. кого-что, чем liter.
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
‣ (relvaga) lööma, raiuma; разить мечом mõõgaga raiuma, разить цель märki tabama;
‣ ülek. purustama, hävitama, hävitavat lööki andma, põrmuks lööma, põrmustama; разить врага vaenlasele hävitavat lööki andma
разлить 326 (буд. вр. разолью, разольёшь, разольёт, кр. ф. страд. прич. прош. вр. разлита) Г сов. → несов. разливать что
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
различить 287a Г сов. → несов. различать кого-что, от кого-чего
‣ eraldama, ära tundma, silmadega seletama; различить в толпе rahvahulgas ära tundma, глаза не различили в темноте кого-что pimedas silmad ei seletanud keda-mida;
‣ eristama, vahet tegema, diferentseerima; различить ткани по цвету värvi järgi riideid ~ kangaid eristama ~ riietel ~ kangastel vahet tegema
‣ eraldama, ära tundma, silmadega seletama; различить в толпе rahvahulgas ära tundma, глаза не различили в темноте кого-что pimedas silmad ei seletanud keda-mida;
‣ eristama, vahet tegema, diferentseerima; различить ткани по цвету värvi järgi riideid ~ kangaid eristama ~ riietel ~ kangastel vahet tegema
разметить 274a Г сов. → несов. размечать, размечивать что ära ~ ette märkima, märgistama (ka tehn.); разметить проезжую часть дороги ~ улицы sõiduteed märgistama, teekatet märgistama, разметить рукопись trük. käsikirja märgistama, разметить беговые дорожки jooksuradasid märgistama
разница 80 С ж. неод. между кем-чем, в чём vahe, erinevus; курсовая разница maj. kursivahe, разница в цене hinnavahe, разница во взглядах vaadete erinevus, разница в характерах iseloomude erinevus, разница между оригиналом и копией originaali ja koopia vahe, erinevus originaali ja koopia vahel, большая разница kõnek. hoopis teine asi ~ iseasi, siin on suur vahe sees;
◊ какая разница kõnek. mis vahe seal on, ükskõik, ükspuha
◊ какая разница kõnek. mis vahe seal on, ükskõik, ükspuha
спекулировать 171b Г несов. чем, на чём, (без доп.) spekuleerima, hangeldama, sahkerdama, vahelt tegema; (olukorda) ära kasutama, oma plaane millele rajama; спекулировать акциями aktsiatega spekuleerima ~ sahkerdama, спекулировать своим именем oma nimega spekuleerima, спекулировать на разнице в ценах hinnavahega ~ hinnavahe pealt endale tegema, спекулировать на чьих затруднениях kelle rasket olukorda ära kasutama, oma plaane kelle raskele olukorrale rajama
темп 1 С м. неод. tempo (ka muus.) kiirus; высокий темп kiire tempo, низкий темп aeglane tempo, темп речи kõnetempo, темп игры mängutempo, темп жизни elutempo, темпы развития arenemistempo, arengutempo, быстрые темпы строительства ehitushoog, hoogne ehitustöö, в ускоренном темпе kiire tempoga, kiiremas tempos, темп стрельбы sõj. (tehniline) laskekiirus, наращивать ~ увеличивать темп tempot tõstma, kiirust lisama, в темпе kõnek. kiiresti, eluga, tambiga, hooga, hoogsalt
