[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 60 artiklit

акр 1 С м. неод. aaker (pinnaühik, umb. 0,4 ha)
альфа 51 С ж. неод. alfa (kreeka täht);
◊
альфа и омега чего (1) mille algus ja lõpp, (2) mille a ja o; от альфы до омеги algusest lõpuni ~ otsani
верхний 121 П ülemine, üla-; ülem-; üle-; верхний этаж ülakorrus, ülemine korrus, верхний ящик ülemine sahtel, верхнее «до» muus. ülemine do, верхняя губа ülahuul, верхнее течение реки jõe ülemjooks, верхняя палата парламента (parlamendi) ülemkoda, верхняя одежда üleriided, ülerõivad, pealisrõivad
весь 154 М м. (вся, всё, все)
‣ kogu, terve, kõik; всё лето kogu ~ terve suvi, suvi läbi, во всём мире kogu maailmas, он всю ночь читал ta luges öö läbi ~ kogu öö ~ öö otsa, на всех языках kõigis keeltes, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, со всех сторон igast küljest, во весь рост täies pikkuses, üleni, во всей красе täies ilus, во всё горло täiest ~ kõigest kõrist, изо всех сил kõigest jõust, täie jõuga, со всего размаху täie hooga, täie hoo pealt, во все глаза pärani silmi, во весь опор, во всю прыть nagu jalad võtavad, всеми силами kõigest jõust ~ väest, был, да весь вышел oli, aga sai otsa;
‣ üleni; весь железный üleni rauast, весь в грязи üleni porine;
‣ М → С все мн. ч. од. kõik;
‣ все мн. ч. kõnek. tervelt; до города весь шестьдесят километров linna on tervelt kuuskümmend kilomeetrit;
‣ в функции предик. kõnek. (on) otsas; бумага вся paber on otsas;
◊
(он) весь в (отца, мать) (ta) on nagu (isa, ema) suust kukkunud
водород 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. vesinik (H)
вольно предик. väljendis вольно же тебе (вам, ему) было madalk. (no) oli sul (teil, temal) vaja ~ tarvis
гафний 45 С м. неод. (без мн. ч.) keem. hafnium (Hf)
гей межд. hei, hoi
гелий 45 С м. неод. (без мн. ч.) keem. heelium (He)
гм межд. hm!
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊
давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
до II нескл. С с. неод. muus. do
кислород 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. hapnik (O); кислород воздуха õhuhapnik, режущий кислород lõikehapnik, баллон с кислородом hapnikuballoon
кобальт 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. koobalt (Co); уксуснокислый кобальт koobaltetanaat, koobaltatsetaat
кошмар 1 С м. неод.
‣ košmaar, luupainaja, painajalik uni ~ nägemus;
‣ ülek. kõnek. painajalikkus, õudus, õud, ööv;
‣ в функции предик. kõnek. (on) õudne ~ kohutav; это же кошмар! oo õudust!
мах I 18 (род. п. маха и маху) С м. неод. kõnek. hoop, löök; viibe; hoog, (ratta)pööre; со всего маху, с полного маху, с маху täie hooga, täie hoo pealt;
◊
в мах, во весь мах täie ajuga, täie galopiga; одним махом, с одного маху ühe hoobiga, ühe valuga; с маху (делать) käigult, käigu pealt (tegema); давать ~ дать маху mööda laskma ~ panema, eksima
маховой 120 П hoo-; маховое колесо tehn. hooratas, маховые перья zool. hoosuled
молибден 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. molübdeen (Mo)
морг II 18 С м. неод. morg, morgen (vana pinnamõõt Euroopas, 1/4 kuni ligi 1 ha)
наскок 18 С м. неод. kõnek. kallalekargamine, ründamine, ülek. ka pealehüppamine (madalk.); (äkk)rünnak (ka ülek.); sport pealehüpe; наскок на кого kelle ründamine, pealehüppamine kellele, кавалерийские наскоки ratsaväerünnakud, провокационный наскок provokatsioon, наскок на мостик eelhüpe (võimlemises), со всего наскока ~ наскоку täie hoo pealt, судить о чём с наскока ~ с наскоку ülepeakaela mille üle otsustama
нижний 121 П alumine; alam-, ala-; alus-; madalam; нижние ветки alumised oksad, нижний этаж alumine korrus, нижнее до muus. alumine do, нижнее течение реки jõe alamjooks, нижняя палата alamkoda (parlamendis), нижний чин aj. alamväelane, alamväeteenija (sõdurite ja allohvitseride üldnimetus Tsaari-Venemaal), нижние конечности alajäsemed, нижняя губа alahuul, нижняя челюсть alalõug, нижнее бельё aluspesu
нобелий 45 С м. неод. (без мн. ч.) keem. nobeelium (radioaktiivne element No)
ну I межд. kõnek.
‣ väljendab imestust, vaimustust, pahameelt, irooniat, ärgitust vms.: noh! noo! no; ну, рассказывай noh, lase tulla ~ räägi, ну и молодец! no on ~ oled küll tubli! ну и дождь! (no) küll ikka sajab! no on alles vihm! ну что ты скажешь! no mis sa ütled! ну и ну! kõnek. no mis sa ütled! küll on lugu! vaat kus lugu (lahti)! säh sulle!
‣ (с род. п. М 2 и 3 л.) väljendab nõudmist v soovi vabaneda millestki tüütust v tarbetust; да ну тебя ah, jäta rahule ~ järele ~ juba, а ну их, надоели ah, võtku neid see või teine ~ võtku neid tont, ära on tüüdanud
ну II частица
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊
ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
о I нескл. С
‣ с. täht o; строчное о väike o, прописное o suur o (O);
‣ м. täishäälik o; безударный о rõhuta o
о III межд.
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
однако союз
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
омега 69 С ж. неод. oomega (kreeka täht);
◊
альфа и омега чего (1) mille algus ja lõpp, (2) mille a ja o, põhituum; от альфы до омеги algusest lõpuni ~ otsani
павлиний 130 П
‣ paabu(linnu)-, vau-; павлинье перо paabulinnusulg, дневной павлиний глаз zool. päevapaabusilm (liblikas Inachis io);
‣ П → С павлиньи мн. ч. од. zool. faasanlased (Phasianidae);
◊
ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
пожалуйста частица palun, ole ~ olge nii kena ~ lahke ~ hea; садись, пожалуйста istu, palun, palun istu, принеси, пожалуйста, воды ole nii kena ja too vett, скажи(те) пожалуйста! kõnek. (1) no mis sa ütled ~ kostad! no olge lahked! (2) mõtleks vaid!
полоний 45 С м. неод. (без мн. ч.) keem. poloonium (Po)
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊
понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
потеха 69 С ж. неод.
‣ kõnek. lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊
делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
похмыкать 164b Г сов. kõnek. hm-itama, (mõnda aega) hm ütlema
похмыкивать 168b Г несов. kõnek. hm-itama, (aeg-ajalt) hm ütlema
предутренний 121 П hommikueelne, varahommikune, koiduaegne, puhteaegne, ao(aegne); предутренняя прохлада hommikueelne ~ puhteaegne jahedus, предутренний час ao(aegne) tund, koidutund
привязаться 198 Г сов. → несов. привязываться
‣ к чему, без доп. end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно привязались к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima ~ norima (hakkama); привязаться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот привязался! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель привязался tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
‣ к чему asukohta vm. määrama mille suhtes
пусть
‣ частица las(ke), -ki, -gu; пусть идёт (1) tulgu, las (ta) tuleb, (2) mingu, las (ta) läheb, пусть проверит vaadaku järele, kontrolligu, пусть говорят las räägivad, а, пусть себе ~ его ползёт! äh, las roomab!
‣ частица olgu; пусть так olgu nii, ну пусть, я согласен no olgu, olen nõus, пусть будет по-твоему saagu ~ sündigu sinu tahtmine;
‣ союз kuigi, olgugi et; задача пусть трудная, но выполнимая olgugi et ülesanne on raske, on ta täidetav, ülesanne on küll raske, kuid täidetav
разбег 18 (род. п. ед. ч. с разбега и с разбегу) С м. неод. (без мн. ч.) hoojooks, hoovõtt, hoovõtmine; el. ülesjooks; со всего разбега täie hoo pealt, прыгать с разбега ~ с разбегу hooga ~ hoo pealt hüppama, брать разбег hoogu võtma, разбег машины meh. masina käivitumine (liikumisfaasina), разбег самолёта lenn. lennuki hoojooks
размах 18 С м. неод.
‣ vehkimine, vibutamine, viibutamine;
‣ hoog (ka ülek.), ulatus, haare, laiahaardelisus, laiaulatuslikkus (ka ülek.); füüs. võnkeulatus, amplituud; variatsioon (statistikas); с размаха täie hooga, hoo pealt, во весь размах täies ulatuses, получить широкий размах suurt ulatust ~ hoogu saavutama ~ saama, suurt ~ laia ulatust võtma, väga ulatuslikuks minema, работать с размахом hoogsalt ja laia haardega töötama, размах крыльев (linnutiibade) siruulatus, размах колебания võnkeamplituud, võnkeulatus, размах смещения geol. nihke ulatus, размах крыла lenn. tiiva ulatus, человек широкого размаха laia ettevõtmisega ~ laia haardega inimene, широкий размах спортивного движения spordiliikumise laiahaardelisus ~ laiaulatuslikkus, большой размах строительства ehitustegevuse ulatuslikkus ~ lai haare
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
раскат 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) lahtirullimine, lahtikeeramine; laialiveeretamine; siledaks ~ õhukeseks rullimine; lahtirullumine; laialiveeremine; siledaks ~ õhukeseks minemine;
‣ hooandmine, hoo lükkamine; hoo sissesaamine; hoog, hoovõtt; санки получили большой раскат kelk sai suure hoo sisse;
‣ (обычно мн. ч.) mürin, kõmin; раскаты грома kõuemürin, kõuekõmin, раскаты смеха naerumürin, орудийные раскаты suurtükimürin;
‣ (обычно мн. ч.) lõõritamine, laksutamine, triller, trillerdamine; раскаты жаворонка lõokese lõõritamine;
‣ jõõre, viidas; kallak;
‣ paberit. lahtikerimispink (paberiviimistlusmasinatel)
раскатка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) lahtirullimine, lahtikeeramine; laialiveeretamine; siledaks ~ õhukeseks rullimine; lahtirullumine ~ laialiveeremine; siledaks ~ õhukeseks minemine;
‣ (без мн. ч.) hooandmine, hoolükkamine; hoo sissesaamine;
‣ (без мн. ч.) met. ringvenitamine, ringvenitus;
‣ tehn. venitusraud
раскачивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine;
‣ ülek. kõnek. elu ~ hoo sissesaamine, liigutama hakkamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine;
‣ el. (sünkronismist) väljavõnkumine
раскачка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkamine, hoo sissesaamine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine; lahtilogisemine, lahtiloksumine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkamine;
‣ ülek. kõnek. liigutama hakkamine, elu ~ hoo sissesaamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine; без раскачки otsekohe, käigupealt, hoogu võtmata;
‣ taaruv kõnnak, pardikõnnak; ходить раскачкой pardi kombel taarudes käima
ртуть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) keem. elavhõbe (Hg); гремучая ртуть paukelavhõbe (lõhkeaine)
свет I 1 С м. неод. (без мн. ч.) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs. valguse murdumine, сила света füüs. valgustugevus (valgusallikal), fot. valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs. valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek. valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut. lähituli, lähituled, дальний свет aut. kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek. tõevalgus, в свете чего ülek. mille valguses ~ seisukohalt;
◊
ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
себе I частица (tavaliselt koos pöörd- või asesõnaga nende rõhutamiseks) kõnek.; ступай себе домой mine nüüd ~ rahumeeli koju, hakka kodu poole astuma, вы себе сидите, отдыхайте teie aga istuge puhake, пусть себе сердится vihastagu, las vihastab, vihastagu pealegi;
◊
ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
северо-восток 18 С м. неод. (без мн. ч.) kirre, mer. nordost (NO); на северо-восток, к северо-востоку kirde poole, kirde suunas, kirdesse, на северо-востоке kirde pool, kirdes, с северо-востока kirde poolt, kirde suunast, kirdest
сказать 198 Г сов.
‣ что, кому, без доп. ütlema; сказать по секрету saladuskatte all ütlema, сказать со зла vihaga ~ südametäiega ütlema, легко сказать kerge ~ lihtne ütelda, нельзя сказать ei saa(ks) ütelda, трудно сказать, что из этого получится raske (ette) ütelda, mis sellest välja tuleb, чтобы не сказать больше et mitte rohkem ütelda, можно сказать, что это так võib ütelda, et see on nii, этого не скажешь seda nüüd (küll) ei ütleks;
‣ скажем 1 л. мн. ч. буд. вр. в функции вводн. сл. näiteks, ütleme; поезжай, скажем, завтра sõida näiteks homme;
‣ скажи(те) повел. накл. kõnek. ole lahke, no mis sa ütled, ütle siis; скажи, какой молодец vaat kui tubli;
‣ скажешь, скажете 2 л. ед. и мн. ч. буд. вр. kõnek. küll (nüüd alles) ütles, kah mul;
◊
ничего не скажешь kõnek. pole midagi ütelda, ei saa paha sõna ütelda; скажи на милость kõnek. ütle nüüd ometi(gi); скажи пожалуйста ole lahke, mis sa ütled; нечего сказать kõnek. pole midagi ütelda, ega midagi (heakskiidu, nõusoleku v. pahameele väljendamiseks); сказать своё слово oma sõna ütlema; словом сказать ühesõnaga; с позволения сказать teie lahkel loal; сказать в глаза suu sisse ütlema; сказать на ухо kõrva sosistama, kõrva sisse ütlema; так сказать nii-öelda, nii-ütelda; к примеру сказать näiteks; по правде ~ правду сказать tõtt öelda, ausalt öeldes; шутка сказать kõnek. ega see nali ~ naljaasi ole, kas see naljaasi on; сказать в один голос kooris ~ ühel häälel ~ nagu ühest suust ütlema
спектакль 10 С м. неод. etendus, näitemäng, vaatemäng (kõnek.), spektaakel (kõnek. ka ülek.); любительский спектакль taidlusetendus, детский спектакль, спектакль для детей lasteetendus, спектакль на открытой сцене ~ под открытым небом vabaõhuetendus, устроить спектакль vaatemängu korraldama ~ tegema, ну был спектакль no oli alles tsirkus ~ spektaakel
так III частица
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊
так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
то-то частица kõnek.
‣ (see) just, (see) nimelt; sedasi, seep; вот то-то и оно seep see ongi, selles see asi ongi, то-то и есть kõnek. seep see ongi, selles asi ongi, vaat sedasi (on lood);
‣ no küll, küll alles, ennäe, vaat; то-то было красиво küll oli ilus, то-то было радости küll alles oli rõõmu, то-то диво vaat kus ime, ennäe imet;
‣ sellepärast siis, näe ~ vaat mispärast; то-то он и грустил seepärast ~ sestap ta siis nukrutseski, vaat mispärast ta nukrutses;
‣ vaata sa mul, lõpuks ometi
угораздить 270b Г сов. kõnek.
‣ (безл.) кого, с инф. (mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
‣ во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
х нескл. С
‣ с. täht х (h); строчное х väike х, прописное х suur х (Х);
‣ м. kaashäälik х
хворостяной 120 П hagu-, hao-, hagudest; хворостяное сооружение haguehitis, хворостяной канат haguköis
хм межд. hm
хмыкнуть 335b Г сов. однокр. к хмыкать hm ütlema, mühatama, ühmama, mühkama
хо межд. ohoo, ohoh, hoo (väljendab irooniat, imestust, vaimustust, kahjutunnet)
ь peenendusmärk, pehmendusmärk;
‣ omasõnades joteeritud vokaalide е, ё, и, ю, я ees, võõrsõnades ka o ees; näit. хныканье nuuksumine, чутьё vaist, вьюга lumetorm, tuisk, дьявол saatan, батальон pataljon;
‣ tüve või naissoost sõna lõpul ж, ч või ш järel; näit. рожь rukis, мышь hiir, печь ahi, режьте lõigake, делаешь (sa) teed, помощь abi;
‣ sõna keskel kaashäälikute vahel ja sõna lõpul eelneva peenenduseks; näit. просьба palve, сельдь heeringas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur