[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit
аппетит 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama
волновать 172a Г несов.
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
воспалить 285a Г сов. → несов. воспалять что
‣ põletikku esile kutsuma; воспалённые бессонницей глаза magamatusest põletikus ~ põletikulised silmad;
‣ ülek. van. sütitama, lõkkele puhuma, üles kütma; воспалить страсть kirge lõkkele puhuma ~ üles piitsutama
‣ põletikku esile kutsuma; воспалённые бессонницей глаза magamatusest põletikus ~ põletikulised silmad;
‣ ülek. van. sütitama, lõkkele puhuma, üles kütma; воспалить страсть kirge lõkkele puhuma ~ üles piitsutama
вытопить I 323*a Г сов. → несов. вытапливать что (ära, soojaks) kütma; надо вытопить печь ahi tahab kütta, vaja ahi ära kütta, вытопить баню sauna kütma; vrd. топить I
вязать 198 Г несов.
‣ кого-что (kinni) siduma, köitma; вязать снопы (vilja)vihke siduma, вяжите его siduge ta kinni, вязать в узел kompsu siduma;
‣ что kuduma; heegeldama; вязать варежки labakuid kuduma, вязать кружева pitsi heegeldama, вязать на спицах (varrastel) kuduma, вязать крючком heegeldama;
‣ от чего, без доп. kootama (ka farm.); во рту вяжет от черёмухи suu on toomingamarjadest paks;
◊ вязать ~ связать кого по рукам и ногам käsist-jalust siduma keda; (он) лыка не вяжет madalk. (ta on) täis kui tina, (tal on) keel pehme; vrd. связать
‣ кого-что (kinni) siduma, köitma; вязать снопы (vilja)vihke siduma, вяжите его siduge ta kinni, вязать в узел kompsu siduma;
‣ что kuduma; heegeldama; вязать варежки labakuid kuduma, вязать кружева pitsi heegeldama, вязать на спицах (varrastel) kuduma, вязать крючком heegeldama;
‣ от чего, без доп. kootama (ka farm.); во рту вяжет от черёмухи suu on toomingamarjadest paks;
◊ вязать ~ связать кого по рукам и ногам käsist-jalust siduma keda; (он) лыка не вяжет madalk. (ta on) täis kui tina, (tal on) keel pehme; vrd. связать
горячить 287a Г несов. кого-что takka ~ tagant kihutama; üles kütma; горячить коня hobust takka kihutama, горячить фантазию fantaasiat üles kütma; vrd. разгорячить
живой 120 П (кр. ф. жив, жива, живо, живы)
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
завладеть 229b Г сов. → несов. завладевать кем-чем omastama; vallutama, anastama, hõivama mida; haarama keda; завладеть чужим имуществом võõrast vara omastama, завладеть крепостью kindlust vallutama, завладеть умами meeli vallutama, гнев завладел стариком vanameest haaras viha, завладеть вниманием tähelepanu köitma, завладеть мячом palli endale saama (mängus)
завлечь 378a Г сов. → несов. завлекать кого, чем, куда meelitama, võrgutama, peibutama, ahvatlema; kõnek. kaasa kiskuma ~ tõmbama, köitma; завлечь обещаниями lubadustega ahvatlema ~ meelitama, завлечь в ущелье kitsasteele ~ mäekitsusse meelitama, завлечь в серьёзный разговор tõsisesse juttu kaasa tõmbama
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
задеть 249 Г сов. → несов. задевать I кого-что, чем, за что keda-mida riivama, puudutama (ka ülek.); kuhu kinni jääma; пуля задела ногу kuul riivas jalga, задеть чьи интересы kelle huvisid puudutama ~ riivama, задеть чьё самолюбие kelle enesearmastust puudutama, задеть локтем стекло küünarnukiga vastu klaasi puutuma ~ lööma, пальто задело за гвоздь mantel jäi naela taha kinni;
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
занять II 263 Г сов. → несов. занимать
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
затопить I Г сов. → несов. затапливать 1. 323a что kütte ~ küdema panema; затопить печку ahju kütte panema; 2. 323b (без несов.) kõnek. kütma hakkama; в прошлoм гoду затопили поздно möödunud aastal hakati hilja kütma
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
изжечь 377 (буд. вр. изожгу, изожжёшь..., прош. вр. изжёг, изожгла, изожгло..., страд. прич. прош. вр. изожжённый) Г сов. → несов. изжигать что kõnek. ära kütma ~ põletama; ära ~ läbi kõrvetama; изжечь дрова kõiki puid ära kütma, изжечь платье утюгом kleiti triikrauaga mitmest kohast läbi põletama
истопить I 323a Г сов. → несов. истапливать что
‣ (kuumaks) kütma; нечем истопить печь pole, millega ahju kütta;
‣ kõnek. ära põletama ~ kütma, kütmiseks kulutama ~ ära tarvitama; vrd. топить I
‣ (kuumaks) kütma; нечем истопить печь pole, millega ahju kütta;
‣ kõnek. ära põletama ~ kütma, kütmiseks kulutama ~ ära tarvitama; vrd. топить I
нагреть 247 Г сов. → несов. нагревать
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
нажаривать 168a Г несов. → сов. нажарить
‣ что, чего (teatud hulka) valmis praadima;
‣ что madalk. tuliseks ajama ~ kütma;
‣ (без сов.) что, на чём ülek. madalk. hoogsalt ~ hasartselt tegema, teha vihtuma; нажаривать на гармошке lõõtspilli mängida vihtuma
‣ что, чего (teatud hulka) valmis praadima;
‣ что madalk. tuliseks ajama ~ kütma;
‣ (без сов.) что, на чём ülek. madalk. hoogsalt ~ hasartselt tegema, teha vihtuma; нажаривать на гармошке lõõtspilli mängida vihtuma
накалить 285a Г сов. → несов. накаливать, накалять
‣ что tuliseks ~ hõõguvkuumaks ~ tulikuumaks ajama ~ kütma, hõõgutama, hõõguma ajama; накалить печь ahju tuliseks kütma, накалить металл докрасна metalli hõõgutama ~ punaseks ajama;
‣ кого-что ülek. üles kütma, pinevile ajama;
◊ накалить ~ накалять атмосферу liter. meeli üles kütma, olukorda pinevaks ajama; атмосфера накалена liter. õhk on elektrit täis
‣ что tuliseks ~ hõõguvkuumaks ~ tulikuumaks ajama ~ kütma, hõõgutama, hõõguma ajama; накалить печь ahju tuliseks kütma, накалить металл докрасна metalli hõõgutama ~ punaseks ajama;
‣ кого-что ülek. üles kütma, pinevile ajama;
◊ накалить ~ накалять атмосферу liter. meeli üles kütma, olukorda pinevaks ajama; атмосфера накалена liter. õhk on elektrit täis
наломать 165a Г сов. → несов. наламывать
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
недожечь 377 Г сов. → несов. недожигать что mitteküllaldaselt põletama ~ ära kütma; недожжённый кирпич halvasti põletatud ~ pooltoored tellised, недожжённая известь alapõletatud lubi
обвязать 198 Г сов. → несов. обвязывать
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
опутать 164a Г сов. → несов. опутывать кого-что, чем (kinni, sisse) mässima (kõnek. ka ülek.); опутать верёвкой nööriga kinni köitma, опутать долгами võlgadesse mässima, опутать сетью интриг intriigidesse mässima
оттопить 323a Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. (ära) kütma, kütmist lõpetama;
‣ несов. оттапливать что, из чего välja sulatama
‣ что, без доп. (ära) kütma, kütmist lõpetama;
‣ несов. оттапливать что, из чего välja sulatama
пар I 3 (род. п. ед. ч. пара и пару, предл. п. о паре, в ~ на пару) С м. неод. aur; (без мн. ч.) hingeaur; водяной пар veeaur, насыщенный пар küllastunud aur, перегретый пар ülekuumendatud aur, отработанный пар heitaur, острый ~ свежий пар tehn. värske aur, сухой пар tehn. kuiv aur, ртутные пары elavhõbedaaur(ud), клубы пара aurupilved, готовить на пару auruga keetma, поддать пару leili viskama ~ tegema, от лошади идёт пар hobune aurab, пар от дыхания hingeaur;
◊ пар костей не ломит kõnekäänd ega kuum konti murra ~ riku; под парами madalk. auru all ~ vintis; на всех парах kõnek. täiskäiguga, täie auruga; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast, tervitus saunast tulnu(i)le; задавать ~ задать пару кому kõnek. säru ~ peapesu tegema, sauna kütma kellele
◊ пар костей не ломит kõnekäänd ega kuum konti murra ~ riku; под парами madalk. auru all ~ vintis; на всех парах kõnek. täiskäiguga, täie auruga; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast, tervitus saunast tulnu(i)le; задавать ~ задать пару кому kõnek. säru ~ peapesu tegema, sauna kütma kellele
перевязать 198 Г сов. → несов. перевязывать
‣ кого-что (kinni) siduma ~ köitma (ka hulgaviisi); перевязать рану haava siduma, перевязать раненого haavatut siduma, haavatule sidet tegema, перевязать верёвкой посылку pakki nööriga kinni siduma ~ köitma;
‣ что uuesti ~ ümber kuduma ~ heegeldama ~ siduma; перевязать шарф salli ümber kuduma, перевязать галстук lipsusõlme uuesti tegema
‣ кого-что (kinni) siduma ~ köitma (ka hulgaviisi); перевязать рану haava siduma, перевязать раненого haavatut siduma, haavatule sidet tegema, перевязать верёвкой посылку pakki nööriga kinni siduma ~ köitma;
‣ что uuesti ~ ümber kuduma ~ heegeldama ~ siduma; перевязать шарф salli ümber kuduma, перевязать галстук lipsusõlme uuesti tegema
перекрутить 316a Г сов. → несов. перекручивать
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
переплести 368 Г сов. → несов. переплетать
‣ что, во что köitma; переплести книгу raamatut köitma;
‣ что kokku punuma, ühte põimima; что, чем sisse ~ ümber ~ läbi põimima (с чем ka ülek.); что uuesti palmima ~ palmitsema; переплести косы лентами linte patsidesse põimima, переплести пальцы sõrmi ristama
‣ что, во что köitma; переплести книгу raamatut köitma;
‣ что kokku punuma, ühte põimima; что, чем sisse ~ ümber ~ läbi põimima (с чем ka ülek.); что uuesti palmima ~ palmitsema; переплести косы лентами linte patsidesse põimima, переплести пальцы sõrmi ristama
перетопить I 323а Г сов. → несов. перетапливать что
‣ uuesti kütma;
‣ (järgemööda kõiki v. palju ahjusid) soojaks kütma;
‣ madalk. (järgemööda kõike v. palju) ära kütma; перетопить за зиму все дрова talve jooksul kõiki puid ära kütma
‣ uuesti kütma;
‣ (järgemööda kõiki v. palju ahjusid) soojaks kütma;
‣ madalk. (järgemööda kõike v. palju) ära kütma; перетопить за зиму все дрова talve jooksul kõiki puid ära kütma
перец 36 (род. п. ед. ч. перца и перцу) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ bot. pipar (Piper); мексиканский перец punapipar, paprika (Capsicum annuum), türgi pipar (van.), чёрный перец must pipar (Piper nigrum);
‣ pipar (maitseaine; kõnek. ka ülek.); молотый перец peenpipar, jahvatatud pipar, душистый перец vürts, статья с перцем teravmeelne ~ hästi terav ~ torkav kirjutis, какой она, однако, перец kõnek. küll on ta (alles) terava keelega ~ nähvits;
‣ pipar, piprakaun(ad);
◊ задавать ~ задать перцу кому kõnek. kellele säru ~ peapesu tegema, säru andma, kellel nahka kuumaks kütma
‣ bot. pipar (Piper); мексиканский перец punapipar, paprika (Capsicum annuum), türgi pipar (van.), чёрный перец must pipar (Piper nigrum);
‣ pipar (maitseaine; kõnek. ka ülek.); молотый перец peenpipar, jahvatatud pipar, душистый перец vürts, статья с перцем teravmeelne ~ hästi terav ~ torkav kirjutis, какой она, однако, перец kõnek. küll on ta (alles) terava keelega ~ nähvits;
‣ pipar, piprakaun(ad);
◊ задавать ~ задать перцу кому kõnek. kellele säru ~ peapesu tegema, säru andma, kellel nahka kuumaks kütma
печь I 91 (предл. п. ед. ч. о печи, на ~ в печи) С ж. неод. ahi; ванная печь vanniahi, голландская печь hollandi ahi, горшковая печь pottahi, кафельная печь kahhelahi, glasuur(pott)ahi, русская печь vene ahi, шашлычная печь šašlõkiahi, сажать хлеб в печь leiba ahju panema, топить печь ahju kütma, доменная печь tehn. kõrgahi, мартеновская печь tehn. martäänahi, обжиговая печь, печь для обжига põletusahi, плавильная печь tehn. sulatusahi
пленить 285a Г сов. → несов. пленять liter.
‣ кого-что vangi võtma, vangistama;
‣ кого-что, чем ülek. kütkestama, paeluma, hurmama, võluma, veetlema, köitma; пленить своей красотой oma iluga kütkestama
‣ кого-что vangi võtma, vangistama;
‣ кого-что, чем ülek. kütkestama, paeluma, hurmama, võluma, veetlema, köitma; пленить своей красотой oma iluga kütkestama
подзадорить 269a Г сов. → несов. подзадоривать кого-что, на что, к чему kõnek. õhutama, õssitama, üles kütma; подзадорить на скандал skandaali ~ skandaalitsema õhutama
подложить 311a Г сов. → несов. подкладывать
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
подогреть 247 Г сов. → несов. подогревать
‣ что (üles) soojendama ~ kuumutama, eelsoojendama; чего juurde soojendama ~ kuumutama; подогреть суп suppi (üles) soojendama, подогреть воды vett juurde soojendama;
‣ кого-что, чем ülek. kõnek. üles kütma; подогреть страсти kirgi õhutama ~ üles kütma
‣ что (üles) soojendama ~ kuumutama, eelsoojendama; чего juurde soojendama ~ kuumutama; подогреть суп suppi (üles) soojendama, подогреть воды vett juurde soojendama;
‣ кого-что, чем ülek. kõnek. üles kütma; подогреть страсти kirgi õhutama ~ üles kütma
подогреться 247 Г сов. → несов. подогреваться
‣ üles soojenema, soojaks ~ kuumaks minema;
‣ чем, без доп. ülek. kõnek. end üles kütma
‣ üles soojenema, soojaks ~ kuumaks minema;
‣ чем, без доп. ülek. kõnek. end üles kütma
подтопить I 323a Г сов. → несов. подтапливать kõnek.
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
подхлестнуть 338 Г сов. → несов. подхлёстывать
‣ кого (kiiremale käigule sundides) piitsaga vm. nähvama; подхлестнуть лошадь hobust piitsaga nähvama;
‣ кого-что ülek. kõnek. tagant utsitama ~ kihutama; подхлестнуть отстающих mahajääjaid tagant utsitama, подхлестнуть чьё любопытство kelle uudishimu üles kütma, подхлестнуть самолюбие enesearmastust kehutama
‣ кого (kiiremale käigule sundides) piitsaga vm. nähvama; подхлестнуть лошадь hobust piitsaga nähvama;
‣ кого-что ülek. kõnek. tagant utsitama ~ kihutama; подхлестнуть отстающих mahajääjaid tagant utsitama, подхлестнуть чьё любопытство kelle uudishimu üles kütma, подхлестнуть самолюбие enesearmastust kehutama
подшить 325 (буд. вр. подошью, подошьёшь...) Г сов. → несов. подшивать
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
полировать 172a Г несов. что, чем
‣ poleerima, häilima, läikima hõõruma, lihvima (ka ülek.); полировать мебель mööblit poleerima, полировать ногти küüsi poleerima, полировать что наждаком mida liivapaberiga hõõruma ~ lihvima;
‣ ülek. madalk. utjama, hutjama, vemmeldama; полировать спину selga tuliseks kütma
‣ poleerima, häilima, läikima hõõruma, lihvima (ka ülek.); полировать мебель mööblit poleerima, полировать ногти küüsi poleerima, полировать что наждаком mida liivapaberiga hõõruma ~ lihvima;
‣ ülek. madalk. utjama, hutjama, vemmeldama; полировать спину selga tuliseks kütma
привлечь 378a Г сов. → несов. привлекать
‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
привязать 198 Г сов. → несов. привязывать
‣ кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
‣ кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
‣ что, к чему millega siduma, vastavusse viima
‣ кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
‣ кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
‣ что, к чему millega siduma, vastavusse viima
приковать 176 Г сов. → несов. приковывать
‣ кого-что, к чему külge ~ kinni naelutama, aheldama (ka ülek.); страх приковал его к месту hirm naelutas ta paigale, болезнь приковала его к постели haigus aheldas ta voodi külge;
‣ что ülek. köitma; приковать чьё внимание kelle tähelepanu köitma
‣ кого-что, к чему külge ~ kinni naelutama, aheldama (ka ülek.); страх приковал его к месту hirm naelutas ta paigale, болезнь приковала его к постели haigus aheldas ta voodi külge;
‣ что ülek. köitma; приковать чьё внимание kelle tähelepanu köitma
прикрутить 316a Г сов. → несов. прикручивать
‣ кого-что, к кому-чему kinni ~ mille külge siduma ~ köitma;
‣ что kõnek. vähemaks keerama; прикрутить фитиль tahti väiksemaks ~ maha keerama
‣ кого-что, к кому-чему kinni ~ mille külge siduma ~ köitma;
‣ что kõnek. vähemaks keerama; прикрутить фитиль tahti väiksemaks ~ maha keerama
притягивать 168a Г сов. → несов. притянуть
‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊ притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊ притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
прогреть 247 Г сов. → несов. прогревать что soojaks ~ tuliseks ~ kuumaks kütma ~ ajama, (läbi) soojendama ~ kuumutama; прогреть помещение ruumi soojaks kütma ~ tegema, прогреть двигатель mootorit soojendama, солнце прогрело землю päike on maa läbi soojendanud
протопить I 323a Г сов. → несов. протапливать
‣ что kuumaks kütma; протопить баню sauna (kuumaks) kütma;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) kütma
‣ что kuumaks kütma; протопить баню sauna (kuumaks) kütma;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) kütma
прошнуровать 172a Г сов. → несов. прошнуровывать что läbi nöörima, nööritama, nööri läbi tõmbama, (kausta vm.) läbi õmblema, (nööriga) köitma
разгорячить 287a Г сов. кого-что, чем
‣ kuumaks ~ palavaks ajama ~ kütma (keha kohta);
‣ ülek. üles kütma ~ ärritama, ägestama, ägedaks tegema; спор разгорячил его vaidlus küttis ta üles; vrd. горячить
‣ kuumaks ~ palavaks ajama ~ kütma (keha kohta);
‣ ülek. üles kütma ~ ärritama, ägestama, ägedaks tegema; спор разгорячил его vaidlus küttis ta üles; vrd. горячить
разгорячиться 287 Г сов. от чего
‣ kuumaks ~ palavaks minema, end kuumaks ajama; все разгорячились от работы kõigil läks töötegemisest nahk kuumaks, разгорячиться от вина veinist üle keha kuumaks minema;
‣ ülek. end üles kütma, ägestuma, ärrituma, ägedaks ~ keevaliseks minema; разгорячиться от злости meelepahast ägedaks minema; vrd. горячиться
‣ kuumaks ~ palavaks minema, end kuumaks ajama; все разгорячились от работы kõigil läks töötegemisest nahk kuumaks, разгорячиться от вина veinist üle keha kuumaks minema;
‣ ülek. end üles kütma, ägestuma, ärrituma, ägedaks ~ keevaliseks minema; разгорячиться от злости meelepahast ägedaks minema; vrd. горячиться
раздразнить 309 Г сов. → несов. раздразнивать кого-что kõnek. vihale ajama, õrritama, narritama (kõnek. ka ülek.); раздразнить собаку koera üles õrritama, раздразнить любопытство uudishimu üles kütma, раздразнить аппетит suud vett jooksma panema ~ ajama
разжечь 377 (буд. вр. разожгу, разожжёшь, разожжёт, прош. вр. разожгла, разожгло, разожгли) Г сов. → несов. разжигать что
‣ põlema panema, lõkkele ajama ~ puhuma (ka ülek.), süütama (ka ülek.); ülek. õhutama; разжечь костёр lõkketuld ~ lõket tegema, lõket läitma, разжечь огонь tuld tegema ~ süütama, разжечь ненависть viha ~ vaenu õhutama, разжечь страсти kirgesid ~ kirgi õhutama ~ lõõmama panema, разжечь обстановку õhkkonda kuumaks kütma;
‣ tuliseks ~ hõõgvele ajama
‣ põlema panema, lõkkele ajama ~ puhuma (ka ülek.), süütama (ka ülek.); ülek. õhutama; разжечь костёр lõkketuld ~ lõket tegema, lõket läitma, разжечь огонь tuld tegema ~ süütama, разжечь ненависть viha ~ vaenu õhutama, разжечь страсти kirgesid ~ kirgi õhutama ~ lõõmama panema, разжечь обстановку õhkkonda kuumaks kütma;
‣ tuliseks ~ hõõgvele ajama
раззадорить 269a Г сов. → несов. раззадоривать кого-что kõnek. üles kütma; üles ässitama ~ kihutama, õhutama; раззадорить игроков mängijaid võidule ~ võitma õhutama, раззадорить любопытство uudishimu üles kütma
раскалить 285a Г сов. → несов. раскалять что
‣ tuliseks ~ kuumaks ~ hõõgvele ajama, hõõgutama, hõõguma panema, üles kuumutama; раскалить железо докрасна rauda punaseks ajama;
‣ ülek. üles kütma, lõkkele ajama, pinevaks ~ pingeliseks tegema; раскалить атмосферу õhku ~ õhkkonda pinevaks ~ pingeliseks tegema, õhkkonda kuumaks kütma
‣ tuliseks ~ kuumaks ~ hõõgvele ajama, hõõgutama, hõõguma panema, üles kuumutama; раскалить железо докрасна rauda punaseks ajama;
‣ ülek. üles kütma, lõkkele ajama, pinevaks ~ pingeliseks tegema; раскалить атмосферу õhku ~ õhkkonda pinevaks ~ pingeliseks tegema, õhkkonda kuumaks kütma
распалить 285a Г сов. → несов. распалять
‣ что madalk. tuld (üles) tegema;
‣ что kõnek. kuumaks ~ tuliseks ajama; распалить печь ahju kuumaks kütma, солнце распалило камни päike on kivid tuliseks ajanud;
‣ кого-что ülek. kõnek. lõkkele ~ keema ajama, üles kütma; распалить любопытство uudishimu üles kütma
‣ что madalk. tuld (üles) tegema;
‣ что kõnek. kuumaks ~ tuliseks ajama; распалить печь ahju kuumaks kütma, солнце распалило камни päike on kivid tuliseks ajanud;
‣ кого-что ülek. kõnek. lõkkele ~ keema ajama, üles kütma; распалить любопытство uudishimu üles kütma
растопить I 323a Г сов. → несов. растапливать I что
‣ küdema panema, tuld tegema (ahju, pliidi alla); растопить печь ahju küdema panema, растопить камин kaminasse tuld tegema;
‣ sisse kütma
‣ küdema panema, tuld tegema (ahju, pliidi alla); растопить печь ahju küdema panema, растопить камин kaminasse tuld tegema;
‣ sisse kütma
с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
сброшюровать 172a Г сов. что trük. brošeerima (raamatupoognaid paber- v. kartongkaantesse köitma); vrd. брошюровать
связать 198 Г сов. → несов. связывать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
сидоров 132 П madalk. väljendis драть ~ лупить как сидорову козу nahka kuumaks kütma ~ läbi parkima, vaeseomaks peksma, läbi nüpeldama
скрутить 316a Г сов. → несов. скручивать
‣ что kokku keerutama ~ keerama ~ väänama, keerutamisega tegema; скрутить верёвку nööri keerutama, скрутить пряжу lõnga korrutama, скрутить трос trossi kokku keerama;
‣ kinni köitma ~ siduma; скрутить руки käsi kinni siduma;
‣ кого-что ülek. kõnek. taltsaks tegema, taltsutama;
‣ ülek. kõnek. maha murdma (haiguse kohta); hauda viima;
◊ скрутить в бараний рог кого kõnek. keda sõlme ~ oinasarveks keerama, kellest oinasarve tegema, pehmeks tegema
‣ что kokku keerutama ~ keerama ~ väänama, keerutamisega tegema; скрутить верёвку nööri keerutama, скрутить пряжу lõnga korrutama, скрутить трос trossi kokku keerama;
‣ kinni köitma ~ siduma; скрутить руки käsi kinni siduma;
‣ кого-что ülek. kõnek. taltsaks tegema, taltsutama;
‣ ülek. kõnek. maha murdma (haiguse kohta); hauda viima;
◊ скрутить в бараний рог кого kõnek. keda sõlme ~ oinasarveks keerama, kellest oinasarve tegema, pehmeks tegema
сноп 2 С м. неод. (vilja)vihk (ka ülek.); ülek. kimp; вязать снопы vihke siduma ~ köitma, сноп лучей kiirtevihk, kiirtekimp, сноп света valgusvihk
стопка I 72 С ж. неод. dem. (väike) pakk, kimp, virn; стопка писем kirjapakk, стопка тетрадей vihikupakk, vihikuvirn, складывать в стопку kimpu ~ pakki panema ~ köitma, раскладывать на стопки kimpudesse ~ pakkidesse jaotama ~ jagama, лежать стопкой virnas ~ pakis ~ pinus olema
счалить 269a Г сов. → несов. счаливать что (nööriga v. köiega) kinnitama, kinni köitma; счалить лодки paate kinnitama, счалить плоты parvesid kinni siduma
топить I 323a Г несов. что, чем kütma; tuld all hoidma; топить печь ahju kütma, топить баню sauna kütma, квартиру стали топить korterit hakati kütma; vrd. вытопить I, истопить I
увлечь 378a Г сов. → несов. увлекать
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
увязать I 198 Г сов. → несов. увязывать что kõnek.
‣ чем, во что kinni ~ kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; увязать чемодан верёвкой kohvrit nööriga kinni siduma, увязать вещи в платок asju rätikusse siduma, увязать в узлы kompsu(desse) siduma ~ pakkima;
‣ с кем-чем ülek. kooskõlastama, koordineerima, seostama, siduma; увязать сроки tähtaegu kooskõlastama, увязать теорию с практикой teooriat praktikaga siduma
‣ чем, во что kinni ~ kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; увязать чемодан верёвкой kohvrit nööriga kinni siduma, увязать вещи в платок asju rätikusse siduma, увязать в узлы kompsu(desse) siduma ~ pakkima;
‣ с кем-чем ülek. kooskõlastama, koordineerima, seostama, siduma; увязать сроки tähtaegu kooskõlastama, увязать теорию с практикой teooriat praktikaga siduma
увязаться I 198 Г сов. → несов. увязываться
‣ madalk. oma asju kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; мы увязались и поехали на вокзал pakkisime asjad ning sõitsime jaama;
‣ с чем ülek. kõnek. kooskõlas olema, koordineeruma, seostuma
‣ madalk. oma asju kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; мы увязались и поехали на вокзал pakkisime asjad ning sõitsime jaama;
‣ с чем ülek. kõnek. kooskõlas olema, koordineeruma, seostuma
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
хворост 1 (род. п. хвороста и хворосту) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ hagu, haod; топить хворостом hagu(dega) kütma, вязанка хворосту haokubu, куча хворосту haohunnik, haokuhi, haopinu;
‣ kok. kurepesad
‣ hagu, haod; топить хворостом hagu(dega) kütma, вязанка хворосту haokubu, куча хворосту haohunnik, haokuhi, haopinu;
‣ kok. kurepesad
чёска 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kammimine, sugemine, kraasimine;
◊ задать чёску кому madalk. kellele sauna andma ~ kütma, säru tegema, vastu kukalt andma
◊ задать чёску кому madalk. kellele sauna andma ~ kütma, säru tegema, vastu kukalt andma
шнуровать 172a Г несов. что
‣ (kinni) nöörima, paelama, paelutama; шнуровать ботинки saapaid (kinni) nöörima, шнуровать корсет korsetti (kinni) nöörima;
‣ nööriga (kinni) õmblema, (käsitsi) köitma (näit. dokumente); vrd. зашнуровать
‣ (kinni) nöörima, paelama, paelutama; шнуровать ботинки saapaid (kinni) nöörima, шнуровать корсет korsetti (kinni) nöörima;
‣ nööriga (kinni) õmblema, (käsitsi) köitma (näit. dokumente); vrd. зашнуровать
