[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 241 artiklit, väljastan 200
адажио muus.
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
аллегро muus.
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
анданте muus.
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
без, безо предлог с род. п.
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
больший 124 П сравн. ст. П большой, великий suurem; большая часть suurem osa, большей частью, по большей части enamasti, suuremalt jaolt, самое большее два часа kõige rohkem ~ enam kaks tundi
большой 123 П (сравн. ст. больший 124, больше, более)
‣ suur; большие глаза suured silmad, большая скорость suur kiirus, большой выбор suur ~ rohke valik, с большим трудом suure vaevaga, большой секрет suur saladus, большой учёный suur teadlane, с большой буквы suure (algus)tähega, большой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, большой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; большая химия suurkeemia(tööstus), большой спорт tippsport, большой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, большой разговор põhimõtteline ~ tõsine kõnelus ~ vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, большой круг кровообращения suur vereringe, большая доля правды suur osa ~ jagu tõtt;
‣ П → С большие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed;
◊ большой руки kõnek. suuremat ~ kangemat sorti; большой свет kõrgseltskond, suurilm; сам большой kõnek. ise enda peremees; смотреть ~ глядеть большими глазами на кого-что suurisilmi ~ suuril silmil ~ suurte silmadega vaatama keda-mida; (жить) на большую ногу laialt elama
‣ suur; большие глаза suured silmad, большая скорость suur kiirus, большой выбор suur ~ rohke valik, с большим трудом suure vaevaga, большой секрет suur saladus, большой учёный suur teadlane, с большой буквы suure (algus)tähega, большой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, большой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; большая химия suurkeemia(tööstus), большой спорт tippsport, большой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, большой разговор põhimõtteline ~ tõsine kõnelus ~ vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, большой круг кровообращения suur vereringe, большая доля правды suur osa ~ jagu tõtt;
‣ П → С большие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed;
◊ большой руки kõnek. suuremat ~ kangemat sorti; большой свет kõrgseltskond, suurilm; сам большой kõnek. ise enda peremees; смотреть ~ глядеть большими глазами на кого-что suurisilmi ~ suuril silmil ~ suurte silmadega vaatama keda-mida; (жить) на большую ногу laialt elama
ведущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г вести;
‣ прич. → П juht-, juhtiv; ведущий самолёт juhtlennuk, ведущая роль juhtiv osa, ведущие отрасли промышленности juhtivad tööstusharud;
‣ прич. → П tehn. veo-; ведущее колесо veoratas;
‣ прич. → С ведущий м., ведущая ж. од. konferansjee, (mängu)juht; saatejuht (näit. televisioonis)
‣ действ. прич. наст. вр. Г вести;
‣ прич. → П juht-, juhtiv; ведущий самолёт juhtlennuk, ведущая роль juhtiv osa, ведущие отрасли промышленности juhtivad tööstusharud;
‣ прич. → П tehn. veo-; ведущее колесо veoratas;
‣ прич. → С ведущий м., ведущая ж. од. konferansjee, (mängu)juht; saatejuht (näit. televisioonis)
восьмерик 19 С м. неод.
‣ van. kaheksaline mõõt; kaheksakordne ese; гиря восьмерик kaheksanaelane kaaluviht, канат восьмерик kaheksa keeruga ~ kaheksasäigmeline köis;
‣ kõnek. van. kaheksahobuserakend;
‣ arhit. kaheksatahukas (ehitis v. selle osa)
‣ van. kaheksaline mõõt; kaheksakordne ese; гиря восьмерик kaheksanaelane kaaluviht, канат восьмерик kaheksa keeruga ~ kaheksasäigmeline köis;
‣ kõnek. van. kaheksahobuserakend;
‣ arhit. kaheksatahukas (ehitis v. selle osa)
всесожжение 115 С с. неод. aj. täisohver, kogupõletus (ohver põletati tervenisti, preestrile osa andmata)
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
выделять 255 Г несов. → сов. выделить
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
выезжать I 169b Г несов. → сов. выехать
‣ välja sõitma, teele asuma; ära kolima;
‣ välja sõitma ~ jõudma;
‣ на ком-чём ülek. halv. kelle turjal ~ seljal liugu laskma; keda-mida oma huvides ära kasutama, kelle-mille abil välja tulema; все выезжают на нём kõik lasevad tema turjal liugu;
◊ выезжать в свет van. seltskonnas käima, seltskonnaelust osa võtma
‣ välja sõitma, teele asuma; ära kolima;
‣ välja sõitma ~ jõudma;
‣ на ком-чём ülek. halv. kelle turjal ~ seljal liugu laskma; keda-mida oma huvides ära kasutama, kelle-mille abil välja tulema; все выезжают на нём kõik lasevad tema turjal liugu;
◊ выезжать в свет van. seltskonnas käima, seltskonnaelust osa võtma
вымарать 165*a Г сов. → несов. вымарывать kõnek.
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
выступ 1 С м. неод. eend, etteulatuv ~ väljaulatuv osa, väljaaste, nukk (-ki); pikend, jätk; выступ берега kaldanukk, geol. ranna eend, выступ стены seinanukk, верхний выступ (kirjatähe) ülapikend, ülapikkus
голубой 120 П (hele)sinine, taevassinine; голубое небо helesinine taevas, sinitaevas, голубая незабудка taevassinine meelespea, голубой песец sinirebane, голубая кровь ülek. van. sinivereline (aadlik), голубая роль helesinine osa (skemaatiline positiivse kangelase roll)
деловой 120 П
‣ äri-, äriline; деловые круги äriringkonnad, majandusringkonnad, деловой мир ärimaailm;
‣ ametlik, ameti-, ametialane; деловая бумага ametlik paber, деловая часть собрания koosoleku ametlik osa, деловой разговор ametijutt, деловая поездка ametisõit, деловая переписка ametialane kirjavahetus, деловые отношения tööalased ~ ametialased suhted;
‣ asjalik, asjatundlik; toimekas; деловой тон asjalik toon, деловая критика asjalik kriitika, деловое руководство asjatundlik juhtimine, деловой разговор asjalik jutt, деловые качества asjalikkus;
‣ tarbe-; деловая древесина mets. tarbepuit
‣ äri-, äriline; деловые круги äriringkonnad, majandusringkonnad, деловой мир ärimaailm;
‣ ametlik, ameti-, ametialane; деловая бумага ametlik paber, деловая часть собрания koosoleku ametlik osa, деловой разговор ametijutt, деловая поездка ametisõit, деловая переписка ametialane kirjavahetus, деловые отношения tööalased ~ ametialased suhted;
‣ asjalik, asjatundlik; toimekas; деловой тон asjalik toon, деловая критика asjalik kriitika, деловое руководство asjatundlik juhtimine, деловой разговор asjalik jutt, деловые качества asjalikkus;
‣ tarbe-; деловая древесина mets. tarbepuit
демонстрировать Г сов. и несов.
‣ 171b meeleavaldusest ~ demonstratsioonist ~ rongkäigust osa võtma, rongkäigus käima ~ marssima;
‣ 171a кого-что näitama, demonstreerima; демонстрировать солидарность с кем demonstreerima ~ osutama oma solidaarsust kellega, демонстрировать новый кинофильм uut filmi näitama
‣ 171b meeleavaldusest ~ demonstratsioonist ~ rongkäigust osa võtma, rongkäigus käima ~ marssima;
‣ 171a кого-что näitama, demonstreerima; демонстрировать солидарность с кем demonstreerima ~ osutama oma solidaarsust kellega, демонстрировать новый кинофильм uut filmi näitama
деталь 90 С ж. неод.
‣ üksikasi, peensus; изложить со всеми деталями üksikasjalikult esitama, вдаваться в детали peensustesse ~ üksikasjadesse laskuma ~ tungima;
‣ (üksik)osa, detail; готовая деталь valmisosa, строительная деталь ehitusdetail
‣ üksikasi, peensus; изложить со всеми деталями üksikasjalikult esitama, вдаваться в детали peensustesse ~ üksikasjadesse laskuma ~ tungima;
‣ (üksik)osa, detail; готовая деталь valmisosa, строительная деталь ehitusdetail
диффузор 1 С м. неод. tehn. difuusor (ekstraheerseadis; valjuhääldi kooniline membraan; segukoonus; toru v. kanali suureneva ristlõikega osa; imitoru)
доля ед. ч. 63, мн. ч. 64 С ж. неод.
‣ jagu, osa; -ndik; делить на равные доли võrdseteks osadeks jaotama, пятая доля viiendik, в его словах есть доля правды ~ истины tema jutus on terake tõtt, доля листа trük. poognajagum, доля лёгкого anat. kopsusagar, затылочная доля anat. kuklasagar;
‣ (без мн. ч.) saatus, osa; горькая доля kurb saatus, выпасть на долю osaks langema;
‣ dool (vana massiühik, umb. 44 mg);
◊ входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama; львиная доля suurem osa, lõviosa, hiidosa
‣ jagu, osa; -ndik; делить на равные доли võrdseteks osadeks jaotama, пятая доля viiendik, в его словах есть доля правды ~ истины tema jutus on terake tõtt, доля листа trük. poognajagum, доля лёгкого anat. kopsusagar, затылочная доля anat. kuklasagar;
‣ (без мн. ч.) saatus, osa; горькая доля kurb saatus, выпасть на долю osaks langema;
‣ dool (vana massiühik, umb. 44 mg);
◊ входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama; львиная доля suurem osa, lõviosa, hiidosa
драматизировать 171a Г сов. и несов. что dramatiseerima (lavale seadma; dramaatiliseks tegema); драматизировать роман romaani dramatiseerima ~ lavale seadma, слишком драматизировать роль osa liiga dramaatiliselt esitama
заведение 115 С с. неод.
‣ (peamiselt õppe-, kasvatus-) asutus; van. äri, ettevõte; van. majapidamise osa; лечебное заведение raviasutus, исправительное заведение parandusasutus, высшее учебное заведение kõrgkool, kõrgõppeasutus, среднее учебное заведение keskõppeasutus, учебное заведение õppeasutus, прачечное заведение van. pesumaja, увеселительное заведение van. lõbustuskoht, lustpark, питейное заведение van. trahter;
‣ (без мн. ч.) asutamine
‣ (peamiselt õppe-, kasvatus-) asutus; van. äri, ettevõte; van. majapidamise osa; лечебное заведение raviasutus, исправительное заведение parandusasutus, высшее учебное заведение kõrgkool, kõrgõppeasutus, среднее учебное заведение keskõppeasutus, учебное заведение õppeasutus, прачечное заведение van. pesumaja, увеселительное заведение van. lõbustuskoht, lustpark, питейное заведение van. trahter;
‣ (без мн. ч.) asutamine
заключительный 126 П lõpp-, lõpetus-, viimane; заключительное заседание lõppistung, заключительное слово lõppsõna, заключительный баланс maj. lõppbilanss, заключительная часть доклада ettekande viimane osa ~ lõpposa
заменимый 119 П (кр. ф. заменим, заменима, заменимо, заменимы) asendatav; заменимая деталь asendatav detail ~ osa
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
заседать I 165b Г несов. koosolekut ~ istungit pidama; koosolekust ~ istungist osa võtma; он в данный момент заседает в совете ta on praegu ~ parajasti nõukogu istungil
земщина 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ aj. zemštšina (põhiline osa Ivan IV aegset riiki);
‣ van. maaelanikud, maaelanikkond
‣ aj. zemštšina (põhiline osa Ivan IV aegset riiki);
‣ van. maaelanikud, maaelanikkond
значительный 126 П (кр. ф. значителен, значительна, значительно, значительны)
‣ suur, tunduv, tõhus, märkimisväärne; значительная сумма suur ~ tubli (raha)summa, в значительной степени suurel määral, значительное большинство ülekaalukas ~ tunduv enamik ~ enamus, suurem osa;
‣ tähtis, tähelepanuväärne, arvestatav; значительное событие tähtis ~ tähelepanuväärne sündmus;
‣ paljutähendav; значительный взгляд paljutähendav ~ tähendusrikas pilk
‣ suur, tunduv, tõhus, märkimisväärne; значительная сумма suur ~ tubli (raha)summa, в значительной степени suurel määral, значительное большинство ülekaalukas ~ tunduv enamik ~ enamus, suurem osa;
‣ tähtis, tähelepanuväärne, arvestatav; значительное событие tähtis ~ tähelepanuväärne sündmus;
‣ paljutähendav; значительный взгляд paljutähendav ~ tähendusrikas pilk
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
идеальный 126 П (кр. ф. идеален, идеальна, идеально, идеальны) ideaalne (ka filos.), ideaal-, täiuslik; aateline, paleuslik (van.); mõtteline, kujuteldav; идеальный человек ideaalne ~ täiuslik inimene, идеальные условия kõnek. ideaalsed tingimused, идеальный газ füüs. ideaalgaas, ideaalne gaas, идеальная совокупность jur. ideaalkonkurents, идеальная доля jur. mõtteline osa
износ 1 С м. неод. (без мн. ч.) kulumine; kulum, kulunud osa; износ покрытия (дороги) teekatte kulumine ~ kulum, не знать износа ~ износу kõnek. igavesti vastu pidama, kulumatu olema, носить пальто до износа ~ до износу kõnek. mantlit räbalaks ~ vanaks kandma, испытание на износ kulumisteim, работать на износ ülek. kõnek. endale armu andmata rühmama
ингредиент 1 С м. неод. (koostis)osa, ingredient (ka farm., keem., biol.), osis, suge; ингредиенты крови vere koostisosad
инженю нескл. С ж. од. van. teater pr. ‘ingénue’ (naiivitari osa; selle osa täitja)
исполнение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ täitmine, täideviimine, teostamine, sooritamine; teostus; täideminek, täitumine; исполнение решения otsuse täitmine, исполнение приговора jur. kohtuotsuse täitmine ~ täideviimine (kriminaalasjas), исполнение всех желаний kõikide soovide täitumine, работа отличается хорошим исполнением töö on hästi tehtud, приводить в исполнение täide saatma;
‣ esitus, ettekanne, esitamine; в исполнении популярной певицы populaarse lauljatari esituses, исполнение роли короля kuninga osa mängimine
‣ täitmine, täideviimine, teostamine, sooritamine; teostus; täideminek, täitumine; исполнение решения otsuse täitmine, исполнение приговора jur. kohtuotsuse täitmine ~ täideviimine (kriminaalasjas), исполнение всех желаний kõikide soovide täitumine, работа отличается хорошим исполнением töö on hästi tehtud, приводить в исполнение täide saatma;
‣ esitus, ettekanne, esitamine; в исполнении популярной певицы populaarse lauljatari esituses, исполнение роли короля kuninga osa mängimine
исполнитель 10 С м. од.
‣ täitja, teostaja, täidesaatja, sooritaja, täideviija; jur. täitur; исполнитель задания ülesande täitja, судебный исполнитель kohtutäitur;
‣ esitaja, osatäitja; исполнитель народных песен rahvalaulude esitaja, исполнитель роли принца printsi osa etendaja ~ osas esineja ~ osa täitja
‣ täitja, teostaja, täidesaatja, sooritaja, täideviija; jur. täitur; исполнитель задания ülesande täitja, судебный исполнитель kohtutäitur;
‣ esitaja, osatäitja; исполнитель народных песен rahvalaulude esitaja, исполнитель роли принца printsi osa etendaja ~ osas esineja ~ osa täitja
исполнять I 255 Г несов. → сов. исполнить
‣ что täitma, täide saatma ~ viima; исполнять приказ käsku täitma, исполнять свой долг oma kohust täitma, исполнять просьбу palvet täitma, исполнять обязанности директора direktori kohuseid täitma;
‣ что, на чём esitama, mängima; исполнять танец tantsu esitama, кто исполнял эту роль? kes seda osa mängis ~ etendas?
‣ что, из чего tegema, teostama; исполнять акварелью akvarellitehnikas maalima
‣ что täitma, täide saatma ~ viima; исполнять приказ käsku täitma, исполнять свой долг oma kohust täitma, исполнять просьбу palvet täitma, исполнять обязанности директора direktori kohuseid täitma;
‣ что, на чём esitama, mängima; исполнять танец tantsu esitama, кто исполнял эту роль? kes seda osa mängis ~ etendas?
‣ что, из чего tegema, teostama; исполнять акварелью akvarellitehnikas maalima
квадрант 1 С м. неод. kvadrant (mat. pinna- v. ringiveerand; sõj. sihtseadis; tehn. mõõteriist; kaalu osa); номерной квадрант tekst. lõnganumbrikvadrant, весовой квадрант tekst. kaalukvadrant
книжка 73 С ж. неод.
‣ (väike) raamat; трудовая книжка tööraamat, пенсионная книжка pensioniraamat, сберегательная книжка hoiuraamat, положить деньги на книжку kõnek. raha raamatu peale ~ hoiuraamatule panema, расчётная книжка palgaraamat, arveldusraamat, чековая книжка tšekiraamat, записная книжка märkmik;
‣ anat. kiidekas, lehtmagu, sajakordne (mäletsejaliste eesmao osa)
‣ (väike) raamat; трудовая книжка tööraamat, пенсионная книжка pensioniraamat, сберегательная книжка hoiuraamat, положить деньги на книжку kõnek. raha raamatu peale ~ hoiuraamatule panema, расчётная книжка palgaraamat, arveldusraamat, чековая книжка tšekiraamat, записная книжка märkmik;
‣ anat. kiidekas, lehtmagu, sajakordne (mäletsejaliste eesmao osa)
контакт 1 С м. неод.
‣ (kokku)puude, ühendus, side, kontakt (ka med., geol., el.); линейный контакт joonpuude, -kontakt, полный контакт täispuude, стыковой контакт põkkpuude, põkk-kontakt, установить контакты с кем kellega sidet ~ sidemeid looma, поддерживать контакты sidemeid hoidma, тесные контакты tihedad sidemed, tihe kontakt, быть ~ находиться в контакте с кем kellega kokku puutuma, kontaktis olema;
‣ el. kontakt (lülitusseadme osa); настенный контакт seinakontakt, pistikupesa, роликовый контакт rullkontakt
‣ (kokku)puude, ühendus, side, kontakt (ka med., geol., el.); линейный контакт joonpuude, -kontakt, полный контакт täispuude, стыковой контакт põkkpuude, põkk-kontakt, установить контакты с кем kellega sidet ~ sidemeid looma, поддерживать контакты sidemeid hoidma, тесные контакты tihedad sidemed, tihe kontakt, быть ~ находиться в контакте с кем kellega kokku puutuma, kontaktis olema;
‣ el. kontakt (lülitusseadme osa); настенный контакт seinakontakt, pistikupesa, роликовый контакт rullkontakt
купон 1 С м. неод.
‣ kupong (maj. väärtpaberi äralõigatav osa; rõivajagu riiet);
‣ teater van. loožipilet;
◊ стричь купоны kuponge lõikama, dividendidest elama
‣ kupong (maj. väärtpaberi äralõigatav osa; rõivajagu riiet);
‣ teater van. loožipilet;
◊ стричь купоны kuponge lõikama, dividendidest elama
кусок 24 С м. неод. tükk; pala; osa; кусок хлеба leivakäär, -tükk, кусок мыла seebitükk, tükk seepi, кусок шёлка (1) tükk siidriiet, (2) siidikangas, в одном куске ühes tükis, tervikuna, разбиться на куски kildudeks purunema ~ kukkuma, изрезать на куски ribadeks ~ tükkideks lõikama, tükeldama, кусок жизни osa(ke) elust;
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
лезвие 115 С с. неод. tera; lõikeserv; tehn. terik (lõikeriista osa); pardlitera, žiletitera, žilett; лезвие ножа noatera, лезвие лемеха adratera lõikeserv, пачка лезвий pakk pardliteri ~ žiletiteri
личность 90 С ж. од. isiksus; isik, üksikisik, inimene; крупная личность suur isik(sus), подозрительная личность kahtlane isik, тёмная личность tume kuju, удостоверение личности isikutunnistus, удостоверить личность isikut tõendama, неприкосновенность личности jur. isikupuutumatus, всестороннее развитие личности inimese ~ isiksuse igakülgne areng, государство и личность riik ja üksikisik, роль личности в истории üksikisiku osa ajaloos;
◊ переходить ~ перейти на личности isiklikuks minema
◊ переходить ~ перейти на личности isiklikuks minema
магазин 1 С м. неод.
‣ kauplus, pood, äri; промтоварный магазин tööstuskauplus, продовольственный ~ kõnek. продуктовый магазин toidukauplus, -pood, магазин готового платья (valmis)rõivakauplus, valmisriideäri, магазин самообслуживания selvekauplus, iseteeninduskauplus, купить в магазине poest ostma;
‣ magasin (tehn. salv; aiand. taru osa; van. ait, ladu); aj. magas, magasiait; магазин наборной машины trük. laduri ~ ladumismasina magasin, магазин ёмкости el. mahutavussalv, mahtuvussalv, магазин винтовки vintpüssi padrunisalv, дисковый магазин sõj. ketassalv
‣ kauplus, pood, äri; промтоварный магазин tööstuskauplus, продовольственный ~ kõnek. продуктовый магазин toidukauplus, -pood, магазин готового платья (valmis)rõivakauplus, valmisriideäri, магазин самообслуживания selvekauplus, iseteeninduskauplus, купить в магазине poest ostma;
‣ magasin (tehn. salv; aiand. taru osa; van. ait, ladu); aj. magas, magasiait; магазин наборной машины trük. laduri ~ ladumismasina magasin, магазин ёмкости el. mahutavussalv, mahtuvussalv, магазин винтовки vintpüssi padrunisalv, дисковый магазин sõj. ketassalv
мечевидный 126 П (кр. ф. мечевиден, мечевидна, мечевидно, мечевидны) mõõk-, mõõkjas, mõõgataoline; мечевидный отросток anat. mõõkjätke (rinnaluu osa)
модерато muus.
‣ нескл. С с. неод. moderaato (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘moderato’ (mõõdukalt, parajas tempos)
‣ нескл. С с. неод. moderaato (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘moderato’ (mõõdukalt, parajas tempos)
мякоть 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (keha) pehme osa; (tai)liha; его ранило в мякоть ладони ta sai kätte ~ pihku lihahaava, мякоть идёт на котлеты pehme liha läheb kotlettideks;
‣ viljaliha; сок с мякотью mehu (viljalihaga mahl)
‣ (без мн. ч.) (keha) pehme osa; (tai)liha; его ранило в мякоть ладони ta sai kätte ~ pihku lihahaava, мякоть идёт на котлеты pehme liha läheb kotlettideks;
‣ viljaliha; сок с мякотью mehu (viljalihaga mahl)
надводный 126 П veepealne, pealvee-; надводная сплавина geol. veepealne õõtskamar, надводные силы флота (sõja)laevastiku pealveejõud, надводная часть корабля laeva veepealne ~ veest väljaulatuv osa, надводные камни veest väljaulatuvad kivid, надводный борт mer. vabaparras
надвязка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) juurdekudumine, otsakudumine; otsasidumine, jätkamine;
‣ jätk, (pikenduseks) juurdekootud ~ juurdeseotud tükk ~ osa
‣ (без мн. ч.) juurdekudumine, otsakudumine; otsasidumine, jätkamine;
‣ jätk, (pikenduseks) juurdekootud ~ juurdeseotud tükk ~ osa
наземный 126 П maapealne, pealmaa-, maismaa-; наземная часть растения taime maapealne osa, наземные работы mäend. pealmaatööd, наземные животные maismaaloomad, наземная растительность maismaataimestik, наземная артиллерия sõj. maismaasuurtükivägi
наполоть 252 Г сов. → несов. напалывать что, чего kõnek. (mingit osa) puhtaks rohima, (mingit hulka) välja kitkuma
нарезной 120 П tükeldus-, lõigustus-; keerme-, keerme(s)tus-; keerme(s)tatud; sõj. vintsoontega; sälkimis-; lõigatud; sälgitud; нарезные работы lõigustustööd, нарезная резьба lõigatud keere, нарезной сыр viiludeks lõigatud juust, нарезная часть болта poldi keermetatud osa ~ keermeosa, нарезное ружьё vintrauaga püss, vintpüss
насадка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) otsapanek, otsalöömine; (detaili) istamine, pealdamine; насадка игл tekst. nõelte otsapanek;
‣ tehn. otsak (otsapandud osa), ots(a)tükk, pealmik; насадка сваи vaiaotsak, дождевальная насадка vihmuti;
‣ (õnge)sööt;
‣ ehit. (silla vm.) istetala, istepalk, istepakk, päitspakk;
‣ keem. täidis; хордовая насадка puittäidis, resttäidis
‣ (без мн. ч.) otsapanek, otsalöömine; (detaili) istamine, pealdamine; насадка игл tekst. nõelte otsapanek;
‣ tehn. otsak (otsapandud osa), ots(a)tükk, pealmik; насадка сваи vaiaotsak, дождевальная насадка vihmuti;
‣ (õnge)sööt;
‣ ehit. (silla vm.) istetala, istepalk, istepakk, päitspakk;
‣ keem. täidis; хордовая насадка puittäidis, resttäidis
недобор 1 С м. неод. (vajaliku arvu v. hulga) mittetäissaamine ~ mittekogumine ~ mittekorjamine, puuduvõetis, kogumisvajak; puuduolev ~ saamata jäänud osa, vajak; недобор студентов üliõpilaste vastuvõtuplaani mittetäitmine, недобор рабочей силы tööjõu vaegvärbamine ~ värbamisvajak, недобор зерна loodetust väiksem teraviljasaak, покрыть недобор puudu(jää)vat osa katma
недовыполнение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) poolik ~ mittetäielik täitmine ~ teostamine; недовыполнение задания ülesande poolik täitmine; недовыполнение плана plaani osaline mittetäitmine;
‣ vajak, vajaolev ~ puuduolev osa (millegi täitmisel v. teostamisel); недовыполнение составляет пять процентов плана plaanist on viis protsenti vajaka ~ puudu
‣ (без мн. ч.) poolik ~ mittetäielik täitmine ~ teostamine; недовыполнение задания ülesande poolik täitmine; недовыполнение плана plaani osaline mittetäitmine;
‣ vajak, vajaolev ~ puuduolev osa (millegi täitmisel v. teostamisel); недовыполнение составляет пять процентов плана plaanist on viis protsenti vajaka ~ puudu
недовыполнить 269a (повел. накл. недовыполни) Г сов. → несов. недовыполнять что mitte lõpuni ~ osaliselt täitma ~ tegema, pooleldi ~ osaliselt täitmata ~ tegemata jätma; план недовыполнен osa plaanist on täitmata, plaan on osaliselt täitmata
недодать 227 (прош. вр. недодал и недодал...; страд. прич. прош. вр. недоданный) Г сов. → несов. недодавать что, чего (mingit hulka) ettenähtust vähem andma ~ tootma ~ maksma, osa andmata ~ tootmata ~ maksmata jätma; недодать десять рублей kümme rubla puudu jätma ~ vähem andma ~ maksma, недодать продукции ettenähtust vähem toodangut andma
недодача 76 С ж. неод. kõnek.
‣ (без мн. ч.) (ettenähtust) vähem andmine ~ tootmine, vähemandmine, vaegtootmine;
‣ vajak, puuduolev ~ maksmata ~ andmata ~ tootmata jäänud osa
‣ (без мн. ч.) (ettenähtust) vähem andmine ~ tootmine, vähemandmine, vaegtootmine;
‣ vajak, puuduolev ~ maksmata ~ andmata ~ tootmata jäänud osa
недостаток 23 С м. неод. puudus (kõnek. ka ülek.; обычно мн. ч. ), vaegus, vajak, vajaolev ~ puuduolev osa; puue, defekt,viga ; испытывать недостаток в чём millest puudust tundma, за недостатком чего mille puudu(mi)sel, нет недостатка в ком-чём ei ole puudust kellest-millest, в доме вечный недостаток kõnek. majas valitseb alatine puudus, недостаток воздуха õhuvaegus, вскрывать недостатки puudusi päevavalgele tooma ~ avastama, существенный недостаток oluline puue, физический недостаток kehaline defekt, недостатки в преподавании õpetamisvead
незавидный 126 П (кр. ф. незавиден, незавидна, незавидно, незавидны) mittekadestusväärne, mittekadestatav, kehvavõitu, vilets; ваше положение незавидно teie olukord pole kadestusväärne ~ pole kiita, незавидная доля kurb saatus, играть незавидную роль ebameeldivat osa etendama
незначительный 126 П (кр. ф. незначителен, незначительна, незначительно, незначительны) tähtsusetu, tühine, väike; незначительное произведение tähtsusetu teos, незначительное событие vähetähtis sündmus, незначительная часть tühine osa, незначительная услуга tühine teene, незначительная сумма väike summa
неотъемлемый 119 П (кр. ф. неотъемлем, неотъемлема, неотъемлемо, неотъемлемы) lahutamatu, võetamatu (ka jur.); неотъемлемая часть чего mille lahutamatu (koostis)osa, это его неотъемлемое свойство see on talle igiomane, неотъемлемое право jur. võetamatu ~ kustumatu õigus
непосредственный 127 П
‣ vahetu (ka jur.), otse-, otsene; в непосредственной близости vahetus läheduses, принимать непосредственное участие vahetult osa võtma, непосредственное наблюдение otsevaatlus, непосредственная причина otsene põhjus, непосредственный источник чего mille otsene allikas, непосредственная ответственность otsene vastutus, под непосредственным руководством кого kelle otsesel ~ vahetul juhtimisel, непосредственный доступ к памяти info otsemällupöördus, непосредственный ~ прямой пуск el. otsene käivitus;
‣ (кр. ф. непосредствен и непосредственен, непосредственна, непосредственно, непосредственны) siiras, otsekohene, aval, loomulik; непосредственный характер siiras ~ aval iseloom
‣ vahetu (ka jur.), otse-, otsene; в непосредственной близости vahetus läheduses, принимать непосредственное участие vahetult osa võtma, непосредственное наблюдение otsevaatlus, непосредственная причина otsene põhjus, непосредственный источник чего mille otsene allikas, непосредственная ответственность otsene vastutus, под непосредственным руководством кого kelle otsesel ~ vahetul juhtimisel, непосредственный доступ к памяти info otsemällupöördus, непосредственный ~ прямой пуск el. otsene käivitus;
‣ (кр. ф. непосредствен и непосредственен, непосредственна, непосредственно, непосредственны) siiras, otsekohene, aval, loomulik; непосредственный характер siiras ~ aval iseloom
непричастность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) osavõtmatus, segamatus, kõrvalisus; он доказал свою непричастность к преступлению ta tõestas, et pole kuriteost osa võtnud ~ pole kuriteosse segatud
нераздельный 126 П (кр. ф. неразделен, нераздельна, нераздельно, нераздельны) liter.
‣ jagamatu; нераздельное имущество jagamatu vara;
‣ terviklik, lahutamatu, eraldamatu; нераздельная часть чего mille lahutamatu (koostis)osa
‣ jagamatu; нераздельное имущество jagamatu vara;
‣ terviklik, lahutamatu, eraldamatu; нераздельная часть чего mille lahutamatu (koostis)osa
низ 3 (род. п. ед. ч. низа и низу, предл. п. о низе и на низу) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) allosa, alaosa, alapool, alumine osa ~ kord, alus, põhi, madal koht;
‣ (без мн. ч.) riide pahem pool, pahupool;
‣ kõnek. alamjooks;
‣ низы мн. ч. kõnek. rahva ~ ühiskonna alamkihid; laiad rahvahulgad, rahvas;
‣ низы мн. ч. madalad helid, alumised noodid
‣ (без мн. ч.) allosa, alaosa, alapool, alumine osa ~ kord, alus, põhi, madal koht;
‣ (без мн. ч.) riide pahem pool, pahupool;
‣ kõnek. alamjooks;
‣ низы мн. ч. kõnek. rahva ~ ühiskonna alamkihid; laiad rahvahulgad, rahvas;
‣ низы мн. ч. madalad helid, alumised noodid
ничтожный 126 П (кр. ф. ничтожен, ничтожна, ничтожно, ничтожны) tühine, imeväike, kaduvväike, tähtsusetu, närune; ничтожная сумма tühine ~ kaduvväike summa, ничтожное меньшинство tühine vähemus, ничтожное происшествие tühine vahejuhtum, ничтожная причина tühine põhjus, ничтожный человек tühine inimene, ничтожная сделка jur. tühine tehing, ничтожная роль tähtsusetu osa
ноосфера 51 С ж. неод. noosfäär, tehnosfäär, antroposfäär (osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus)
обсуждение 115 С с. неод. (läbi)arutamine, arutlus, arutlemine, arupidamine, läbirääkimised, arutelu, arutus; обсуждение вопроса küsimuse arutamine, принять участие в обсуждении чего mille arutlusest osa võtma, arutelus osalema, вопрос подвергли обсуждению ~ поставили на обсуждение küsimust arutati
обязательный 126 П (кр. ф. обязателен, обязательна, обязательно, обязательны)
‣ sund-, sunduslik, kohustuslik, kohustav, obligatoorne; обязательный экземпляр (trükise) sundeksemplar, обязательная доля jur. sundosa, kohustuslik osa, обязательное условие kohustuslik ~ obligatoorne tingimus, обязательное среднее образование kohustuslik keskharidus, обязательные занятия kohustuslik(ud) õppus(ed), kohustuslikud õppeained, обязательная поставка kohustuslik (müügi)norm, müügikohustus;
‣ van. abivalmis, teenistusvalmis
‣ sund-, sunduslik, kohustuslik, kohustav, obligatoorne; обязательный экземпляр (trükise) sundeksemplar, обязательная доля jur. sundosa, kohustuslik osa, обязательное условие kohustuslik ~ obligatoorne tingimus, обязательное среднее образование kohustuslik keskharidus, обязательные занятия kohustuslik(ud) õppus(ed), kohustuslikud õppeained, обязательная поставка kohustuslik (müügi)norm, müügikohustus;
‣ van. abivalmis, teenistusvalmis
остальной 120 П
‣ ülejäänud, muu; остальные книги ülejäänud raamatud, остальная часть дома maja ülejäänud ~ muu osa;
‣ П → С остальные мн. ч. од. teised, ülejäänud; остальные молчали teised ~ ülejäänud vaikisid ~ olid vait;
‣ П → С остальное с. неод. (без мн. ч.) (miski) muu, ülejäänu
‣ ülejäänud, muu; остальные книги ülejäänud raamatud, остальная часть дома maja ülejäänud ~ muu osa;
‣ П → С остальные мн. ч. од. teised, ülejäänud; остальные молчали teised ~ ülejäänud vaikisid ~ olid vait;
‣ П → С остальное с. неод. (без мн. ч.) (miski) muu, ülejäänu
остаток 23 С м. неод.
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
‣ ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отгрузить 313a, 293a Г сов. → несов. отгружать
‣ что ärasaatmiseks laadima; (laadungit) ära ~ teele saatma;
‣ что koormat vähendama, (osa) maha ~ ümber laadima;
‣ 313b, 293b (без несов.) laadimist lõpetama
‣ что ärasaatmiseks laadima; (laadungit) ära ~ teele saatma;
‣ что koormat vähendama, (osa) maha ~ ümber laadima;
‣ 313b, 293b (без несов.) laadimist lõpetama
отдача 76 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ (tagasi-, ära-) andmine, tagastamine; el. välje; отдача распоряжения korralduse andmine, отдача долга võla tagastamine, без отдачи (ilma) tagasimaksuta, tagastamata, отдача тепла soojavälje, энергетическая отдача energiavälje, отдача электрической машины elektrimasina (võimsus)välje;
‣ maj. tootlus; took, tagasisaam; отдача от основных фондов põhifondide tootlus, отдача от использования денежных средств took, tagasisaam rahasummade kasutamisest;
‣ andumus; работать с полной отдачей täie jõuga ~ jõudu säästmata töötama, исполнять свою роль с большой внутренней отдачей oma osa suure andumusega mängima;
‣ tehn. tagasipõrge, tagasilöök (ka sõj.); отдача огнестрельного оружия tulirelvade tagasilöök;
‣ tehn. viljakus, tõhusus; световая отдача el. valgusviljakus;
‣ mer. lahtipäästmine, hiivamine
‣ (tagasi-, ära-) andmine, tagastamine; el. välje; отдача распоряжения korralduse andmine, отдача долга võla tagastamine, без отдачи (ilma) tagasimaksuta, tagastamata, отдача тепла soojavälje, энергетическая отдача energiavälje, отдача электрической машины elektrimasina (võimsus)välje;
‣ maj. tootlus; took, tagasisaam; отдача от основных фондов põhifondide tootlus, отдача от использования денежных средств took, tagasisaam rahasummade kasutamisest;
‣ andumus; работать с полной отдачей täie jõuga ~ jõudu säästmata töötama, исполнять свою роль с большой внутренней отдачей oma osa suure andumusega mängima;
‣ tehn. tagasipõrge, tagasilöök (ka sõj.); отдача огнестрельного оружия tulirelvade tagasilöök;
‣ tehn. viljakus, tõhusus; световая отдача el. valgusviljakus;
‣ mer. lahtipäästmine, hiivamine
отдел 1 С м. неод.
‣ osakond; административно-хозяйственный отдел haldusosakond, библиографический отдел bibliograafiaosakond, галантерейный отдел pudukaupade osakond, galanteriiosakond, производственно-диспетчерский отдел tootmise operatiivjuhtimise osakond, справочный отдел teatmeosakond, -talitus, teadistu, технический отдел tehnikaosakond, финансовый отдел rahandusosakond, finantsosakond, отдел внутренних дел siseasjade osakond, отдел кадров kaadriosakond, отдел печати pressiosakond, отдел по учёту и подготовке кадров väljaõppeosakond, отдел снабжения varustusosakond, отдел труда и заработной платы töö- ja palgaosakond, районный отдел народного образования rajooni haridusosakond;
‣ osa, jagu; haru; отдел науки teadusharu;
‣ rubriik, nurk (ajalehes); шахматный отдел в газете ajalehe malenurk ~ malerubriik, отдел сатиры и юмора satiiri- ja huumorinurk;
‣ bot., zool. hõimkond;
‣ geol. ladestik;
‣ (без мн. ч.) van. eraldamine; eraldumine
‣ osakond; административно-хозяйственный отдел haldusosakond, библиографический отдел bibliograafiaosakond, галантерейный отдел pudukaupade osakond, galanteriiosakond, производственно-диспетчерский отдел tootmise operatiivjuhtimise osakond, справочный отдел teatmeosakond, -talitus, teadistu, технический отдел tehnikaosakond, финансовый отдел rahandusosakond, finantsosakond, отдел внутренних дел siseasjade osakond, отдел кадров kaadriosakond, отдел печати pressiosakond, отдел по учёту и подготовке кадров väljaõppeosakond, отдел снабжения varustusosakond, отдел труда и заработной платы töö- ja palgaosakond, районный отдел народного образования rajooni haridusosakond;
‣ osa, jagu; haru; отдел науки teadusharu;
‣ rubriik, nurk (ajalehes); шахматный отдел в газете ajalehe malenurk ~ malerubriik, отдел сатиры и юмора satiiri- ja huumorinurk;
‣ bot., zool. hõimkond;
‣ geol. ladestik;
‣ (без мн. ч.) van. eraldamine; eraldumine
отделение II 115 С с. неод.
‣ osakond, jaoskond; ruum, lahter; хирургическое отделение haavaosakond, kirurgiaosakond, закройное отделение juurdelõikusosakond, почтовое отделение, отделение связи sidejaoskond, отделение милиции miilitsajaoskond, машинное ~ моторное отделение (laeva) masinaruum ~ mootoriruum, отделение пенала pinalilahter, подъёмное отделение mäend. tõstelahter;
‣ osa, jagu (ka sõj.); второе отделение концерта kontserdi teine osa, пулемётное отделение sõj. kuulipildujajagu, мотострелковое отделение sõj. motolaskurjagu, командир отделения sõj. jaokomandör;
‣ van. rubriik, nurk (ajalehes)
‣ osakond, jaoskond; ruum, lahter; хирургическое отделение haavaosakond, kirurgiaosakond, закройное отделение juurdelõikusosakond, почтовое отделение, отделение связи sidejaoskond, отделение милиции miilitsajaoskond, машинное ~ моторное отделение (laeva) masinaruum ~ mootoriruum, отделение пенала pinalilahter, подъёмное отделение mäend. tõstelahter;
‣ osa, jagu (ka sõj.); второе отделение концерта kontserdi teine osa, пулемётное отделение sõj. kuulipildujajagu, мотострелковое отделение sõj. motolaskurjagu, командир отделения sõj. jaokomandör;
‣ van. rubriik, nurk (ajalehes)
отливать I 169a Г несов. → сов. отлить
‣ что, чего (pisut, osa) ära ~ välja valama ~ kallama;
‣ что välja pumpama;
‣ 169b от чего, без доп. ära ~ tagasi voolama ~ valguma; кровь отливает от лица veri kaob näost, nägu läheb veretuks;
‣ что tehn. valama; отливать деталь detaili valama;
‣ кого-что, чем kõnek. (veega) üle valama ~ kallama, (veega üle piserdades) turgutama, toibutama
‣ что, чего (pisut, osa) ära ~ välja valama ~ kallama;
‣ что välja pumpama;
‣ 169b от чего, без доп. ära ~ tagasi voolama ~ valguma; кровь отливает от лица veri kaob näost, nägu läheb veretuks;
‣ что tehn. valama; отливать деталь detaili valama;
‣ кого-что, чем kõnek. (veega) üle valama ~ kallama, (veega üle piserdades) turgutama, toibutama
отмеривание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (mingi osa) mõõtmine; отмеривание расстояния vahemaa mõõtmine
отмотать 165a Г сов. → несов. отматывать
‣ что, чего, от чего (millest mingit osa) ära kerima;
‣ что madalk. (monotoonsete liigutustega) käsi ära väsitama
‣ что, чего, от чего (millest mingit osa) ära kerima;
‣ что madalk. (monotoonsete liigutustega) käsi ära väsitama
отрыгнуть 336a (страд. прич. прош. вр. отрыгнутый) Г сов. → несов. отрыгивать, отрыгать что, чего röhatama, röhitama, röhitsema, (osa) välja oksendama; ребёнок отрыгнул молоко imik oksendas piima välja
павильон 1 С м. неод. paviljon (aiamajake; kerge konstruktsiooniga hoone näituse v. filmimise jaoks; suure hoone iseseisev osa; müügipunkt); выставочный павильон näitusepaviljon, (кино)съёмочный павильон võttepaviljon, цветочный павильон lillepaviljon
паевой 120 П osa(maksu)-; паевой взнос maj. osamaks, паевой фонд maj. osamaksufond, на паевых началах osamaksu alusel
партия II 89 С ж. неод. partii (kaubasaadetis; muus. osa häälele v. instrumendile helitöös; üks mäng, ka sport; tulus abielu); партия товара kaubapartii, -saadetis, партия скрипки viiulipartii, партию рояля исполняет ... klaveril saadab ..., петь ~ исполнять партию Онегина Onegini osa laulma ~ esitama, шахматная партия malepartii, доигрывание партии partii lõpetamine, выиграть партию partiid võitma, партия в теннис sett, составить партию (в шашки) кому kellele (kabemängus) partneriks olema, сделать выгодную партию kasulikku partiid tegema, kasulikult abielluma
парциальный 126 П partsiaal-, osa-, partsiaalne, osaline; парциальное давление füüs. partsiaalrõhk, osarõhk
пахать 205a Г несов. что, чем, на ком-чём, без доп. kündma; пахать на тракторе ~ трактором traktoriga kündma, пахать на лошади hobusega kündma;
◊ (и) мы пахали kõnekäänd iroon. meie kündsime ~ nägime vaeva (kollektiivses töös oma tagasihoidliku osa suureks puhumine)
◊ (и) мы пахали kõnekäänd iroon. meie kündsime ~ nägime vaeva (kollektiivses töös oma tagasihoidliku osa suureks puhumine)
пенка I 72 С ж. неод.
‣ nahk (näit. supil, keedisel, piimal), nahakord, kile; пенка на молоке piimanahk, пенка на киселе kissellinahk;
‣ (keedise)vaht; снимать пенки (moosikeetmisel) vahtu võtma;
◊ снимать ~ снять пенки с чего paremat osa ~ suutäit endale võtma, teistest ette jõudma, manti pealt koorima
‣ nahk (näit. supil, keedisel, piimal), nahakord, kile; пенка на молоке piimanahk, пенка на киселе kissellinahk;
‣ (keedise)vaht; снимать пенки (moosikeetmisel) vahtu võtma;
◊ снимать ~ снять пенки с чего paremat osa ~ suutäit endale võtma, teistest ette jõudma, manti pealt koorima
пестик 18 С м. неод.
‣ dem. väike uhmrinui ~ uhmritamp ~ müüsrinui ~ petkel;
‣ bot. emakas;
‣ el. petkel (liiniarmatuuri osa)
‣ dem. väike uhmrinui ~ uhmritamp ~ müüsrinui ~ petkel;
‣ bot. emakas;
‣ el. petkel (liiniarmatuuri osa)
пианиссимо muus.
‣ Н it. ‘pianissimo’ (õige tasa);
‣ нескл. С с. неод. pianissimo (helindi osa)
‣ Н it. ‘pianissimo’ (õige tasa);
‣ нескл. С с. неод. pianissimo (helindi osa)
пиано muus.
‣ Н it. ‘piano’ (tasa );
‣ нескл. С с. неод. piaano (helindi osa), piaanokoht
‣ Н it. ‘piano’ (tasa );
‣ нескл. С с. неод. piaano (helindi osa), piaanokoht
платформа 51 С ж. неод.
‣ platvorm (kõrgendatud alus, lava; ehit. made; kõrgendatud peale- ja mahamineku- v. laadimisplats raudteejaamas; lahtine seinteta ning katuseta raudteevagun v. veok; geol. ulatuslik maakoore osa; ülek. ühtne lähtealus); станционная платформа jaamaplatvorm, -perroon, грузовая платформа laadimisplatvorm, транспортная платформа veoplatvorm, доильная платформа lüpsiplatvorm, -plats, товарная платформа platvormvagun, посадочная платформа lenn. maandumistekk (laeval), политическая платформа poliitiline platvorm;
‣ pooljaam, teivasjaam (kõnek.)
‣ platvorm (kõrgendatud alus, lava; ehit. made; kõrgendatud peale- ja mahamineku- v. laadimisplats raudteejaamas; lahtine seinteta ning katuseta raudteevagun v. veok; geol. ulatuslik maakoore osa; ülek. ühtne lähtealus); станционная платформа jaamaplatvorm, -perroon, грузовая платформа laadimisplatvorm, транспортная платформа veoplatvorm, доильная платформа lüpsiplatvorm, -plats, товарная платформа platvormvagun, посадочная платформа lenn. maandumistekk (laeval), политическая платформа poliitiline platvorm;
‣ pooljaam, teivasjaam (kõnek.)
подводный 126 П veealune, (all)vee-; подводная часть корабля laeva veealune osa, подводные рифы veealused karid, подводный вал. geol. leetseljak, veealune liivaseljak ~ künnis, подводный флот allveelaevastik, подводная лодка allveelaev, подводный спорт allveesport, подводные работы allveetööd, подводный кабель (all)veekaabel, подводные организмы veeorganismid
подписаться 202 Г сов. → несов. подписываться
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
поиздержать 183a Г сов. что kõnek. (teatud osa, palju) ära kulutama ~ raiskama; поиздержать деньги palju raha ära kulutama
поистратить 274a Г сов. что kõnek. (teatud aja jooksul mingit osa) ära kulutama ~ raiskama; поистратить денежки raha ~ rahakest ~ rahanatukest ära raiskama
поистратиться 274 Г сов. на что, без доп. kõnek. (mingit osa, palju) ära kulutama ~ raiskama; (без 1 и 2 л.) ära kuluma, otsa saama, lõppema; поистратиться на подарки kingituste peale palju ~ hulka raha raiskama, запасы муки поистратились jahutagavara on otsas
посетить 296a Г сов. → несов. посещать кого-что külastama, väisama, käima kus (enamasti ühekordse tegevuse puhul); посетить подругу sõbratari külastama, посетить лекцию loengul käima, loengust osa võtma, посетить театр teatrisse minema, (teatri)etendust külastama, мы посетили музей me käisime muuseumis, он посетил могилу отца ta käis isa haual
последний 121 П
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
правда 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
‣ в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
‣ в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
‣ в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
‣ в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
◊ по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
‣ tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
‣ в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
‣ в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
‣ в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
‣ в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
◊ по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
преамбула 51 С ж. неод. liter. preambula, preambul (lepingu v. deklaratsiooni sissejuhatav osa); преамбула договора lepingu preambul(a), преамбула резолюции resolutsiooni preambul(a)
предназначение 115 С с. неод. liter. (ette)määratus, saatus; высокое предназначение писателя kirjaniku ülev missioon ~ osa ~ ülesanne
предопределение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ ettemääramine, otsustamine;
‣ van. ettemääratus, osa, saatus
‣ ettemääramine, otsustamine;
‣ van. ettemääratus, osa, saatus
прения 115 С неод. (без ед. ч.) arutlus, arutelu, läbirääkimised; (avalik) vaidlus, väitlus; открыть прения по докладу avama läbirääkimisi ettekande kohta, выступить в прениях arutlusest osa võtma, läbirääkimistel sõna võtma, прения сторон jur. poolte vaidlus, судебные прения jur. kohtulik vaidlus
приварка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) külgekeevitamine, külgekeevitus;
‣ külgekeevitatud osa, keevitis
‣ (без мн. ч.) külgekeevitamine, külgekeevitus;
‣ külgekeevitatud osa, keevitis
приговор 1 С м. неод.
‣ jur. kohtuotsus (kriminaalasjas); обвинительный приговор süüdimõistev kohtuotsus, оправдательный приговор õigeksmõistev kohtuotsus, смертный приговор surmaotsus, вынести приговор kohtuotsust tegema, привести приговор в исполнение kohtuotsust täide viima, обжаловать приговор kohtuotsuse peale edasi kaebama;
‣ kõnek. (tegevusega üheaegne) rääkimine ~ lausumine ~ sõnamine; folkl. muinasjutu sissejuhatus ~ korduv osa
‣ jur. kohtuotsus (kriminaalasjas); обвинительный приговор süüdimõistev kohtuotsus, оправдательный приговор õigeksmõistev kohtuotsus, смертный приговор surmaotsus, вынести приговор kohtuotsust tegema, привести приговор в исполнение kohtuotsust täide viima, обжаловать приговор kohtuotsuse peale edasi kaebama;
‣ kõnek. (tegevusega üheaegne) rääkimine ~ lausumine ~ sõnamine; folkl. muinasjutu sissejuhatus ~ korduv osa
принижение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ alandamine, (enese)alandus; принижение человеческого достоинства inimväärikuse alandamine;
‣ vähendamine, pisendamine; vähenemine, madaldumine, pisenemine; принижение роли коллектива kollektiivi osa ~ tähtsuse alahindamine ~ vähendamine
‣ alandamine, (enese)alandus; принижение человеческого достоинства inimväärikuse alandamine;
‣ vähendamine, pisendamine; vähenemine, madaldumine, pisenemine; принижение роли коллектива kollektiivi osa ~ tähtsuse alahindamine ~ vähendamine
принизить 272a Г сов. → несов. принижать
‣ кого-что alandama;
‣ что (tähtsust, osa) vähendama, madaldama, pisendama; принизить достоинство книги raamatut alahindama, raamatu väärtust vähendama
‣ кого-что alandama;
‣ что (tähtsust, osa) vähendama, madaldama, pisendama; принизить достоинство книги raamatut alahindama, raamatu väärtust vähendama
принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
приобщиться 287 Г сов. → несов. приобщаться
‣ к чему milles osalema, millest osa saama (hakkama); omaks võtma mida; приобщиться к изящным искусствам kunstiinimeseks hakkama, kunsti teenima hakkama;
‣ чего, без доп. kirikl. van. armulaual käima, õnnistust saama
‣ к чему milles osalema, millest osa saama (hakkama); omaks võtma mida; приобщиться к изящным искусствам kunstiinimeseks hakkama, kunsti teenima hakkama;
‣ чего, без доп. kirikl. van. armulaual käima, õnnistust saama
присутствовать 171b Г несов.
‣ на чём, при чём kohal ~ juures olema ~ viibima, manulema, osalema; olemas olema; присутствовать на собрании koosolekul olema, присутствовать на митинге miitingust osa võtma, присутствовать при разговоре jutuajamise juures olema;
‣ van. ametis olema, ametikohust täitma
‣ на чём, при чём kohal ~ juures olema ~ viibima, manulema, osalema; olemas olema; присутствовать на собрании koosolekul olema, присутствовать на митинге miitingust osa võtma, присутствовать при разговоре jutuajamise juures olema;
‣ van. ametis olema, ametikohust täitma
происходящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г происходить;
‣ прич. → С происходящее с. неод. (без мн. ч.) toimuv; принимать участие в происходящем sündmustest ~ toimuvast osa võtma
‣ действ. прич. наст. вр. Г происходить;
‣ прич. → С происходящее с. неод. (без мн. ч.) toimuv; принимать участие в происходящем sündmustest ~ toimuvast osa võtma
пролог 16 С м. неод. kirj., muus. proloog (sissejuhatav osa, eellugu; ülek. algus); пролог революции revolutsiooni eellugu, пролог новой жизни uue elu algus
протектор II 1 С м. неод. tehn.
‣ protektor, turvis (kummirehvi teepinnaga haarduv osa);
‣ turvis, kaitse, kaitsemehhanism
‣ protektor, turvis (kummirehvi teepinnaga haarduv osa);
‣ turvis, kaitse, kaitsemehhanism
проходной 120 П
‣ läbikäidav, läbimis-; проходная комната läbikäidav tuba, проходной двор (1) läbikäidav hoov, (2) ülek. sissesõiduhoov, проходной балл kõrgkooli sisseastumiseks piisav punktide arv, проходное свидетельство aj. läbipääsutunnistus, проходная пешка (1) vabaettur, (2) kabestuv kivi, проходной зажим tehn. läbimisklemm, проходной клапан tehn. läbivooluklapp, проходной резец tehn. välistrei(mis)tera;
‣ siirde-; проходные рыбы zool. siirdekalad;
‣ tähtsusetu, mööduv; проходная роль tähtsusetu osa, pisiroll;
‣ П → С проходная ж. неод. (tehase)pääsla, läbila, valveruum, läbipääsuruum; van. läbipääsuluba; пройти через проходную (tehase)pääslast läbi minema
‣ läbikäidav, läbimis-; проходная комната läbikäidav tuba, проходной двор (1) läbikäidav hoov, (2) ülek. sissesõiduhoov, проходной балл kõrgkooli sisseastumiseks piisav punktide arv, проходное свидетельство aj. läbipääsutunnistus, проходная пешка (1) vabaettur, (2) kabestuv kivi, проходной зажим tehn. läbimisklemm, проходной клапан tehn. läbivooluklapp, проходной резец tehn. välistrei(mis)tera;
‣ siirde-; проходные рыбы zool. siirdekalad;
‣ tähtsusetu, mööduv; проходная роль tähtsusetu osa, pisiroll;
‣ П → С проходная ж. неод. (tehase)pääsla, läbila, valveruum, läbipääsuruum; van. läbipääsuluba; пройти через проходную (tehase)pääslast läbi minema
птичий 130 П linnu-; птичье гнездо linnupesa, птичья клетка linnupuur, птичье яйцо linnumuna, птичий корм linnutoit, птичьи голоса linnuhääled, птичий базар zool. linnulaat (suur lindude koloonia), птичье лицо ülek. linnunägu (kõhn kitsas nägu), птичья гречиха, птичий ~ разнолистный горец bot. linnurohi (osa kirburohu, perekonna Polyzonum liike), птичий двор lindla, птичий язык ülek. (1) leppekeel, salakeel, (2) linnukeel, pentsik ~ iseäralik keel;
◊ птичье молоко linnupiim, ööbikukeeled; на птичьих правах (быть, жить) lindprii (olema); с птичьего полёта linnulennult
◊ птичье молоко linnupiim, ööbikukeeled; на птичьих правах (быть, жить) lindprii (olema); с птичьего полёта linnulennult
радеть 229b Г несов.
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
раздел 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) jagamine, jaotamine, jaotus; раздел имущества varanduse jaotamine, раздел земли maa jagamine, раздел мира maailma jaotus;
‣ jaotis, jagu, osa, lõik; info, bibl. liik; раздел книги raamatu osa ~ jagu, раздел А главы Б peatüki В lõik А, основной раздел info, bibl. pealiik (esimese astme jaotus liigitabelis);
‣ lahe; lahk; раздел вод veelahe
‣ (без мн. ч.) jagamine, jaotamine, jaotus; раздел имущества varanduse jaotamine, раздел земли maa jagamine, раздел мира maailma jaotus;
‣ jaotis, jagu, osa, lõik; info, bibl. liik; раздел книги raamatu osa ~ jagu, раздел А главы Б peatüki В lõik А, основной раздел info, bibl. pealiik (esimese astme jaotus liigitabelis);
‣ lahe; lahk; раздел вод veelahe
разучить 311a Г сов. → несов. разучивать
‣ что ära ~ selgeks õppima; разучить роль osa selgeks õppima, разучить песню laulu selgeks õppima;
‣ кого, с инф. kõnek. võõrutama, võõrduma panema; разучить работать tööst võõrutama
‣ что ära ~ selgeks õppima; разучить роль osa selgeks õppima, разучить песню laulu selgeks õppima;
‣ кого, с инф. kõnek. võõrutama, võõrduma panema; разучить работать tööst võõrutama
раскрыть 347a Г сов. → несов. раскрывать
‣ что avama (ka ülek.), lahti tegema; раскрыть окно akent avama ~ lahti tegema, раскрыть книгу raamatut avama ~ lahti lööma, раскрыть зонтик vihmavarju lahti tegema, раскрыть глаза от удивления imestusest silmi pärani ajama, раскрыть объятия avasüli vastu minema ~ vastu võtma (ka ülek.), раскрыть тему teemat avama, раскрыть роль социалистического соревнования sotsialistliku võistluse osa ~ rolli ~ osatähtsust esile tooma, раскрыть неопределённость mat. määramatust kõrvaldama, раскрыть скобки mat. sulgusid avama;
‣ avalikuks tegema, avalikustama, avaldama, paljastama; раскрыть изобретение leiutist avalikuks tegema ~ avalikustama, раскрыть технологию ~ секрет производства oskusteavet ~ tootmissaladust avaldama, раскрыть секрет saladust avaldama ~ avalikuks tegema, раскрыть заговор vandenõu paljastama;
‣ avastama; раскрыть тайны природы looduse saladusi avastama;
◊ раскрыть ~ раскрывать душу кому, перед кем südant puistama kellele, südamelt ~ südame pealt kõike ära rääkima kellele; раскрыть ~ раскрывать рот suud paotama ~ lahti tegema; раскрыть ~ раскрывать свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; раскрыть ~ раскрывать глаза кому, на кого-что kelle silmi kelle-mille suhtes avama
‣ что avama (ka ülek.), lahti tegema; раскрыть окно akent avama ~ lahti tegema, раскрыть книгу raamatut avama ~ lahti lööma, раскрыть зонтик vihmavarju lahti tegema, раскрыть глаза от удивления imestusest silmi pärani ajama, раскрыть объятия avasüli vastu minema ~ vastu võtma (ka ülek.), раскрыть тему teemat avama, раскрыть роль социалистического соревнования sotsialistliku võistluse osa ~ rolli ~ osatähtsust esile tooma, раскрыть неопределённость mat. määramatust kõrvaldama, раскрыть скобки mat. sulgusid avama;
‣ avalikuks tegema, avalikustama, avaldama, paljastama; раскрыть изобретение leiutist avalikuks tegema ~ avalikustama, раскрыть технологию ~ секрет производства oskusteavet ~ tootmissaladust avaldama, раскрыть секрет saladust avaldama ~ avalikuks tegema, раскрыть заговор vandenõu paljastama;
‣ avastama; раскрыть тайны природы looduse saladusi avastama;
◊ раскрыть ~ раскрывать душу кому, перед кем südant puistama kellele, südamelt ~ südame pealt kõike ära rääkima kellele; раскрыть ~ раскрывать рот suud paotama ~ lahti tegema; раскрыть ~ раскрывать свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; раскрыть ~ раскрывать глаза кому, на кого-что kelle silmi kelle-mille suhtes avama
расширение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) laiendamine (ka mat.), avardamine, paisutamine; laienemine, avardumine, paisumine; расширение производства tööstuse laiendamine ~ laienemine, расширение посевной площади külvipinna laiendamine, расширение кругозора silmaringi avardamine ~ laiendamine, расширение сердца med. südame laienemine, тепловое расширение soojuspaisumine, termopaisumine, расширение цикла keem. tsükli avardumine, такт расширения aut. paisumistakt, шов расширения ehit. paisumisvuuk, линейное расширение joonpaisumine, объёмное расширение ruumpaisumine;
‣ laienenud osa, laiend (ka med., mat.); расширение вен med. veenilaiend, варикозное расширение вен med. veenikomu
‣ (без мн. ч.) laiendamine (ka mat.), avardamine, paisutamine; laienemine, avardumine, paisumine; расширение производства tööstuse laiendamine ~ laienemine, расширение посевной площади külvipinna laiendamine, расширение кругозора silmaringi avardamine ~ laiendamine, расширение сердца med. südame laienemine, тепловое расширение soojuspaisumine, termopaisumine, расширение цикла keem. tsükli avardumine, такт расширения aut. paisumistakt, шов расширения ehit. paisumisvuuk, линейное расширение joonpaisumine, объёмное расширение ruumpaisumine;
‣ laienenud osa, laiend (ka med., mat.); расширение вен med. veenilaiend, варикозное расширение вен med. veenikomu
регистр 1 С м. неод.
‣ register (loend, loetelu, nimestik; muus. teatud tämbri ja kõrgusega helirea osa v. häälegrupp, ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v. keeled; tehn. regulaator, mõõtur; info seadmeosa lühiajaliseks salvestuseks; mer. kaubalaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus); средний регистр muus. keskmine register, регистр команд info käsuregister, суммирующий регистр, регистр суммирования info summeerregister, регистр судов mer. mereregister;
‣ (ahju)siiber
‣ register (loend, loetelu, nimestik; muus. teatud tämbri ja kõrgusega helirea osa v. häälegrupp, ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v. keeled; tehn. regulaator, mõõtur; info seadmeosa lühiajaliseks salvestuseks; mer. kaubalaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus); средний регистр muus. keskmine register, регистр команд info käsuregister, суммирующий регистр, регистр суммирования info summeerregister, регистр судов mer. mereregister;
‣ (ahju)siiber
репетировать 171a Г несов. кого-что, без доп. proovi tegema, (kätte) harjutama, õppima, (õppetöös) järele aitama, repeteerima; репетировать пьесу näidendiproovi tegema, репетировать роль Гамлета Hamleti osa õppima ~ harjutama, репетировать ученика õpilast järele aitama, õpilasele järeleaitamistunde andma
решающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г решать;
‣ прич. → П otsustav; решающая сила otsustav jõud, решающий голос otsustav hääl, решающий фактор otsustav mõjur ~ tegur, решающее значение otsustav tähtsus, решающая роль otsustav osa, решающая битва otsustav lahing ~ heitlus
‣ действ. прич. наст. вр. Г решать;
‣ прич. → П otsustav; решающая сила otsustav jõud, решающий голос otsustav hääl, решающий фактор otsustav mõjur ~ tegur, решающее значение otsustav tähtsus, решающая роль otsustav osa, решающая битва otsustav lahing ~ heitlus
роль I 92 С ж. неод. osa, roll; комическая роль koomiline osa ~ roll, главная роль в пьесе näidendi peaosa, играть ~ исполнять роль Гамлета Hamleti osa ~ Hamletit mängima, заучивать свою роль наизусть oma osa ~ rolli pähe õppima, руководящая ~ ведущая роль juhtiv osa, играть жалкую роль haletsusväärset osa etendama, претендовать на роль кого kelle ~ missugusele osale pretendeerima, kelle ~ missugust osa taotlema, выступать в роли кого kelle osas esinema, роль личности в истории isiku osa ajaloos, роль крестьянства в революции talurahva osa revolutsioonis, ему принадлежит большая роль в этом деле tal on selles loos ~ asjas tähtis osa, ta etendab selles loos ~ asjas tähtsat osa;
◊ выдерживать ~ выдержать роль oma osa ~ rolli lõpuni mängima, oma osas püsima; войти в роль osasse sisse elama, mingit osa enda peale võtma; выйти из роли oma osast välja langema; играть роль в чём tähtsust omama, (teatud) osa etendama, rolli mängima; поменяться ролями oma kohti ~ osi vahetama
◊ выдерживать ~ выдержать роль oma osa ~ rolli lõpuni mängima, oma osas püsima; войти в роль osasse sisse elama, mingit osa enda peale võtma; выйти из роли oma osast välja langema; играть роль в чём tähtsust omama, (teatud) osa etendama, rolli mängima; поменяться ролями oma kohti ~ osi vahetama
руководящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г руководить;
‣ прич. → П juht-, juhend-, juhtiv; руководящий материал juhendmaterjal, руководящий состав juhtiv koosseis, juhtkond, руководящая роль рабочего класса töölisklassi juhtiv osa, руководящее разъяснение suunav selgitus, руководящий валун geol. juht(ränd)kivim, руководящий минерал juhtmineraal, руководящий спуск mäend. arvestuslik langus
‣ действ. прич. наст. вр. Г руководить;
‣ прич. → П juht-, juhend-, juhtiv; руководящий материал juhendmaterjal, руководящий состав juhtiv koosseis, juhtkond, руководящая роль рабочего класса töölisklassi juhtiv osa, руководящее разъяснение suunav selgitus, руководящий валун geol. juht(ränd)kivim, руководящий минерал juhtmineraal, руководящий спуск mäend. arvestuslik langus
сбавка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) alandamine, vähendamine, mahaarvamine; kahandamine, tekst. kahandus; сбавка в цене hinnaalandus, сбавка таможеных пошлин tolli(maksu) vähendamine, рядовая сбавка tekst. reakahandus (silmkoel);
‣ vähendis, aland, mahavõetud ~ allajäetud osa; maj. hinnaaland, rabatt
‣ (без мн. ч.) alandamine, vähendamine, mahaarvamine; kahandamine, tekst. kahandus; сбавка в цене hinnaalandus, сбавка таможеных пошлин tolli(maksu) vähendamine, рядовая сбавка tekst. reakahandus (silmkoel);
‣ vähendis, aland, mahavõetud ~ allajäetud osa; maj. hinnaaland, rabatt
свес 1 С м. неод. eend, üleulatus, ülend (üleulatuv osa), üleserv, konsool; носовой свес mer. vöörieend, задний свес aut. tagaülend, передний свес aut. esiülend, карнизный свес karniis, karniisi üleulatus, свес крыши (katuse)räästas
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
север 1 С м. неод. (без мн. ч.) põhi, põhjakaar, mer. nord (N); põhjamaa, põhjala; на север, к северу põhja poole, põhja suunas, põhja, põhjakaarde, на севере põhja pool, põhjas, põhjakaares, с севера põhja poolt, põhja suunast, põhjast, põhjakaarest, продвижение на север liikumine põhja poole ~ põhja, на севере от города linnast põhja pool, народы севера põhjarahvad, põhjamaa ~ põhjala rahvad, север Африки Aafrika põhjaosa ~ põhjapoolne osa
северо-западный 126 П loode-, loodekaare-, loodepoolne, mer. nordvesti-; северо-западный ветер loodetuul, mer. nordvestituul, северо-западная часть района piirkonna ~ rajooni loodeosa ~ loodepoolne osa
секвестр 1 С м. неод. sekvester (jur. vara kasutamise keeld; med. luuird, mingi elundi, eriti luu kärbunud osa)
сетка 72 С ж. неод.
‣ võrk (ka ülek.), võre; sõel, kurn; проволочная ~ металлическая сетка traatvõrk, волейбольная сетка võrkpallivõrk, лицевая сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), сетка для волос juuksevõrk, сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая сетка geogr. kaardivõrk, координатная сетка geod. koordinaatvõrk, сетка нитей geod. niitrist, тарифная сетка maj. tariifivõrk, растровая сетка tehn. võrkskaala, сетка жилок soontevõrk, сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная сетка kaitsevõre, raad. sulgvõre, pidurvõre, управляющая сетка el. tüürvõre, экранирующая сетка el. varivõre, душевая сетка dušisõel;
‣ kõnek. (kande)võrk, võrkkott; сетка для сена heinamärss;
‣ võrksärk;
‣ trük. raster, klišeevõrk;
‣ võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)
‣ võrk (ka ülek.), võre; sõel, kurn; проволочная ~ металлическая сетка traatvõrk, волейбольная сетка võrkpallivõrk, лицевая сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), сетка для волос juuksevõrk, сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая сетка geogr. kaardivõrk, координатная сетка geod. koordinaatvõrk, сетка нитей geod. niitrist, тарифная сетка maj. tariifivõrk, растровая сетка tehn. võrkskaala, сетка жилок soontevõrk, сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная сетка kaitsevõre, raad. sulgvõre, pidurvõre, управляющая сетка el. tüürvõre, экранирующая сетка el. varivõre, душевая сетка dušisõel;
‣ kõnek. (kande)võrk, võrkkott; сетка для сена heinamärss;
‣ võrksärk;
‣ trük. raster, klišeevõrk;
‣ võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)
сима 51 С ж.
‣ од. zool. sima, masu (kala Oncorhynchus masu);
‣ неод. geol. siima, siimakest (magneesiumirikas maakoore osa)
‣ од. zool. sima, masu (kala Oncorhynchus masu);
‣ неод. geol. siima, siimakest (magneesiumirikas maakoore osa)
скакать 201 Г несов.
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
смешной 120 П (кр. ф. смешон, смешна, смешно, смешны)
‣ naljakas, veider, naeruväärne, koomiline, pentsik; смешная история naljakas lugu, смешное имя naljakas ~ veider ~ pentsik nimi, смешные требования naeruväärsed nõudmised, играть смешную роль veidrat osa etendama, попасть в смешное положение veidrasse ~ naeruväärsesse ~ koomilisse olukorda sattuma;
‣ П → С смешное с. неод. miski naljakas; не вижу в этом смешного ma ei näe selles midagi naljakat, до смешного naeruväärsuseni, ülimalt, ebatavaliselt
‣ naljakas, veider, naeruväärne, koomiline, pentsik; смешная история naljakas lugu, смешное имя naljakas ~ veider ~ pentsik nimi, смешные требования naeruväärsed nõudmised, играть смешную роль veidrat osa etendama, попасть в смешное положение veidrasse ~ naeruväärsesse ~ koomilisse olukorda sattuma;
‣ П → С смешное с. неод. miski naljakas; не вижу в этом смешного ma ei näe selles midagi naljakat, до смешного naeruväärsuseni, ülimalt, ebatavaliselt
сняться 264 (прош. вр. снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов. → несов. сниматься
‣ (без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
‣ (без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
собрание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kogunemine, kokkutulek;
‣ kogu (ka pol.); собрание документов dokumendikogu, arhiivikogu, arhiivifond, собрание редкостей rariteedikollektsioon, harulduste kogu, собрание законов seaduste kogu, seadustik, koodeks, полное собрание сочинений kogutud teosed, национальное собрание rahvuskogu, законодательное собрание seadusandlik kogu, учредительное собрание asutav kogu;
‣ koosolek; общее собрание üldkoosolek, отчётно-выборное собрание aruande- ja valimiskoosolek, партийное собрание parteikoosolek, профсоюзное собрание ametiühingukoosolek, торжественное собрание pidulik koosolek, aktus, открытое собрание lahtine koosolek, закрытое собрание kinnine koosolek, родительское собрание lastevanemate koosolek, собрание уполномоченных volinike koosolek, председатель собрания koosoleku juhataja, провести собрание koosolekut pidama, устраивать собрание koosolekut korraldama, открывать собрание koosolekut avama, принимать участие в собрании koosolekust osa võtma, собрание приняло постановление koosolek võttis vastu otsuse
‣ (без мн. ч.) kogunemine, kokkutulek;
‣ kogu (ka pol.); собрание документов dokumendikogu, arhiivikogu, arhiivifond, собрание редкостей rariteedikollektsioon, harulduste kogu, собрание законов seaduste kogu, seadustik, koodeks, полное собрание сочинений kogutud teosed, национальное собрание rahvuskogu, законодательное собрание seadusandlik kogu, учредительное собрание asutav kogu;
‣ koosolek; общее собрание üldkoosolek, отчётно-выборное собрание aruande- ja valimiskoosolek, партийное собрание parteikoosolek, профсоюзное собрание ametiühingukoosolek, торжественное собрание pidulik koosolek, aktus, открытое собрание lahtine koosolek, закрытое собрание kinnine koosolek, родительское собрание lastevanemate koosolek, собрание уполномоченных volinike koosolek, председатель собрания koosoleku juhataja, провести собрание koosolekut pidama, устраивать собрание koosolekut korraldama, открывать собрание koosolekut avama, принимать участие в собрании koosolekust osa võtma, собрание приняло постановление koosolek võttis vastu otsuse
соревнование 115 С с. неод.
‣ võistlus; социалистическое соревнование sotsialistlik võistlus, трудовое соревнование töövõistlus, соревнование по профессиям kutsevõistlus, участник соревнования võistlusosaline, võistlusest osavõtja, võistleja;
‣ соревнования мн. ч. (spordi)võistlus(ed); соревнования на первенство мира maailmameistrivõistlused, maailma esivõistlused, соревнования на кубок karikavõistlus(ed), соревнования в стрельбе laskevõistlus(ed), соревнования по шахматам malevõistlus(ed), соревнования по плаванию ujumisvõistlus(ed), принимать участие в соревнованиях võistlus(t)el osalema, võistlus(t)est osa võtma, выиграть соревнования võistlus(t)el võitjaks tulema, võistlust võitma
‣ võistlus; социалистическое соревнование sotsialistlik võistlus, трудовое соревнование töövõistlus, соревнование по профессиям kutsevõistlus, участник соревнования võistlusosaline, võistlusest osavõtja, võistleja;
‣ соревнования мн. ч. (spordi)võistlus(ed); соревнования на первенство мира maailmameistrivõistlused, maailma esivõistlused, соревнования на кубок karikavõistlus(ed), соревнования в стрельбе laskevõistlus(ed), соревнования по шахматам malevõistlus(ed), соревнования по плаванию ujumisvõistlus(ed), принимать участие в соревнованиях võistlus(t)el osalema, võistlus(t)est osa võtma, выиграть соревнования võistlus(t)el võitjaks tulema, võistlust võitma
соревноваться 172 Г несов. с кем-чем, в чём võistlema; соревноваться в беге jooksuvõistlus(t)est osa võtma; jooksus võistlema, соревноваться по фигурному катанию iluuisutamisvõistlus(t)el esinema
сослужить 311a Г сов. väljendis сослужить службу кому-чему (1) teenet osutama, (2) oma osa täitma, oma tööd tegema
составной 120 П liit-, koostis-, osa-, sektsioon-, liidetud, ühendatud, kokkupandud, kokkupandav; составная колонна ehit. liitsammas, составная балка ehit. liittala, составная рейка mäend. liitlatt, составная мачта mer. liitmast, составное сказуемое lgv. liitöeldis, составной элемент koostisosa, koostiselement, osis, составная часть koostisosa, komponent, osis, ingredient (ka mat., keem., farm.), составное число mat. kordarv, составная река geol. haardjõgi, составное плавание mer. kombineeritud sõitmine, составное судно mer. sektsioonlaev, разложить на составные части jaostama, liigestama, üksikosadeks ~ algosadeks jaotama, eritlema
состязаться 255 Г несов. с кем, в чём võistlema (ka jur.), heitlema, võistu tegema; состязаться в плавании ujumises võistlema, состязаться в скорости kiirusvõistlus(t)est osa võtma, состязаться в остроумии ülek. teravmeelsuses ~ teravmeelitsuses jõudu katsuma, võistu teravmeelitsema, состязаться в пении võistu laulma
соучаствовать 171b Г несов. в чём kaasosaline ~ kaastegev olema, osa võtma, osalema; соучаствовать в краже varguses kaasosaline olema
софит С м. неод.
‣ sofitt (lava ülemist osa kattev ripik);
‣ el. sofittlamp (torukujuline lamp); sofittvalgusti (tõmmiku külge kinnitatud rõhtne lambirida)
‣ sofitt (lava ülemist osa kattev ripik);
‣ el. sofittlamp (torukujuline lamp); sofittvalgusti (tõmmiku külge kinnitatud rõhtne lambirida)
спускать 169a Г несов. → сов. спустить; спускаемый аппарат maandur (kosmoselennuaparaadi osa);
◊ не спускать глаз с кого-чего (1) ainiti vahtima, pilku pööramata vaatama keda-mida, (2) kellel silma peal hoidma; не спускать кого-чего с глаз keda-mida silmist mitte laskma
◊ не спускать глаз с кого-чего (1) ainiti vahtima, pilku pööramata vaatama keda-mida, (2) kellel silma peal hoidma; не спускать кого-чего с глаз keda-mida silmist mitte laskma
сращение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkukasvamine, kokkukasve; kokkukasvatamine; сращение краёв раны haava servade kokkukasvamine ~ kokkukasvatamine, полное сращение täielik kokkukasve, täiskokkukasve;
‣ (без мн. ч.) jätkamine, (trossi) pleissimine;
‣ liidus (mitme osa ühend; anat. luude lausühend); med. liited; фразеологическое сращение lgv. kivinenud ühend, idioom, сращение костей anat. luuliidus, sünostoos, соединительнотканные сращения med. sidekudeliited
‣ (без мн. ч.) kokkukasvamine, kokkukasve; kokkukasvatamine; сращение краёв раны haava servade kokkukasvamine ~ kokkukasvatamine, полное сращение täielik kokkukasve, täiskokkukasve;
‣ (без мн. ч.) jätkamine, (trossi) pleissimine;
‣ liidus (mitme osa ühend; anat. luude lausühend); med. liited; фразеологическое сращение lgv. kivinenud ühend, idioom, сращение костей anat. luuliidus, sünostoos, соединительнотканные сращения med. sidekudeliited
срезок 23 С м. неод. lõik (lõigatud tükk, eraldatud osa); срезок доски lauaots, lauajupp, срезок бруска (prussi)klots
срепетировать 171a Г сов. что teater selgeks õppima (oma osa), kätte harjutama; срепетировать пьесу näidendit selgeks õppima
стереометрия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) mat. stereomeetria (ruumilisi kujundeid käsitlev geomeetria osa)
судьба 58 (род. п. мн. ч. судеб и судеб) С ж. неод.
‣ saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая судьба õnnelik saatus, судьба человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары судьбы saatuselöögid, верить в судьбу saatust ~ saatusesse uskuma, покориться судьбе saatusele ~ saatuse tahtele alistuma, благодарить судьбу saatust tänama, винить судьбу saatust süüdistama, жаловаться на свою судьбу oma saatuse üle kurtma, связать свою судьбу с кем oma saatust siduma ~ eluteed ühendama kellega, разделить судьбу кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью судьбу kelle saatust ~ elu korraldama, не судьба pole (saatusest) antud ~ määratud, saatus pole võimaldanud, судьба улыбнулась кому õnn naeratas kellele, судьба свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;
‣ (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu;
◊ игра судьбы saatusemäng; перст судьбы saatusesõrm; ирония судьбы saatuse pilge; искушать судьбу saatust proovile panema; на произвол судьбы бросить ~ покинуть saatuse hooleks jätma; от судьбы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse; волею судеб saatuse tahtel; какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi
‣ saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая судьба õnnelik saatus, судьба человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары судьбы saatuselöögid, верить в судьбу saatust ~ saatusesse uskuma, покориться судьбе saatusele ~ saatuse tahtele alistuma, благодарить судьбу saatust tänama, винить судьбу saatust süüdistama, жаловаться на свою судьбу oma saatuse üle kurtma, связать свою судьбу с кем oma saatust siduma ~ eluteed ühendama kellega, разделить судьбу кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью судьбу kelle saatust ~ elu korraldama, не судьба pole (saatusest) antud ~ määratud, saatus pole võimaldanud, судьба улыбнулась кому õnn naeratas kellele, судьба свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;
‣ (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu;
◊ игра судьбы saatusemäng; перст судьбы saatusesõrm; ирония судьбы saatuse pilge; искушать судьбу saatust proovile panema; на произвол судьбы бросить ~ покинуть saatuse hooleks jätma; от судьбы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse; волею судеб saatuse tahtel; какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi
суппорт 1 С м. неод. tehn. suport (metallilõikepingi osa, mille külge kinnitatakse lõikeriist v. toorik); суппорт тормоза pidurisadul (ketaspiduril)
сыграть 165a Г сов.
‣ что, во что, на чём (ära) mängima; сыграть сонату sonaati mängima, сыграть роль osa mängima ~ etendama, сыграть первый тайм вничью esimest poolaega ~ kolmandikaega viiki mängima, сыграть в волейбол võrkpalli mängima, сыграть в кинофильме filmis mängima, сыграть на бильярде piljardit mängima, сыграть что на скрипке mida viiulil mängima ~ esitama, сыграть (партию) в шахматы malepartiid tegema, сыграть спектакль etendust andma, сыграть свадьбу pulmi tegema ~ pidama;
‣ что (signaali) andma; сыграть боевую тревогу kõnek. lahinguhäiret andma, сыграть отбой lõpusignaali andma;
◊ сыграть в ящик vulg. kõrvu pea alla panema, koibi sirgu ajama, mullatoidule minema; сыграть шут ку ~ штуку kõnek. hullu tükki tegema, kellele vingerpussi mängima ~ vempu viskama; сыграть на руку кому kellele trumpe kätte mängima, kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma; vrd. играть
‣ что, во что, на чём (ära) mängima; сыграть сонату sonaati mängima, сыграть роль osa mängima ~ etendama, сыграть первый тайм вничью esimest poolaega ~ kolmandikaega viiki mängima, сыграть в волейбол võrkpalli mängima, сыграть в кинофильме filmis mängima, сыграть на бильярде piljardit mängima, сыграть что на скрипке mida viiulil mängima ~ esitama, сыграть (партию) в шахматы malepartiid tegema, сыграть спектакль etendust andma, сыграть свадьбу pulmi tegema ~ pidama;
‣ что (signaali) andma; сыграть боевую тревогу kõnek. lahinguhäiret andma, сыграть отбой lõpusignaali andma;
◊ сыграть в ящик vulg. kõrvu pea alla panema, koibi sirgu ajama, mullatoidule minema; сыграть шут ку ~ штуку kõnek. hullu tükki tegema, kellele vingerpussi mängima ~ vempu viskama; сыграть на руку кому kellele trumpe kätte mängima, kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma; vrd. играть
талантливо Н andekalt, anderikkalt, talendikalt; талантливо сыграть роль andekalt osa täitma ~ mängima
тальвег 18 С м. неод. geol., geogr. voolunõva (oru sügavam osa; oru sügavamaid punkte ühendav joon; vana jõesäng, oru põhi)
тендер 1 С м. неод.
‣ tender (auruveduri osa v. vagun kütuse ja vee jaoks; sõjalaev);
‣ kutter (ühemastiline purjekas)
‣ tender (auruveduri osa v. vagun kütuse ja vee jaoks; sõjalaev);
‣ kutter (ühemastiline purjekas)
терраса 51 С ж. неод. terrass (ehit. lahtine rõdu; geogr. astangutevaheline rõhtne maapinna osa); дачная терраса suvilarõdu, застеклённая терраса klaasakendega rõdu, берег спускается террасами kallas laskub astanguliselt
типажный 126 П (кр. ф. типажен, типажна, типажно, типажны) tüüpne, tüübipärane, tüübikohane, selgetüübiline, puhtatüübiline, tüübile vastav; типажные данные tegelaskujule ~ tüübile vastav välimus, она типажна ta on ehtne ~ puhas tüüp (mingit osa kehastama)
трава 53 С ж. неод.
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
трансплантат 1 С м. неод. med. siirik, transplantaat (transplantatsioonil kasutatav koetükk, elund v. selle osa); aiand. pookoks
трахея 82 С ж. неод.
‣ anat. trahhea, hingetoru;
‣ (обычно мн. ч.) trahhee (zool. õhusoon, maismaalülijalgsete hingamiselund; bot. juhtsoon, õistaimede juhtkoe torukujuline osa)
‣ anat. trahhea, hingetoru;
‣ (обычно мн. ч.) trahhee (zool. õhusoon, maismaalülijalgsete hingamiselund; bot. juhtsoon, õistaimede juhtkoe torukujuline osa)
третьестепенный 127 П
‣ kolmandajärguline, kolmanda järgu, vähetähtis, väheoluline; третьестепенная роль kolmandajärguline ~ vähetähtis osa;
‣ kõnek. keskpärane; третьестепенный актёр keskpärane näitleja
‣ kolmandajärguline, kolmanda järgu, vähetähtis, väheoluline; третьестепенная роль kolmandajärguline ~ vähetähtis osa;
‣ kõnek. keskpärane; третьестепенный актёр keskpärane näitleja
трио нескл. С с. неод. muus. trio (kolmemäng; kolmemängupala; kolmeosalise instrumentaalpala keskmine osa; ülek. kolmik, kolmest koosnev rühm); трио для фортепьяно klaveritrio, трио гитаристов kitarritrio
у IV предлог с род. п.
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
удел 1 С м. неод.
‣ aj. udell (osastis, vürsti maavaldus; udellimaa, tsaariperekonna maavaldus); департамент уделов udellidepartemang;
‣ osa, saatus; печальный удел kurb saatus, счастливый удел õnnelik saatus, достаться в удел кому kellele osaks langema, таков удел актрисы selline on näitleja(nna) saatus
‣ aj. udell (osastis, vürsti maavaldus; udellimaa, tsaariperekonna maavaldus); департамент уделов udellidepartemang;
‣ osa, saatus; печальный удел kurb saatus, счастливый удел õnnelik saatus, достаться в удел кому kellele osaks langema, таков удел актрисы selline on näitleja(nna) saatus
уделить 285a Г сов. → несов. уделять что, кому-чему, для кого-чего, на кого-что, из чего, от кого-чего eraldama, osa andma ~ määrama; уделить внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama ~ pühendama, уделить время кому-чему kellele-millele aega pühendama, kelle-mille jaoks aega leidma, уделить часть денег кому kellele osa raha eraldama ~ andma
устройство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
участвовать 171b Г несов. в чём
‣ osa võtma, osalema, kaasa tegema; участвовать в работе tööst osa võtma, töös osalema, участвовать в боях lahingutest osa võtma, участвовать в соревнованиях võistlustest osa võtma, võistlustel kaasa tegema, участвовать в разговоре jutuajamises osalema, участвовать в конкурсе võistlustest ~ konkursist osa võtma, участвующее в деле лицо jur. asjaosaline, asjast osavõttev isik;
‣ osanik olema, kuhu kuuluma; участвовать в расходах kuludes ~ kulutustes kaasosanik olema, участвовать в акционерном обществе aktsiaseltsi kuuluma
‣ osa võtma, osalema, kaasa tegema; участвовать в работе tööst osa võtma, töös osalema, участвовать в боях lahingutest osa võtma, участвовать в соревнованиях võistlustest osa võtma, võistlustel kaasa tegema, участвовать в разговоре jutuajamises osalema, участвовать в конкурсе võistlustest ~ konkursist osa võtma, участвующее в деле лицо jur. asjaosaline, asjast osavõttev isik;
‣ osanik olema, kuhu kuuluma; участвовать в расходах kuludes ~ kulutustes kaasosanik olema, участвовать в акционерном обществе aktsiaseltsi kuuluma
участие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
участковый I 119 П
‣ maatüki-, krundi-, maalapi-; участковое хозяйство aiamaapidamine;
‣ osa-, lõigu-, ala-, tsooni-, piirkonna-
‣ maatüki-, krundi-, maalapi-; участковое хозяйство aiamaapidamine;
‣ osa-, lõigu-, ala-, tsooni-, piirkonna-
участок 23 С м. неод.
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
‣ maatükk, krunt, maalapp; приусадебный участок õueaiamaa, участок земли, земельный участок maatükk, krunt, aj. sarg (sara), огородный участок aialapp, aiamaa, садоводческий участок aianduskrunt, строительный участок ehitusplats, ehituskrunt, пришкольный участок kooli katseaed, опытный участок katselapp;
‣ osa, lõik, ala, tsoon, piirkond; info valdus (andmekogumile reserveeritud mälupiirkond); участок работы (1) töölõik, (2) tööjaoskond, участок дороги teelõik, teeosa, участок леса metsa piirkond, metsaosa, участок кожи naha piirkond, труднопроходимый участок raskläbitav ~ raskesti läbitav ala ~ lõik, золотоносный участок kullaväli, участок заражения sõj. mürgi(s)tatud ~ saastatud ala, saasteala, участок обороны sõj. kaitselõik, участок фронта sõj. rindelõik;
‣ jaoskond, piirkond; избирательный участок valimisjaoskond, врачебный участок arstijaoskond, производственный участок tootmisjaoskond, призывной участок sõj. kutsejaoskond, полицейский участок politseijaoskond
участь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) saatus, osa; горькая участь kibe saatus, тяжёлая участь raske ~ ränk saatus, жалкая участь vilets saatus ~ osa, печальная участь kurb saatus, облегчать чью участь kelle saatust ~ saatusekoormat kergendama, разделять чью участь kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema
учить 310 (действ. прич. наст. вр. учащий и учащий) Г несов.
‣ кого-что, чему, с инф., с союзом что kellele mida, keda õpetama (kõnek. ka ülek.); учить детей lapsi õpetama, учить читать lugema õpetama, учить грамоте kirjaoskust ~ kirjatarkust õpetama, мать учит детей только хорошему ema õpetab lastele ainult head, учить собаку koera (välja) õpetama ~ treenima, учить кого кулаками keda rusikate abil ~ rusikatega õpetama, rusikatega õppust andma, kellele rusikate abil tarkust jagama;
‣ что õppima; учить уроки õppetükke ~ koolitööd ~ koolitükke tegema, õppima, учить стихотворение наизусть luuletust pähe õppima, учить роль osa õppima;
◊ учить уму-разуму кого kõnek. kellele õpetust andma, tarkust pähe panema; vrd. выучить, научить, обучить
‣ кого-что, чему, с инф., с союзом что kellele mida, keda õpetama (kõnek. ka ülek.); учить детей lapsi õpetama, учить читать lugema õpetama, учить грамоте kirjaoskust ~ kirjatarkust õpetama, мать учит детей только хорошему ema õpetab lastele ainult head, учить собаку koera (välja) õpetama ~ treenima, учить кого кулаками keda rusikate abil ~ rusikatega õpetama, rusikatega õppust andma, kellele rusikate abil tarkust jagama;
‣ что õppima; учить уроки õppetükke ~ koolitööd ~ koolitükke tegema, õppima, учить стихотворение наизусть luuletust pähe õppima, учить роль osa õppima;
◊ учить уму-разуму кого kõnek. kellele õpetust andma, tarkust pähe panema; vrd. выучить, научить, обучить
