Tagasi sõnastikku.

Transkriptsiooni kasutusjuhend

Viipekeeltel puudub kirjalik vorm. Kirjalikus suhtluses kasutatakse üldjuhul kohaliku suulise keele kirjalikku vormi. Viipekeelte uurimisel ja kirjeldamisel viipe väiksemate (fonoloogiliste) komponentide kirjapanekuks kasutatakse erinevaid transkriptsioonisüsteeme, kus igale viibet moodustavale foneemile vastab kindel sümbol.

Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastiku viiped on transkribeeritud järgides eesti viipekeele transkriptsioonisüsteemi². Transkribeerimisel kasutatud sümbolid on esitatud joonistena tabelis.

Transkribeerimisel on esmalt markeeritud viipe käekuju (joonis 1), seejärel viipe moodustuskoht (joonis 4) ja viimasena viibet moodustav liigutus (joonis 5). Kui käekuju ja moodustuskoht üheselt ei määra sõrmede ja peopesa suunda, on viipe moodustamisel käekuju järel ära näidatud kas peopesa ja/või sõrmede suund (joonis 2). Kahekäeviibete puhul tuuakse esmalt ära mõlemad käekujud koos käte omavahelise asetusega (joonis 3).

Näide: viipe JURIST transkriptsioon O]C kirjeldab O käekujuga    moodustatud ühekäeviibet mittedominantsekäe poolsel rinnal, käsi liigub ringikujuliselt.

Näide: viipe PÕHISEADUS transkriptsioon 2S“|1/O/V kirjeldab kahekäeviibet, milles S käekuju võtnud käed on suunatud peopesaga väljapoole. Viibe moodustatakse neutraalruumis allapoole suunatud liigutusega.

Näide: viibe TÕLKIMINE J|xJ~W moodustatakse kahe omavahel kontaktis oleva J käekujuga käega, mis pöörlevad randmest vaheldumisi ühele ja teisele poole.

Juhul, kui tegemist on ühe käekujuga moodustatud kahekäeviipega, kus käed asetsevad neutraalruumis kõrvuti, tuuakse transkriptsioonis välja vaid käekuju.

Näide: viipe ÕIGUS transkriptsioon 2O/O/V näitab, et tegemist on kahe kõrvuti asetseva O käekujuga käega, mis liiguvad viipe moodustamiseks viiperuumis otse alla. Sellisel juhul jäetakse eraldi märkimata käte omavaheline asetus.

Juhul, kui käe liikumisele viipe moodustamisel lisandub ka sõrmede liikumine, on see ära toodud kas kohe peale käekuju tähist või kõige viimase liigutuskomponendina.

Näide: viipe REHABILITATSIOONITEENUS transkriptsioon 5*|“1|lV markeerib viipes TEENUS sõrmede liikumise kohe viipe käigus. Viipes KOHTUISTUNGI SEKRETÄR on kahekäeviipes SEKRETÄR 25V1/O/* sõrmede liikumine markeeritud transkriptsiooni lõpus.

Viipe lõppseisu kirjeldust enamasti eraldi markeeritud ei ole. Juhul, kui viipe kirjeldus viipe käekuju selgelt välja ei too, on see eraldi markeeritud nurksulgudes [].

Sümbolid ja nende tähised²

Joonis 1. Käekujud ja nende tähised.

B	.B	Bb	B_	A	A.
A:	A^	Ao	J	J:	L
L:	L.:	L_	L^	K	K.
V	V:	M	8	8o	8^
8 _	O	Y	I	R	Q
N	Õ	Õ_	4	5	5:
E	S	D	F	F.

Joonis 2. Peopesa ja sõrmede suuna tähised.

SÜMBOL	KÄE (KÄTE) SUUND	SÜMBOL	KÄE (KÄTE) SUUND
Peopesa suund		Sõrmede suund
/\1	üles	/\2	üles
V1	alla	V2	alla
|“1	viipleja poole	|“2	viipleja poole
„|1	viiplejast eemale	„|2	viiplejast eemale
(1	paremale	(2	vasakule
)1	vasakule	)2	paremale

Joonis 3. Käte omavaheline asetus.

Sümbol	Käte asetus
||	kõrvuti
=	üks käsi teise peal
|^	üks käsi teise taga
|o	üks käsi teise sees
|x	kontaktis
|+	risti

Joonis 4. Moodustuskohad.

neutraalruum viipleja keha ees
/O/
pealagi	laup		meelekoht
O^	O-		O’
nägu	silm		nina
O	(o)		o
nina all	huuled		põsk
o_	-		)
kõrv	kael		lõua all
)*	U		U_
rind	dominantkäepoolne rind		mittedominantkäe-poolne rind
[]	[		]
õlg	kõht		puus
|-	\=/		\
õlavars	küünarvars		peopesa
||	|=		|l
käeselg		käe külg
|s		|k

Joonis 5. Liigutused.

Sümbol	KÄE (KÄTE) LiiKUMINE
/\	üles
V	alla
N	üles-alla
>	paremale
<	vasakule
Z	küljelt-küljele
><	keskele
->	viipleja poole
<-	viiplejast eemale
-><-	viipleja poole ja viiplejast eemale
W	pööre randmest
%	käed liiguvad lahku
X	kontakt moodustuskohaga või liigutuse puudumine
C	ringikujuline liigutus
D	kaarjas liigutus
S	looklev liigutus
SÜMBOL	SÕRMEDE LIIKUMINE
/:\	pöidla liikumine sõrmedel edasi-tagasi
*	sõrmede edasi-tagasi liikumine
~	sõrmede kõverdamine
#	sõrmede kokku liikumine
U	sõrmede avanemine