[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
approbatur 
[approbaatur] (ld) • kiidetakse heaks, tunnistatakse kõlblikuks, mõne maa ülikoolides (ka Eestis) hinne (vastab u rahuldavale) v õppeaine alamastme nimetus
distsipliin <distsipl|`iin -iini -`iini 22e s> (ld disciplina õpetus)
1. ped teadusharu, õppeaine
2. kindlaksmääratud kord; korrahoidmine, kohustuslik allumine kindlale korrale
fakultatiivne <fakultat`iiv|ne -se 2 adj> (pr facultatif < ld facultas võime, võimalus)
1. mittekohustuslik, vabatahtlik (nt õppeaine), vastand obligatoorne
2. biol mitte alati esinev v toimiv, vastand obligaatne
insenerigraafika <+ graafika 1 s> (< insener + graafika) • tehn ruumiliste objektide tasapinnal kujutamist käsitlev õppeaine; ühendab kujutava geomeetria ja tehnilise joonestamise elemente
kontsenter <konts`ent|er -ri 2e s> (< kon- + tsenter) • mat ring, millel on teis(t)e ringi(de)ga ühine kese, kuid erinev raadius
kontsenterõpe • ped õppekorraldus, kus sama õppeaine võetakse läbi mitu korda, kuid iga kord laiendatud ning täiendatud kujul
kursus <k`ursus -e 11~9 s> (pr cours < ld cursus jooks)
1. õppeaine terviklik järk
2. kõrgema v eriõppeasutuse õppeaste
3. rida loenguid mingilt alalt
4. mingi loengusarja kuulajaskond
laudatur [laudaatur] (ld kiidetakse) • ped kiiduväärt, mõne maa ülikoolides tarvitatav hinne (vastab „väga heale“) v õppeaine ülemastme nimetus
praktikum <praktikum -i 19 s> (< praktika) • õppimine praktiliste harjutuste ning katsete kaudu, praktilised harjutused mingi õppeaine omandamiseks (nt ülikoolis)
rütmika <rütmika 1 s> (< kr rhythmikos rütmiline)
1. õpetus rütmi olemusest ja seadustest; rütmiõpetus
2. muusikapala, kõne, luuletuse vms rütmi laad
3. psühh defektoloogias ja psühhoteraapias kasutatav psüühilist motoorikat ja kõnerütmi korrigeeriv õppeaine
solfedžo <solf´edžo 16 s> (it solfeggio < sol + fa) • muus helikõrgus- ja -vältussuhete taju arendavad harjutused, mida lauldakse silp- või tähtnimetusi kasutades; õppeaine, mille eesmärk on muusikalise kuulmise ja noodist laulmise oskuse väljaarendamine. Vt ka solmisatsioon
