[VSL] Võõrsõnade leksikon

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

anakruus <anakr|`uus -uusi -`uusi 22e s> (< kr anakrousis tagasitõukamine; algus) • kirj eeltakt, rõhutu lisasilp värsirea alguses

arsis <arsis -e 9 s> (kr arsis tõste < airō tõstan), iktus <`iktus -e 11~9 s> (ld ictus löök < icere lööma) • kirj tõus, värsijala rõhuline (antiikajal rõhutu) silp (vastand teesis); muus takti rõhuta osa

assekureerima <assekur|`eerima -eerib 28 v> (sks assekurieren < it assicurare < ad- + securus muretu, ohutu) • kindlustama (nt tuleohu vastu)

atelektaas <atelekt|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr atelēs mittetäielik + ektasis venitus, laiendus) • med kopsu v selle osa korditu(mu)s, kokkulangemine, kopsu õhuta olek

beniigne <ben`iig|ne -se 2 adj> (< ld benignus heasoovlik, lahke) • med healoomuline, ohutu. Vastand maliigne

blokeering <blokeering -u 2 s> (< blokeerima) • tõkestus, eraldatus; tehn seadme osade selline seostus, mis takistab seadme väära talitlust; seadmete süsteem raudteel rongide ohutu liikluse tagamiseks; sport tehniline võte vastase löögi takistamiseks

geneeriline <geneerili|ne -se -st 12 adj> (keskld genericus < ld genus päritolu, liik) • üldine, üld-
geneeriline aeg • lgv üldaeg, situatsiooni alatist kestvust näitav tegevusaeg
geneeriline isik • lgv üldisik, tegevuse mis tahes potentsiaalne korraldaja
geneeriline ravim • farm koopiaravim, originaalravimiga sama toimeainet sisaldav, samasugust toimet omav ja ravimi kasutajale sama ohutu ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemisel
geneeriline tüüp • info parameetriväärtuste poolest erinevate andmetüüpide klass

instinkt <inst|`inkt -inkti -`inkti 22e s> (sks Instinkt < ld instinctus õhutus, sisendus) • loomusund, vaist; psühh pärilike närvimehhanismidega määratud keerukas käitumisvorm, mille pms ajendid on organismi esmased bioloogilised vajadused (võime tegutseda tüüpolukordades ilma individuaalsetele kogemustele toetumata)

prokliis <prokl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (< kr proklinō kallutan ette) • lgv rõhutu sõna liitumine lauserütmi mõjul järgneva rõhulise sõnaga üheks rõhurühmaks. Vastand enkliis

serenaad <seren|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr sérénade < it serenata < sera õhtu) muus
1. XVI s Itaalias ja Hispaanias keelpilli saatel ettekantav lembelaul
2. mitmest osast koosnev lüüriline instrumentaalheliteos, lähedane divertismendile

suaree <suar`ee 26i s> (pr soirée < soir õhtu) • pidulik õhtune koosviibimine kutsutud külalistele. Vt ka matinee

vesper <v`esp|er -eri ~ -ri 2e s> (ld õhtu) • relig õhtupalvus; katoliku tunnipalve õhtune osa; muus kirikumuusika õhtupalvuseks