[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
gasaania <gas`aania 1 s> (< pn Theodoros Gaza, Kreeka õpetlane, u 1400–75/78) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Gazania) korvõieliste sugukonnast
hanballiit <hanball|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ahmed-ibn Hanbal, araabia õpetlane, 780-855) • relig 855. a asut islami usundilise ja õigusliku koolkonna esindaja v pooldaja
litsentsiaat <litsentsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld licentiatus loaga varustatu)
1. aj keskajal õpetlane, kes oli eksami põhjal saanud õiguse ülikoolis loenguid pidada, aga polnud veel doktoriväitekirja kaitsnud
2. tänapäeval mõnes Euroopa riigis doktorist madalam teaduskraad (licentia docendi)
3. litsentsi kasutaja v ostja; litsentsilepingu pool, vt ka litsentsiaar
-loog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< kr logos kõne, sõna; õpetus) • (tähistab isikut:) teadlane, õpetlane; kõne, kirjutis; teatav kogum v loend
mulla <mulla 16 s> (ar mawlā isand) • relig islami vaimulik v õpetlane
pandit <pandit -i 2e s> (sanskr paṇḍita õpetlane) • India õpetlasetiitel; relig õpetatud braahmani tiitel
polühistor <+ h`istor -i 2e s> (< polü- + kr histōr teadja) • van rohkete ning mitmekülgsete teadmistega õpetlane, entsüklopedist
shenshi 
[šõnsii] (hiina laia vööga õpetlane) • aj seisus muistses ja keskaegses Hiinas; sellesse kuulusid riiklikud eksamid sooritanud isikud, kes olid õigustatud saama riigiameteid
šeik1 <š`eik šeigi š`eiki 22e s> (ar šaikh vanem) • hõimupealik, külavanem Idamaades; islami õpetlane, preester
troiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn D. Troili, Itaalia õpetlane, 1722–92 + -liit) • miner raudmeteoriitides leiduv kollakaspunane mineraal, raudsulfiid; leidub ka Maal (väikeste sulatistena ehedas rauas)
varroatoos <varroat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn M. Terentius Varro, Vana-Rooma õpetlane, 116–27 eKr) • vet, zool haudme ja täiskasvanud mesilaste ohtlik parasitaarhaigus, mida põhjustab varroalest (Varroa jacobsoni) ja mis võib põhjustada mesilasperede hukkumist; haiguse vastu rakendatakse pms keemilist tõrjet
