[VSL] Võõrsõnade leksikon

abonement <abonem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr abonnement < aboneerima) • ettetellimus, ettemaksmisega saadud õigus mingit teenust kasutada v sariüritust külastada, nt kontserdiabonement, loenguabonement (seda õigust tõendav dokument), abonementkaart, abonementraamat, abonementleping (hooldusleping)

aerofotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< aero- + fotograafia) • fot õhupildistus, õhust pildistamine

aerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (aero- + -füüt) • bot vett ja kõiki toiteelemente õhust saav taim

aerogeodeesia <+ geod`eesia 1 s> (< aero- + geodeesia) • fot teadusharu, mis käsitleb maapinna õhust pildistamist ja saadud aerofotode töötlemist plaanide ja kaartide koostamiseks

aerogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + geoloogia) • geol geoloogia haru, mis uurib õhust maastiku geoloogilist ehitust ja maavarade esinemist

aeromagnetomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aero- + magnetomeetria) • Maa magnetvälja mõõtmine õhust

aeronautika <+ nautika 1 s> (< aero- + kr nautikē meresõidukunst) • lenn õhust kergemaid lennuvahendeid (õhupall, aerostaat, stratostaat) kasutav lennunduse haru; van lennundus

aerostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< aero- + kr statos seisev) • lenn suur õhupall, õhust kergem jõuseadmeta õhusõiduk

akadeemia <akad`eemia 1 s> (< kr pn Akadēmeia, heeros Akademose pühamu, mille lähedal Platon õpetust jagas)
1. aj Platoni (IV s eKr) asut filosoofiline kool Ateena lähedal, filosoofiakeskus Vana-Kreekas, tegutses 529. a-ni pKr
2. teaduslik uurimisasutus v kõrgkool

akroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (kr akrolithos < akro- + -liit) • kunst Vana-Kreeka raidkuju, mille katmata osad (nägu, käed, jalad) on tehtud marmorist, kaetud osad värvitud v kullatud puust

antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus

apoteem <apot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr apotithēmi panen kõrvale) • mat korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus; korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus

baldahhiin <baldahh|`iin -iini -`iini 22e s> (it baldacchino < pn Bagdad, linn Iraagis) • varikatus, katuse- v telgikujuline ehiskate trooni, altari v voodi kohal; kandekatus-päevavari pidulikel katoliiklikel rongkäikudel; arhit sammastelt v seinakonsoolidelt tõusev kivist, puust v metallist ehiskatus

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

bonsoir [bo(n)suaar] (pr) • tere õhtust!; head õhtut!

bumerang <bumer|`ang -angi -`angi 22e s> (ingl boomerang < Austraalia k-d) • etn sirbi- v vikatikujuline puust viskerelv vanaaja Egiptuses, Indias, Kagu-Aasias; Austraalia pärisrahvaste kõver bumerang lendab märki mitte tabades kruvitaolise liikumise tõttu viskaja juurde tagasi

delegeerima <deleg|`eerima -eerib 28 v> (ld delegare saatma, lähetama) • delegaadina läkitama; jur õigust siirma, volitama

eggnog [egn·og] (ingl < egg muna + nog kange õlu, levinud seletuse järgi < egg and grog in a noggin muna ja grokk noggin’is, st puust õõnestatud kruusis, millest XVII s Inglismaa kõrtsides pakuti nog’iks nimetatud õlut) • kanamunadest, piimast, suhkrust ja alkoholist (hrl rumm v brändi) valmistatud külm v kuum segujook

ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants ³/₄- v ³/₂-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

elegaas <eleg|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< elekter + gaas1) • keem väävelheksafluoriid, õhust 5 korda raskem ja u 2,5 korda suurema elektrilise läbilöögitugevusega gaas

eshatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eschatos äärmine, viimane + -loogia), eskatoloogia <+ l`oogia 1 s> • relig õpetus maailma lõpust ja sellega seonduvast

facultas (ld) → fakulteet
facultas artium [fak·ultas artsium] (ld „kunstide teaduskond“) • aj filosoofiateaduskond keskaja ülikoolides, mis tavaliselt valmistas ette õpinguiks usu-, arsti- ja õigusteaduskonnas; õppeaineteks olid septem artes liberales
facultas docendi [fak·ultas dots·endi] (ld) • õigus õpetust anda

fraseologism <fraseolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv fraseoloogiline üksus, püsiv sõnaühend, mille osised on tähenduslikult kokku sulanud, nt võta näpust. Vt ka idioom

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

gooti romaan (ingl Gothic novel < goodid) • kirj XVIII s lõpus viljeldud vararomantiline romaan, milles rõhutati salapära, eksootikat, õudust, üleloomulikke nähtusi, tumedaid kirgi

gravüür <grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr gravure < graveerima) • kunst uurend, uurendpilt, graafiline kunstitoode, mille valmistamisel joonistus graveeritakse siledasse (metallist, puust, kivist jm) plaati, süvendatud osad täidetakse värviga ja kujutis kantakse trükipressi abil paberile

habiliteeruma <habilit`eeruma 27 v> (keskld habilitare < ld habilis sobiv, suuteline) • ülikoolis loengute pidamise õigust omandama

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

hospitant <hospit|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Hospitant < ld hospes külaline) • ped külastaja, õpetust koolis pealtkuulajana jälgiv isik (nt õpetajakutse taotleja)

hospiteerima <hospit|`eerima -eerib 28 v> (< ld hospitari külastama) • ped hospitandina külastama, (õpetust) pealt kuulama

hügroskoopsus <hügrosk`oopsus -e 11~9 s> (< hügroskoopne) • mõne aine (kaltsium-kloriidi, väävelhappe, ka puidu, tärklise jne) omadus õhust (v gaasist) endasse niiskust imada

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiin • sinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

jünger <j`üng|er -ri 2e s> (sks Jünger < jung noor)
1. relig üks Jeesuse 12 õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm õpilane v järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm vaimustatud pooldaja v eestvõitleja

kanuu <kan`uu 26 s> (ingl canoe < indiaani k-d) • etn loodusrahvaste (eriti indiaanlaste) puust sõrestikuga ja kasetohust kattega pikk kitsas sõudepaat; sport kerge ühelabalise aeruga paat sõudespordis

karbureerima <karbur|`eerima -eerib 28 v> (pr carburer < ld carbo süsi) • tehn sisepõlemismootoris vedelkütusest ja õhust gaasitaolist küttesegu moodustama

kitara <kit´ara 17~16 s> (kr kithara) • muus Vana-Kreeka puust kõlakastiga keelpill. Vt ka tsitter

krüselefantiintehnika <+ tehnika 1 s> (< kr chrysos kuld + elephantinos elevandiluust + tehnika) • kunst kulla- ja elevandiluutehnika antiikskulptuuris: puust inimkuju alasti kehaosad kaeti elevandiluuga, juuksed, rõivad jm tehti kuldplekist

kursant <kurs|`ant -andi -`anti 22e s> (vn курсант < курс kursus) • nõuk sõja- v merekooli õppur nõukogude ajal. Vt ka kadett

male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada

mamelukk <mamel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< ar mamlūk omand, valge ori) • aj Türgi ja Kaukaasia päritolu orjast ihukaitseväelane Egiptuse sultanite teenistuses alates XII s lõpust; mamelukid saavutasid hiljem riigis poliitilise võimu; hävitati 1811

miilits <miilits -a 2 s> (< ld militia sõjaväeteenistus)
1. sõj Prantsusmaal jm kaadriväe asemel kasutatav sõjaväesüsteem, kus kodanikud saavad lühiajalist sõjaväelist õpetust oma kodukohas ja sõja puhul koonduvad väeüksusteks
2. aj Venemaal ja endises Nõukogude Liidus korrakaitseorgan; selle esindaja

morganaatiline abielu (keskld morganatica < vanaülemsks morgangeba hommikukink) • aj seisusvastane abielu (hrl valitsejasuguvõsa liikme abielu kohta); madalamast seisusest abielupoolel (hrl naisel) ei olnud sel juhul õigust saada teise abielupoole seisuslikke eesõigusi ega varandust ja lastel oli seisuselt madalama abielupoole sotsiaalne staatus

morss <m`orss morsi m`orssi 22e s> (vn морс) • kok magushapu jook, mis on segatud hapust mahlast, suhkrust ja veest; serveeritakse külmalt

mükoriisa <mükoriisa 16 s> (< müko- + kr rhiza juur) • biol seenjuur, seenepõimik, sümbioos kõrgemate taimede juurte ja teatavate seente vahel; seen saab peremeestaimelt sahhariide ja varustab peremeestaime õhust ammutatud lämmastiku ja mõnede mineraalainetega

nelson <n`elson -i 2e s> (< pn H. Nelson, Inglise väejuht, 1758–1805) • sport partermaadluse võte, kasut XIX s lõpust; liigid: poolnelson ja topeltnelson

netsuke <netsuke 1 s> (jpn) • kunst puust v elevandiluust nikerdatud Jaapani kujuke, kasut ka pöörana, millega ravimikarp, piip vm ese vööle kinnitada

order <`order -i 2e s> (pr ordre < ld ordo rida, kord, reegel)
1. kirjalik käsk, korraldus; van ostuluba; van korterisse asumise õigust tõendav dokument
2. maj raamatupidamisdokument, mis tõendab sularaha laekumist v väljamaksmist
3. arhit antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku)osade arhitektooniline süsteem; orderi kujunduse järgi eristatakse dooria, joonia ja korintose stiili

ortodoksne <ortod`oks|ne -se 2 adj> (keskkr orthodoxos õiget õpetust järgiv)
1. relig õigeusklik
2. ametlikult õigeks peetav
3. piltl kitsarinnaline

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

peripateetiline koolkond (< kr peripatos jalutuskäik, kaetud jalutuskoht, Aristoteles kohtus õpilastega Lykaioni kooli sammaskäigus ja vestles nendega jalutades) • fil Vana-Kreeka filosoofiline koolkond, mis arendas Aristotelese õpetust

platereskne stiil [plater·eskne stiil] (hisp plateresco < platero hõbesepp) • kunst Hispaania vararenessansi kaunistusstiil XV s lõpust XVI s keskpaigani; iseloomulik on varasemaid sugemeid sisaldav fantastiline peenelt töödeldud detailiküllane ornament

positivism <positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< positiivne)
1. fil filosoofiasuund, mille rajas Prantsuse filosoof A. Comte (1798–1857); positivismi järgi saab tunnetada ainult nähtumusi, st kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust (vt ka neopositivism, empiriokrititsism)
2. jur õigusteaduse ja sotsioloogia suund, mis peab oluliseks kehtivat e positiivset õigust

prekliiniline <+ kliinili|ne -se -st 12 adj> (< pre- + kliiniline) med
1. haiguse puhkemisele eelnev (järk)
2. enne kliinilist õpetust toimuv (s.o enne kui üliõpilane patsientidega kokku puutub)

privaatdotsent <+ d`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Privatdozent < ld privatim docens eraviisil õpetaja) • ped eradotsent, mõne riigi ülikoolis loengute pidamise õigust omav õppejõud, kes ei kuulu ülikooli koosseisu

protsessima <prots|`essima -essib 28 v> • jur kohtuliku protsessi (2) teel õigust taotlema, kohtu teel oma õigust nõudma

pusta <pusta 16 s> (ung puszta tühi, lage, rohtla < serbia-horvaadi pust tühi) • geogr Kesk-Doonau madaliku rohtla, niidustepp

pükniid <pükn|`iid -iidi -`iidi 22e s> , pükniidium <pükn`iidium -i 19~2e s> (< kr pyknos tihe, paks) • bot algeosla, selgelt eristunud seinaga ümar v pirnjas, tipust avanev eosla, milles arenevad püknospoorid

reserveerima <reserv|`eerima -eerib 28 v> (ld reservare)
1. varuks jätma v hoidma, kinni panema; endale õigust jätma
2. tehn süsteemi v selle osa töökindlust varuseadmete abil suurendama

sabat <sabat -i 2e s> (hbr šabat puhkus)
1. relig hingamispäev, judaismis nädala 7. päev (reede õhtust laupäeva õhtuni), püha päev, mida pühitsetakse rangete rituaalsete eeskirjade järgi ning mil töötegemine on keelatud
2. (sks (Hexen)sabbat < hbr) folkl nõidade pidu, nõiasabat

steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel

sufeet <suf|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld sufes < hbr < foiniikia) • aj Kartaago kõrgeim riigiametnik; juhatas senatit ja rahvakoosolekut ning mõistis õigust

süsteem <süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr systēma ühendus, tervik)
1. omavahel seotud esemete v nähtuste terviklik kogum, nt päikesesüsteem
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete jm kogu, nt turumajandussüsteem
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus, nt punktisüsteem, rahasüsteem
4. klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus, nt ökosüsteem
5. millegi üldine korraldus v struktuur, nt valimissüsteem

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

tomra <tomra 16 s> (handi) • muus hantide metallist, puust v luust algeline huulpill

trembita <tremb´ita 16 s> (vn трембита) • folkl, muus ukraina, poola, ungari, slovaki, horvaadi rahvapill, pikk puust õõnestatud pasun

tsepeliin <tsepel|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn F. von Zeppelin, Saksa leiutaja, 1838–1917)
1. lenn õhulaev, sõrestikkonstruktsiooniga sigarikujuline juhitav aerostaat, mis lendab õhust kergema gaasi (vesiniku, heeliumi) tõstejõul
2. kok Leedu köögile iseloomulik pikliku kujuga liha, juustu või seentega täidetud keedetud kartulipirukas

tšelesta <tšel´esta 16 s> (it celesta < ld caelestis taevalik, taevane) • muus harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga löökpill, valmistatakse alates XIX s lõpust

ušebti <uš´ebti 16 s> (egiptuse wšbty) • arheol väike muumiat (1) v kõplaga inimest kujutav metallist, puust, kivist v savist skulptuur, mis asetati surnule panusena hauda kaasa; ušebtit käsitati surnu teisikuna, kes hakkab tööle hauatagustel põldudel

vulgariseerima <vulgaris|`eerima -eerib 28 v> (< vulgaarne) • labastama, moonutuseni lihtsustama, nt õpetust, teooriat

xoanon [ks·oanon] (kr kuju, skulptuur) • kunst Kreeka varasest ajajärgust pärinev plokkidest kuju, hrl jumalakuju, enamasti puust ja metalliga kaetud, vahel üle värvitud