[VSL] Võõrsõnade leksikon

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

agrément [agrem·a(n)] (pr nõusolek) • pol ühe riigi valitsuse nõusolekuavaldus võtta esitatud kandidaat oma riigis vastu teise riigi diplomaatilise esindajana

agressioon <agressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aggressio rünnak, pealetung < aggredi lähenema, ründama) • pol, sõj ühe v mitme riigi relvastatud kallaletung teistele maadele (vm jõu kasutamine) eesmärgiga anastada nende territoorium, alistada nende rahvastik, muuta nende poliitilist v ühiskondlikku korda jne; zool looma rünne pms liigikaaslase vastu, looma käitumise vorme, mõjutab järglaskonna käekäiku

ahkju <`ahkju 1 s> (soome ahkio) • etn paadikujuline ühe laia jalasega regi, Põhjamaade iidne taliveok

alkeenid pl <alk|`een -eeni -`eeni 22e s> (< alküül) • keem ühe kaksiksidemega, küllastumata atsüklilised süsivesinikud

alküül <alk|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< alkohol + -üül) • keem aatomirühm, mis tekib alifaatselt süsivesinikult ühe vesinikuaatomi eemaldamisel

allomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< allo- + kr morphē kuju) • lgv ühe ja sama morfeemi avaldumiskuju (variant)

allopatria <+ p`atria 1 s> (< allo- + kr patris isamaa) • biol nähtus, mille puhul lähedased liigid v ühe liigi populatsioonid asustavad eraldi paiknevaid piirkondi. Vastand sümpatria

altee <alt`ee 26i s> (kr althaia < althainō ravin) • bot taimeperekond kassinaeriliste sugukonnast (Althaea); mõned neist on kiu- ja ilutaimed (tokkroosid), ühe liigi juurtest valmistatakse ravimteed

ameelia <am`eelia 1 s> (< a- + kr melos jäse) • med jäsemetus, ühe v mitme jäseme (kaasasündinud) puudumine

anakronism <anakron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr anachronismos < ana- + chronos aeg) • eksimus ajaarvamise (kronoloogia) vastu; ühe ajajärgu nähtuse v sündmuse väär paigutamine teise ajajärku; oma aega sobimatu, iganenud nähtus, komme v vaade

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

annuaalne <annu`aal|ne -se 2 adj> (< ld annualis üheaastane < annus aasta) • biol ühe aasta jooksul elutsükli läbiv (taim, loom), vt ka annuell; aasta- (rütm). Vt ka bienniaalne, perenniaalne

antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena

apokoop <apok|`oop -oobi -`oopi 22e s> (kr apokopē äralõikamine) • lgv lõpukadu, ühe v mitme sõnalõpuhääliku kadu keele ajaloolises arengus

artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (ld articulus liiges; lõik)
1. jur lepingu, seaduse, määruse nummerdatud osa v lõik
2. sõnaraamatus vm teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst
3. arutlev kirjutis ajalehes, -kirjas v koguteoses
4. maj kauba- v tooteliik; raamatupidamises: kirje, tulu- v kululiik
5. lgv määratleja, mis väljendab nimisõnafraasi definiitsust v indefiniitsust, nt a, the inglise keeles

assotsiatsioon <assotsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr association < keskld associatio liit, liitumine < ld associare liitma, liituma < ad- + socius kaaslane)
1. liit, koondis; organisatsioonide v isikute koondis ühise majandusliku, poliitilise, teadusliku vm eesmärgi saavutamiseks
2. keem üht liiki lihtmolekulide ühinemine liitmolekulideks
3. bot taimekoosluste klassifitseerimise põhiüksus, millesse ühendatakse struktuurilt, koostiselt ja keskkonnatingimustelt sarnased taimekooslused
4. psühh kujutluste- v mõistetevaheline seos, nendest ühe esilekerkimine teadvuses kutsub sarnasuse, naabruse v vastandlikkuse alusel esile teise

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aasta • astr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompass • navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laius • astr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkus • astr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik → astroühik

autokatalüüs <+ katal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< auto- + katalüüs) • keem keemilise reaktsiooni kiirenemine ühe reaktsioonisaaduse toimel

autorong <+ r`ong rongi r`ongi 22e s> (< auto2) • tehn ühe v mitme haagisega veoauto v veduk

autotrafo <+ trafo 16 s> , autotransformaator <+ transform`aator -i 2e s> (< auto-) • el ühe mähisega ja ühe v mitme harundiga transformaator, mille madalama pinge mähis on osa kõrgema pinge mähisest

bait <b`ait baidi b`aiti 22e s> (ingl byte, tehissõna), tähis byte, B • info kaheksast bitist koosnev infohulga ja salvestusmahu mõõtühik, andmetöötluses võrdne ühe kirjamärgiga

bajonett <bajon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr baïonnette < pn Bayonne, Prantsuse linn) • van tääk, püssitikk
bajonettliide • tehn liide, mis saadakse ühe detaili tihvte v hambaid teise detaili väljalõigetesse pöörates
bajonettlukk • tehn liide torude, lattide jne ühendamiseks pikitelje suunas

barré [bar·e] (pr) • muus kitarri- ja lautomängus ühe sõrme põikiasend üle keelte, võimaldab kergesti mängida kõiki mažoorkolmkõlasid

benefiss <benef|`iss -issi -`issi 22e s> (< pr bénéfice kasu, tulu < ld beneficium heategu) • tuluõhtu, teatrietendus v kontsert, mille sissetulek tervikuna v osaliselt läheb ühe näitleja, solisti toetuseks vm heategevaks otstarbeks. Vt ka benefitsiant

danaiidid pl <dana|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr Danaides) • müt Kreeka müt-s Argose kuninga Danaose 50 tütart, hukkasid (peale ühe) pulmaööl kõik oma peigmehed; pidid karistuseks selle eest manalas kandma vett põhjata vaati
danaiidide töö • piltl lõputu asjatu töö

deklamatsioon <deklamatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declamatio) • ilulugemine, etlemine, kirjandusteose kunstipärane suuline ettekanne ühe v hulga isikute poolt

derbi <derbi 16 s> (< pn Derby, linn Inglismaal) sport
1. iga-aastased ratsavõistlused 1600 ja 2400 m pikkusel takistustega maastikurajal (Suurbritannias jm)
2. ühe ja sama piirkonna võistlevate meeskondade kohtumine

detsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< detsimaal- + süsteem) • mat kümnendsüsteem, nüüdisajal üldiselt kasutatav arvusüsteem, mille alus on kümme: 10 teatava järgu ühikut moodustavad ühe kõrgema järgu ühiku

diagonaal <diagon|`aal -aali -`aali 22e s> (ld diagonalis diagonaalne < kr diagōnios nurgast nurka minev < dia- + gōnia nurk) • mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ning sama külje otspunktid, v hulktahuka tippe, mis pole ühe ning sama tahu tipud; mer lattrauast põikside puulaevade parraste tugevdamiseks
diagonaalis lugemine • kõnek pealiskaudselt lugemine

diasoühend <+ ühend -i 2e s> (< di- + aso-) • keem orgaaniline ühend, mille molekulis sisalduv kahest lämmastikuaatomist koosnev rühm on seotud ühe süsinikuaatomiga; kasut orgaanilises sünteesis

digraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< di- + -graaf), digramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< di- + -gramm) • lgv kahe tähe ühend ühe hääliku v foneemi tähistamiseks, nt ch = š, au = o prantsuse keeles, ph = f ladina keeles

diloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr dilogia kordamine)
1. aj, teater Vana-Kreeka teatris kahevaatuseline draama
2. kirj kaksikteos, kaks kirjandusteost (draamat, romaani), mis moodustavad (ühiste tegelaste, ühise teema jne poolest) ühe terviku

dimorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< di- + -morfism) • biol kahekujulisus, nähtus, kus ühe liigi piirides on kahe eri värvuse v kujuga isendeid (nt taimedel erilehisus, putukail pikk- ja lühitiibsus)
sooline dimorfism, seksuaaldimorfism • zool sama liiki isas- ja emaslooma erinevus

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

dispersioon <dispersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dispersio)
1. hajumine, hajustatus
2. füüs aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest; valguse lahutumine spektrivärvusteks erineva lainepikkusega kiirte erisuguse murdumise tagajärjel; spektraalaparaadi võime eraldada eri lainepikkusega kiirtekimpe
3. keem ühe aine pihustatus teises; keemiliste elementide jaotus maakoores
4. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

disproportsioneerumine <+ proportsion`eerumi|ne -se -st 12 s> (< dis- + proportsioon) • keem ühe ja sellesama elemendi üheaegne oksüdeerumine ning redutseerumine reaktsiooni käigus

drapp <dr`app drapi dr`appi 22e s> (pr drap kalev < keskld drappus) • tekst ühe-, poolteise- v kahekordne tugevasti vanutatud villane v poolvillane riie

efemeer <efem|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr ephēmeros ühe päeva kestev, üürike), terofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr theros suvi + -füüt) • bot lühieataim, mis läbib elutsükli kiiresti kõige sobivamal aastaajal

efemeerne <efem`eer|ne -se 2 adj> (kr ephēmeros ühe päeva kestev, üürike) • lühiealine, üürike, mööduv

efemeroid <efemer|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ephēmeros ühe päeva kestev, üürike + -oid) • bot mitmeaastane rohttaim, mille maapealsed organid elavad lühikest aega, maa-alused osad aga säilivad kestvalt (nt krookus, lõokannus)

ejakulaat <ejakul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld eiaculari välja paiskama) • füsiol (mehe ja isasloomade) ühe seemnepurske ajal väljutatav spermakogus

eksogaamia <+ g`aamia 1 s> (< ekso- + -gaamia) • antr (pms loodusrahvaste) tava, mis keelab abielu ühe ja sama sugukonna vm sugulusrühma liikmete vahel. Vastand endogaamia

ekstraktsioon <ekstraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld extractio < ld extrahere välja tõmbama), ekstraheerimine <ekstrah`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld extrahere välja tõmbama)
1. väljatõmbamine
2. keem lahusest v tahkete ainete segust ühe v mitme komponendi eraldamine selektiivse lahustiga (ekstrahendiga); leostamine (tahkete ainete, nt maakide eraldamine veega)
3. el vähemuslaengukandjate kõrvaldamine pooljuhist

ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon

eliminatsioon <eliminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld eliminare välja ajama) • kõrvaldamine, eemaldamine, elimineerimine; mat ühe v mitme tundmatu kõrvaldamine võrrandisüsteemist

ellipsoid <ellips|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ellips + -oid) • mat pind, mis moodustub ellipsi pöörlemisel ühe oma telje ümber; üldisemalt pind, mis saadakse pöördellipsoidi ühtlasel kokkusurumisel pöörlemistelge läbiva tasandi poole

emuleerima <emul|`eerima -eerib 28 v> (ingl emulate jäljendama < ld aemulare) • info ühe andmetöötlussüsteemi operatsioone teise süsteemiga jäljendama (hrl riistvara abil)

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

endosümbioos <+ sümbi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< endo- + sümbioos) • biol ühe organismi elutsemine teise kehas. Vt ka ektosümbioos

entöökia <ent`öökia 1 s> , entoikia <ent`oikia 1 s> (< ento- + kr oikos maja, kodu) • biol ühe looma varjumine teise looma kehas seda kahjustamata

epistaas <epist|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr epistasis peatus, takistus) • biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssimine teise, mittealleelse geeni toimel

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

etnotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • rahva- v rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla (sageli kõrgemaks peetud) kultuuri seisukohalt

exegi monumentum [ekseegi monum·entum] (ld) • olen rajanud (endale) mälestusmärgi (Horatiuse ühe oodi algussõnad)

fideikomiss <fideikom|`iss -issi -`issi 22e s> (ld fideicommissum) • jur tsiviilõiguses institutsioon, mille järgi perekonnavara (hrl maa) kuulus jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus oli piiratud ning kellel puudus võõrandamisõigus; pärit Rooma õigusest

foraminifeerid pl <foraminif|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< ld foramen ava, mulk, lohk + ferre kandma) • zool kambrilised, lubi- v räniainest ühe- v mitmekambrilise kojaga mereainuraksed

fuuga <fuuga 16 s> (it fuga põgenemine, eemaldumine, liikumine) • muus polüfoonilise heliteose põhivorme; on üles ehitatud imiteerimisele, s.o ühe motiivi v teema kordamisele eri häältes

gametangium <gamet`angium -i 19~2e s> (< gameet + kr angeion nõu, soon) • bot eostaimede ühe- v mitmerakuline sugulise paljunemise organ (anteriid v arhegoon)

garderoob <garder|`oob -oobi -`oobi 22e s> (pr garde-robe < garder hoidma, valvama + robe rüü, kuub, kleit) • tekst rõivad, ühe isiku kogu rõivatagavara; riidehoiuruum, rõivistu; näitlejate rõivastumisruum teatris

gasaania <gas`aania 1 s> (< pn Theodoros Gaza, Kreeka õpetlane, u 1400–75/78) • bot ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond (Gazania) korvõieliste sugukonnast

geminaat <gemin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits geminatus kahekordistatud) • lgv topeltkonsonant, pikk kaashäälik, mis hääldamisel lõpetab ühe silbi ja alustab teist, nt tal/lab, kuk/kus

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

generaator <gener`aator -i 2e s> (sks Generator < ld generator looja, sünnitaja)
1. tehn energia muundamise seade
2. seade mingi aine (nt auru, gaasi), energia (nt elektrienergia) v informatsiooni (nt signaali) tootmiseks, vt ka gaasigeneraator
3. info seade v programm tarkvaraobjekti tekitamiseks (nt märgigeneraator)
generaatorilukk • el, tehn kahesisendiline videoseade, mis ühe signaali töötluse ajaks blokeerib teise

genus → geenus
genus proximum [genus proksimum] (ld lähim liik) • loog (lähim) soomõiste, laiem esemete v nähtuste klass, millesse mingi teine mõiste vahetult kuulub ühe liigina, vt ka definitsioon
genus utrum (ld kumbagi sugu) • lgv kahesooline sõna, samal ajal kahest soost olev sõna

gnotobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr gnōtos tuntud + -bioos) • biol katseorganismide elu bakteriteta (v ainult ühe kindla bakteritüvega) keskkonnas laboritingimustes

golf <g`olf golfi g`olfi 22e s> (ingl) • sport Šotimaalt pärinev pallimäng, mida mängitakse erikeppidega looduslikul pöetud muruga väljakul, kus kuni 10 km pikkusel rajal on 9 v 18 lipuga tähistatud auku
golfipüksid plt • tekst laiad, põlve all kokkuhoidva mansetiga lõppevad püksid
minigolf • sport väikesel maa-alal ühe kepiga mängitav golfisarnane mäng

günetseum <günets|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld gynaeceum naistetoad < kr gynaikeion v uusld gynoecium < kr gynē naine + oikion maja) • bot emakkond, viljaleht v viljalehtede kogu, mis moodustavad ühe v mitu emakat

haarem <h`aarem -i 2e s> (trg harem < ar harīm püha v keelatud koht) • naistele määratud, võõrastele meestele suletud ruumid rikaste muslimite majades islamimaades, kus oli või on lubatud mitmenaisepidamine; ka haaremis elavad naised; biol paaritumisajal ühe isaslooma ümber koondunud emasloomad

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

haploloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr haploos lihtne + -loogia) • lgv sõnas v lauses kahest v mitmest üksteisele järgnevast sarnasest häälikust v silbist ühe ärajätmine, nt tragikokoomiline › tragikoomiline

hat-trick [hättrik] (ingl kübaratrikk) • sport jalgpallis ühes mängus ühe mängija löödud kolm väravat; piltl kolm järjestikust võitu

hemiparalüüs <+ paral|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< hemi- + paralüüs), hemipleegia <+ pl`eegia 1 s> (< hemi- + -pleegia) • med ühe kehapoole täielik halvatus. Vt ka hemiparees

hemiparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hemi- + parees) • med ühe kehapoole osaline halvatus. Vt ka hemiparalüüs

hendiadüoin <hendiadü|`oin -oini -`oini 22e s> (kr hen dia dyoin üks kahe kaudu), hendiadüs <hend´iadüs -e 11 s> (keskld hendiadys < kr) • kirj ühe mõiste v kujutluse väljendamine sidesõnaga „ja“ ühendatud kahe nimisõna kaudu

henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine

heteromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< heteromorfne) • erikujulisus; keem ühe ning sama aine omadus moodustada erisuguseid kristallivorme

heterostüülia <+ st`üülia 1 s> (< hetero- + kr stylos sammas, tugi) • bot erikaelsus, ühe ning sama taimeliigi kahesooliste õite erinevus emakasuudme ja tolmukate paigutuse poolest (ilmneb eriti emakakaela pikkuses); kohastumus võõrtolmlemiseks

hiaatus <hi`aatus -e 11~9 s> (ld hiatus avatud suu, avatus)
1. avaus, lõhe, ava
2. lgv kahe täishääliku kõrvuti sattumine ühe silbi lõpus ja sellele järgneva silbi alguses; eelneva sõna lõpptäishääliku ja järgneva sõna algustäishääliku kõrvuti sattumine, nt poeem, video, ma olen
3. anat lahi
4. geol settelünk

homoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< homoloogia), homoloogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • samalaadne, vastav
homoloogiline rida • keem rühm orgaanilisi ühendeid, mis keemilistelt omadustelt on sarnased ja erinevad üksteisest ainult ühe v mitme CH₂-rühma võrra
homoloogilised elundid pl • biol põhiliselt sama ehituse ja algupäraga, kuid eri talitlusega elundid eri loomadel (nt inimese käsi ja linnu tiib, kala ujupõis ja imetaja kops)

homo unius libri [homo uniius libri] (ld) • ühe raamatu inimene, st harimatu

honöörid pl <hon|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr honneurs) • bridžis jt kaardimängudes 4–5 kõrgemat ühest mastist kaarti ühe mängija käes

hüperbaas <hüperb|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr hyperbasis üleastumine), hüperbaton <hüp´erbaton -i 19 s> (kr hyperbaton) • kirj stiilivõte, seisneb ühe v mitme sõna paigutuses lauses harilikust erinevasse kohta

hüperboloid <hüperbol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüperbool + -oid) • mat pind, mis moodustub hüperbooli pöörlemisel ühe oma telje ümber (pöördhüperboloid)

hüperkatalektiline värss (< hüper- + katalektiline värss) • kirj liigsilbiline värss (lõpeb ühe liigse silbiga)

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

ibeeris <ibeeris -e 9 s> (< ibeerid) • bot igihaljaste madalate poolpõõsaste ja ühe- v mitmeaastaste rohttaimede perekond (Iberis) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere mail; Eestis kasvat mõnda liiki poti- ja aialillena

imiinid pl <im`iin imiini im`iini 22e s> (< amiinid) keem
1. orgaanilised ühendid, milles iminorühm –NH on seotud ühe süsinikuaatomiga
2. tsüklilised sekundaarsed amiinid

inkarvillea <inkarv`illea 1 s> (< pn P. N. d'Incarville, Prantsuse jesuiit, botaanik, 1706–1757) • bot ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond (Incarvillea) bignoonialiste sugukonnast, pms kasvavad Himaalajas ning Kesk- ja Ida-Aasias; suureõielisi liike kasvat ka Eestis

insult <ins|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld insultus rünnak) • med (aju)rabandus, järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine; sageli kaasneb ühe kehapoole halvatus

interferents <interfer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< inter- + ld ferire lööma)
1. pärssimine, vastuseis
2. füüs kohtuvate heli-, valgus- v raadiolainete vastastikune toime
3. biol ühe viiruse tekitatud muutuse pidurdumine rakus teise viiruse toime tõttu
4. psühh kahe v enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel vähemalt ühe protsessi karakteristikud halvenevad
5. lgv ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele

interreegnum <interr`eegnum -i 2e s> (ld interregnum), ka interregnum <interr´egnum -i 2e s> • pol valitavas monarhias ajavahemik ühe riigipea valitsusvõimu lõppemisest järgmise kehtima hakkamiseni; piltl igasugune kahe seadusliku valitsuse vaheline ajavahemik

interventsioon <interventsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr intervention < ld intervenire vahele tulema, sekkuma)
1. pol ühe v mitme riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse
2. maj riigi v riikide rühma vägivaldne sekkumine teise riigi majandusellu; majandusliku interventsiooni vormid on dumping, embargo, diskriminatsioon kaubanduse v valuuta suhtes jm, vt ka valuutainterventsioon

intra-day [intrədei] (ingl ühe päeva jooksul toimuv < intra- + day päev) • maj börsitehingute teostamine ühe päeva kestel

invaginatsioon <invaginatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + vagina tupp) • med tuppumine, elundi kihi v osa tungimine teise sisse (nt ühe sooleosa tungimine teise sisse)

inversioon <inversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inversio) ümberpööramine v -tõstmine
1. biol mutatsioon, kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomisegment pöördub 180° võrra
2. geol vastandreljeefi teke, varasema vajumise asendumine kerkeliikumisega
3. füüs füüsikalise nähtuse märgi v tüübi muutumine kindlatel tingimustel
4. lgv pöördjärg, sõnade pöördjärjestus lauses
5. keem ühe struktuuritüübi või aine üleminek teiseks, sahharoosi hüdrolüüs
6. mat kombinatoorikas kahe elemendi järjestuse muutmine, matemaatilises loogikas eitustehe
7. anat ümberpöördumine, sissekäändumine, sissepöördumine, nt jalapöia inversioon
8. meteor nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalamates
9. muus peegelkuju, motiivi v teema kordumine vastupidises liikumises, vt ka imitatsioon

inverter <inv`erter -i 2e s> (ingl < ld invertere ümber pöörama) el
1. vaheldi, seade alalisvoolu muundamiseks ühe- v mitmefaasiliseks vahelduvvooluks
2. loogikalise eituse tehet sooritav lülitus

ionisatsioon <ionisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • füüs elektronide eraldumine neutraalsetest aatomitest v molekulidest, mille tagajärjel tekivad positiivsed ioonid ja vabad elektronid; ionisatsiooni põhjustavad elektronide põrkumine aatomite v molekulidega, aatomite v molekulide omavaheline põrkumine, ultraviolett-, röntgeni-, gamma-, alfa- ja beetakiirgus jm
ionisatsioonienergia • väikseim energia, mis kulub ühe elektroni eraldamiseks põhiseisundis olevast aatomist, molekulist v ioonist
ionisatsioonikamber • seade, millega avastatakse ioniseerivaid osakesi ja mõõdetakse neid iseloomustavaid suurusi
ionisatsioonipotentsiaal • potentsiaal, mille korrutis elementaarlaenguga võrdub ionisatsioonienergiaga

ioon <i`oon iooni i`ooni 22e s> (< kr prees partits ion minev, liikuv) • füüs elektriliselt laetud aatom v aatomite rühm; positiivne ioon (katioon) tekib neutraalsest osakesest, kui see kaotab ühe v mitu elektroni, negatiivne ioon (anioon) tekib elektroni(de) liitumisel neutraalse osakesega

isomerisatsioon <isomerisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • keem ühe isomeeri muundumine v muundamine sama molekulmassi ja koostisega, kuid teistsuguste omaduste ja struktuuriga isomeeriks, isomeriseerumine

kaabel <k`aab|el -li 2e s> (pr câble < keskld capulum lõõg, köis) • el hermeetilise kestaga ühe- v mitmesooneline painduv elektrijuhe
jõukaabel • elektrienergia edastamiseks kasut kaabel
kontrollkaabel • elektriseadmete abiahelais kasut kaabel
sidekaabel • sideliinides kasut kaabel

kalanhoe <kalanh`oe 26 s> (pr kalanchoe < hiina, ühe vürtsi nime järgi) • bot rohtsete püsikute, poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond (Kalanchoe), u 200 liiki Aafrikas, Aasias jm; paljusid liike kasvat toataimena

kalitsiviirused pl <+ v`iirus -e 11~9 s> (< ld calix, gen calicis karikas + viirus) • med, vet ühe perekonnaga viiruste sugukond (Caliciviridae); tekitavad inimestel E-hepatiiti, sigadel villilist löövet ja veistel soolepõletikku

kapitulatsioon <kapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr capitulation < kapituleeruma) • sõj allaandmine; ühe sõdiva poole relvajõudude v väeüksuse loobumine edasisest võitlusest ja alistumine vastasele, kusjuures võitja dikteerib alistumistingimused
tingimusteta kapitulatsioon • sõj alistumine siis, kui relvajõud on täiesti purustatud; alistumisleping; ebavõrdne leping

karamboleerima <karambol|`eerima -eerib 28 v> (pr caramboler < karambool) • sport piljardimängus ühe löögiga kaht palli tabama

karambool <karamb|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carambole < karamboola) sport
1. piljardimängus kahe palli tabamine ühe löögiga; piljardimäng kolme palliga
2. punane piljardipall

karkassehitis <+ ehitis -e 11 s> (< karkass) • eh ehitis, mille põhikandetarindi moodustab omavahel ühendatud püstvarrastest (postidest) ja rõhtvarrastest (riividest) koosnev ühe- v mitmelööviline karkass

kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

komando <kom´ando 16 s> (it comando < comandare käskima)
1. käsklus, käsklussõna
2. ühe komandöri käsutuses olev allüksus eriülesannete täitmiseks; eriülesandelise laeva v paadi meeskond
komandopunkt • sõj koht, kust komandör juhib lahingutegevust
komandosild • mer laeva tekiehitis, kust juhitakse laeva; kaptenisild

kombinatsioon <kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld combinare ühendama)
1. koosesinemine; kooskõlastatud osadest koosnev plaan; mingite elementide teataval viisil korrastatud rühm; males v mõnes teises mängus plaanipärane käikude järjestus seatud eesmärgi saavutamiseks; piltl kaval plaan, riukaline toimimisvõtete kogu
2. mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest

kommunikaat <kommunik|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld communicatum < ld communicare jagama, nõu pidama) • ühe ametiasutuse ametlik kiri teisele

konsiilium <kons`iilium -i 19~2e s> (ld consilium) • nõupidamine, nõukogu; med ühe v mitme eriala arstide nõupidamine patsiendi haiguse diagnoosimiseks ja ravi määramiseks

konteerima <kont|`eerima -eerib 28 v> (sks kontieren) • maj kontosid kirjendamiseks määrama, summat ühe konto deebetpoolele ja teise kreeditpoolele kirjendama

konteering <konteering -u 2 s> (< konteerima) • maj kontokanne, kirjend e lausend summa kandmise kohta ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse

kontsentraator <kontsentr`aator -i 2e s> (ingl concentrator < kontsentreerima) • el andmesides kasutatav aparaat, mis võimaldab mitmest lähestikku paiknevast arvutist v terminalist andmeid saata v vastu võtta ühe sidekanali kaudu

konverteeritavus <konverteeritavus -e 11~9? s> (< konverteerima) • maj valuuta vahetatavus, võimalus vahetada ametliku kursi alusel ühe maa valuutat teise maa valuuta v kulla vastu

konverter <konv`erter -i 2e s> (ingl converter < ld convertere ümber pöörama, muutma) • tehn metallurgias kasutatav seade pms terase vm metalli tootmiseks sulamalmist; sagedusmuundi
konverterreaktor • tehn tuumatehnikaseade ühe lõhustuva aine muundamiseks teiseks

koola <koola 16 s> (Aafrika k-d) • bot troopilises Aafrikas kasvavate ühe- v kahekojaliste igihaljaste lehtpuude perekond (Cola); mõnede liikide viljade seemned (nn koolapähklid) sisaldavad ergutavaid alkaloide, nagu kofeiini, teobromiini jt, mistõttu neid kasut toniseerivate ravimite ja jookide valmistamiseks

kooniline <koonili|ne -se -st 12 adj> • kuhikjas, koonusetaoline v -kujuline
kooniline pind • mat pind, mis moodustub, kui ühendada sirgjoonte abil mingi joone punktid ühe kindla punktiga (tipuga)

koonus <koonus -e 9 s; k`oonus -e 11~9 s> (ld conus < kr kōnos männikäbi, koonus) • mat keha, mida piiravad kooniline pind ja seda lõikav tasapind
pöördkoonus • mat keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ühe kaateti ümber

korrelatsioon <korrelatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld correlatio < kor- + ld relatio suhe)
1. suhteseos, vastastikune seotus, korrelaatide vahekord
2. biol organismi üksikute osade vastastikune struktuuri- v toimesuhe
3. geol geoloogiliste läbilõigete kõrvutus kihtide vanuse määramiseks
4. lgv foneemide paaritine erinevus ühe tunnuse põhjal, nt g, b, d ja k, p, t ning v ja f

kosmos <k`osmos -e 11~9 s> (< kr kord, ilu, maailmakord, maailm)
1. väljaspool Maad ja selle atmosfääri asuv maailmaruum koos selles sisalduva mateeriaga
2. bot ühe- ja mitmeaastaste korvõieliste rohttaimede perekond (Cosmos), esineb eri liikidena troopilises ja lähistroopilises Ameerikas; Eestis kasvat ilutaimena hariliku kosmose sorte

kraat <kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (sks Grat terav kant v serv) • kunst rood, servjoon, kuivnõeltehnikas nõelajoone servale tekkiv ühe- v kahepoolne hari; tehn detaili või töödeldud metalli pinnast väljaulatuv äär v kisk (mis hiljem kõrvaldatakse)

krooton <kr`ooton -i 2e s> (< kr krotōn riitsinus) • bot soojadel maadel kasvav taimeperekond (Croton) piimalilleliste sugukonnast; paljud liigid on mürgised; ühe liigi, tiglikrootoni (Croton tiglium) seemneist saadakse krootoniõli, mis on tugev lahtisti

krüohüdraat <+ hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< krüo- + hüdraat) • keem jää ja ühe v mitme keemilise ühendi (hrl soola) eutektiline segu, püsiva koostisega kristalne aine, mis sulamisel annab püsiva madala temperatuuri; külmutusseguna on tuntuim krüohüdraat lume ja keedusoola (30%) segu, mis annab temperatuuri kuni –21,2 °C

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

labiaalsus <labi`aalsus -e 11~9 s> (< labiaalne) • lgv huule- v huultehääldus, hääliku moodustamine ühe v mõlema huule kaasabil

laserketas <+ ketas k`etta 7 s> (< laser) • info CD-ROM, arvuti andmekandjana kasutatav laserplaat; DVD, mahukas ühe või kahepoolne laserplaat

leksika <leksika 1 s> (< kr lexikos sõnaline < lexis rääkimine, kõne, sõna) • lgv sõnavara, mingisse keelde v allkeelde v ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid, sõnavara, leksikon (2)

lemmatiseerimine <lemmatis`eerimi|ne -se -st 12 s> • teatud sõnavormide viimine ühe lemma alla, st sõna eri vormide taandamine algvormile

leukotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< leuko- + -tsüüt) • anat vere valgelible, ühe v mitme tuumaga ning ilma verevärvnikuta vererakk

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

loksodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< kr loxos viltune + -droom) • geogr logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole, kindla asimuudiga joon. Vt ka ortodroom

lornjett <lornj|`ett -eti -`etti 22e s> (pr lorgnette) • vartpidi käes hoitavad ühe v kahe klaasiga prillid, mis tõstetakse vaatamisel silmade ette

mailer <m`ailer -i 2e s> (ingl miler < mile miil) • sport algselt ühe miili (1609 m) jooksja, hiljem üldse keskmaavõistleja (keskmaajooksja, -uisutaja, -ujuja)

Master of Arts [maastə(r) əv aa(r)ts] (ingl kunstide (humanitaarteaduste) magister), lüh MA
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel haridus-, humanitaar- või sotsiaalteaduste alal
2. kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister. Vt ka magister artium

Master of Science [maastə(r) əv saiəns] (ingl loodusteaduse magister), lüh MSc
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel täppis- või loodusteaduste alal
2. loodus-, tehnika-, põllumajandus- ja terviseteaduse-, farmaatsia- ja arhitektuurimagister

matseratsioon <matseratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld maceratio pehmendamine) • biol rakuvaheaine lagunemine (v lagundamine), mille tagajärjel kude laguneb üksikrakkudeks (kasut nt taimede töötlemisel); keem vedelikes leostamise abil materjalist v tahkete ainete segust ühe v mitme komponendi eraldamine

mediatsioon <mediatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld mediatio) • jur vahendus, eriti ühe riigi vahendajaroll teiste riikide tüliküsimuse lahendamisel; lepitusmenetlus väljapool kohut

mezzanino [metsaniino] (it) • arhit poolkorrus kahe kõrgema korruse vahel v ühe kõrgema korruse peal

metafoor <metaf|`oor -oori -`oori 22e s> (kr metaphora ülekanne) • kirj liik kõnekujundeid: ülekanne, ühe sõna v väljendi tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse alusel, nt elukevad, sõnu kaaluma

mikrotehe <+ tehe t`ehte 6 s> (< mikro-) • info protsessori põhioperatsioon, nt registri nullimine, nihe ühe koha võrra vasakule v paremale jne

mimees <mim|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr mimēsis jäljendamine)
1. med ühe haiguse simulatsioon teise haiguse poolt sarnaste sümptomite kokkulangemise tõttu
2. biol mimetism, kaitsekohastumus, seisneb sarnastumises esemega, mis ei paku vaenlastele huvi (nt kiviga, kuivanud lehega, väljaheitega), vt ka mimikri
3. kunst, fil → mimesis

molaarmass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< mool1) • keem ühe mooli aine mass grammides, võrdub arvuliselt aine molekulmassiga

monauraalne <+ aur`aal|ne -se 2 adj> (< mono- + ld auris kõrv) • ühe kõrvaga (kuuldav)

mono- (< kr monos ainus) • ainu-, ühe-, üksik-

monoatomaarne kile (< mono- + aatom) • füüs ühe aatomi paksune aine kiht mingi teise tahke v vedela aine pinnal

monodraama <+ draama 16 s> (< mono- + draama) • teater ühe kõneleva tegelasega näidend; antiikajal võis lisanduda koor

monofaagia <+ f`aagia 1 s> (< mono- + -faagia) • zool ainutoidulisus, ainult ühe toidu tarvitamine toiduks

monogaamia <+ g`aamia 1 s> (< mono- + -gaamia)
1. ainuabielu, ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu
2. zool ühe isaslooma paaritumine ja paari moodustamine ainult ühe emasloomaga (ühe v mitme paaritusperioodi kestel). Vt ka polügaamia

monohübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< mono- + hübriid) • biol üksisvärd (ühe erineva tunnusega)

monokkel <mon`ok|kel -li 2e s> (pr monocle < mono- + ld oculus silm) • silmakoopas kantav prilliklaas (ühe silma jaoks)

monoklonaalne <+ klon`aal|ne -se 2 adj> (< mono- + kloon) • biol ühte klooni puutuv, ühe rakuklooni tekitatav (nt antikeha)

monokord <monok|`ord -ordi -`ordi 22e s> , monohord <monoh|`ord -ordi -`ordi 22e s> (kr monochordos < mono- + kr chordē pilli keel) • muus antiikajast pärinev ühe keele ja liikuva roobiga keelpill

monokroomkuvar <+ kuvar -i 2e s> (< monokroomne) • info kuvar, mis esitab teavet ainult ühe värviga

monokroomne <+ kr`oom|ne -se 2 adj> (< mono- + kr chrōma värv) • kunst ühe värvi toonides v heletumedas koloriidis teostatud (maal v gravüür)

monokulaarne <+ okul`aar|ne -se 2 adj> (< ld monoculus ühe silmaga < mono- + oculus silm) • füsiol ühe silma abil toimuv
monokulaarne nägemine • med ühesilmanägemine

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

monomolekulaarne kile (< mono- + molekulaarne) • füüs ühe molekuli paksune aine kiht mingi teise tahke v vedela aine pinnal

monoparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< mono- + parees) • med ühe jäseme osaline halvatus. Vt ka monopleegia

monoplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< mono- + -plaan) • lenn ühe kandepinnaga e ühetiivaline lennuk

monopleegia <+ pl`eegia 1 s> (< mono- + -pleegia) • med ühe jäseme v lihasrühma halvatus. Vt ka monoparees

monorelss <+ r`elss relsi r`elssi 22e s> (< mono- + vn рельс rööbas < ingl pl rails rööpad) tehn
1. üherööpalisest rippteest ja sellel sõitvast vagonetist koosnev transpordiseade
2. ühe talataolise rööpaga elektriraudtee

monoriim <+ r`iim riimi r`iimi 22e s> (pr monorime < mono- + rime riim) • kirj üheriimiline, ühe ja sama riimiga luuletus

monostootiline <+ stootili|ne -se -st 12 adj> (< mono- + kr osteon luu) • anat ühte luusse puutuv, ühe luu

monovibraator <+ vibr`aator -i 2e s> (< mono- + vibraator) • el ühe stabiilse tasakaaluolekuga elektronlülitus

morfallaksis <morfall´aksis -e 9 s> (< morf- + kr allaxis vahetus) • zool organismi regenereerumisel selle ühe osa muutumine teiseks

morfimine <m`orfimi|ne -se -st 12 s> (ingl morphing < kr morphē kuju, vorm) • info protsess, mis tekitab ühe pildi sujuva ülemineku teiseks

morfofoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< morfo- + foneem) • lgv keeleüksus v sümbol, mis ühendab sama morfeemi allomorfide üksteisele vastavaid vahelduvaid foneeme; foneem, mis muutub ühe morfeemi sees, nt rada - raja

multipleks <multipl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (ingl multiplex mitmeosaline, keeruline < ld)
1. tehn universaalne instrument, mida kasut ruumilise fototriangulatsioonivõrgu loomiseks aerofotode järgi ning kontuuride ja reljeefi joonestamiseks kaartide koostamisel
2. info üht või mitut digitaalset infovoogu (programmi) sisaldav transportvoog; digitaaltelevisioonis ühe TV-kanali kaudu edastatav programmikimp

mütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr mythologia jutustamine < müüt + -loogia) müt
1. ühe rahva müütide kogum
2. müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu

ne bis in idem [nee bis in idem] (ld) • mitte kaks korda samas asjas; jur põhimõte, et ühe teo eest ei saa kaks korda karistada

nemeesia <nem`eesia 1 s> (< pn Nemesis, Vana-Kreeka kättemaksujumalanna) • bot ühe- v mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste (Nemesia) perekond mailaseliste sugukonnast; mõnda liiki kasvat ka Eestis

normaal- • normaalne, normikohane, normiks olev
normaalelement • püsiva elektromotoorjõuga galvaanielement
normaalhind maj
1. harilik hind, mida mingi kauba eest kõikjal nõutakse
2. normihind, mis on tuletatud teatavatest normidest
normaalkool • ped pms algkooliõpetajaid ettevalmistav õppeasutus Prantsusmaal jm
normaallahus • keem lahus, mille kontsentratsioon on väljendatud grammekvivalentides ühe liitri kohta
normaalpuistu • mets mudelpuistu, optimaalse arengu ja tihedusega puistu
normaalrõhk • tehn, füüs üheatmosfääriline rõhk
normaaltasand • mat joone punkti läbiv tasand, mis on risti joone puutujaga selles punktis
normaaltingimused pl • füüs kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks
normaalvõnkumised pl • füüs normaalmoodid2, jäävate parameetritega lineaarse dünaamilise süsteemi lihtsaimad harmoonilised omavõnkumised

numeraator <numer`aator -i 2e s> (< ld numerator loendaja) • tehn automaatselt numbrite järjekorda ühe võrra suurendav seadis dokumentide vm objektide nummerdamiseks

optika <optika 1 s> (kr optikē (technē) < optikos nähtav; nägemis-)
1. füüs valgusõpetus, valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet käsitlev füüsika haru
2. tehn seadised ja instrumendid, mille tegevus põhineb valgusõpetuse seadustel
adaptiivoptika • optikasüsteem, milles välistegurite (nt atmosfääri mõju) põhjustatud kujutise moonutusi vähendatakse süsteemi ühe elemendi muutmise kaudu
geomeetriline optika • füüs valguse levimist, peegeldumist ja murdumist käsitlev optika osa, jätab arvesse võtmata valguse laineolemuse
optikariistad pl • med igasugused silma nägemisvõimet tõstvad ning täiendavad v silma puudusi kõrvaldavad riistad

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

parabool <parab|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr parabolē kõrvutus)
1. mat kõverjoon, mille iga punkti kaugused fookusest ja juhtsirgest on võrdsed; tekib, kui lõigata pöördkoonust tasandiga, mis on paralleelne koonuse ühe moodustajaga
2. kirj mõistujutt, mõistulugu, tähendamissõna

parallelism <parallel|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr parallēlismos)
1. paralleelsus, rööbikus, rööpsus; kõrvuti kulgemine
2. vastavus, võrdkujuks olemine
3. kirj stiilivõttena ühe ning sama mõtte väljendamine teisendatud kujul mitu korda, mõtteriim, vt ka parallelismus membrorum

parlamentäär <parlament|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr parlementaire) • läbirääkija, ühe sõdiva poole volitatu teise poolega läbirääkimiste pidamiseks lahingutegevuse piirkonnas; kõnek parlamendiliige

pelooria <pel`ooria 1 s> (< kr pelōros hiiglasuur), pelooriline õis • bot mõne normaalselt ühe sümmeetriatasapinnaga õitega taime erandlik suur kiirjas õis, mis asetseb taime v õiekobara tipus

personaalnäitus <+ n`äitus -e 11~9 s> (< personaalne) • isikunäitus, ühe (v kahe) kunstniku (ka fotograafi vm isiku) tööde näitus

personaalunioon <+ uni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< personaalne + unioon) • pol kahe v enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi trooni

pilaster <pil`ast|er -ri 2e s> (it pilastro < ld pila sammas) • arhit seinapiilar, ühe küljega seina sees asetsev piilar, nelinurkne seinasammas

pineenid pl <pin|`een -eeni -`eeni 22e s> • keem pinaani ühe kaksiksidemega derivaadid; kuuluvad terpeenide hulka

pitsa <pitsa 16 s> (it pizza) • kok õhukesel pärmitainast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille liha-, kala-, kreveti-, köögivilja- v seenekattele on lisatud rohkesti tomatit v tomatikastet ja ühe kihina juustu

planetaarmehhanism <+ mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< planetaarne) • tehn ühe vabadusastmega hammasmehhanism, milles osa hammasrattaid liigub epitsükliliselt; muudab pöörlemise samateljeliseks, kuid teistsuguse nurkkiirusega pöörlemiseks

pluraalne <plur`aal|ne -se 2 adj> (ld pluralis) • mitmuslik
pluraalne vootum • pol mõnes riigis kehtiv ühe isiku õigus valida kas mitmes valimisringkonnas v omada valimistel mitu häält sõltuvalt varanduslikust, hariduslikust, usulisest vm tsensusest

polaarpäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (< polaar-) • ajavahemik, mil päike on polaaraladel üle ühe ööpäeva horisondi kohal

polaaröö <+ `öö 26i s> (< polaar-) • aeg, mil päike on polaaraladel üle ühe ööpäeva horisondi taga

polüandria <polü`andria 1 s> (< polü- + kr anēr, gen andros mees)
1. mitmemehepidamine, ühe naise abielu samal ajal mitme mehega; esineb mõne loodusrahva juures, vt ka monandria
2. zool emasisendi paaritumine mitme isasega ühel sigimisperioodil

polüdoomia <+ d`oomia 1 s> (< polü- + ld domus maja, kodu), polükaalia <+ k`aalia 1 s> • zool ühe loomapere elutsemine mitmes pesas (nt sipelgail)

polüfeensus <polüf`eensus -e 11~9 s> (< polü- + kr phainō ilmun, paistan), pleiotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< plei- + tropos suund, pööre) • biol mitmesuunaline geenitoime, ühe geeni mõju organismi mitme tunnuse kujunemisele

polügaamia <+ g`aamia 1 s> (< polü- + -gaamia) • mitmikabielu, ühe isiku abielu mitme vastassoost isikuga; zool ühe isendi suguline kooselu mitme vastassoost isendiga ühel ja samal sigimisperioodil. Vt ka monogaamia

polügeenia <+ g`eenia 1 s> , polügeensus <+ g`eensus -e 11~9 s> (< polügeenne) • biol mitme mittealleelse geeni koosmõju organismi ühe tunnuse kujunemisele

polügüünia <+ g`üünia 1 s> (< polü- + kr gynē naine, emane) • mitmenaisepidamine, ühe mehe abielu samaaegselt mitme naisega, vt ka monogüünia; zool isaslooma paaritumine mitme emasloomaga ühel ja samal sigimisperioodil