Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
gregooriuse laul, ka Gregoriuse laul (< pn Gregorius I Suur, paavst, 540–604) • muus ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul, mis loodi katoliiklikel liturgiatel kasutatavatele ladinakeelsetele tekstidele (nimetati paavst Gregorius I järgi); vanim tänini viljeldav Lääne-Euroopa muusikaliik
kantileen <kantil|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld cantilena laul, leelutus) muus
1. keskaegne lüroeepiline ühehäälne laul
2. laulev, meloodiline osa (instrumentaal)heliteoses
3. XIII-XV s mitmehäälne heliteos, kus ülemist häält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti pillidega
4. katoliku kiriku liturgia meloodiline osa
koraal <kor|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld choralis koori-) • muus, relig kirikulaul, algselt ühehäälne saateta, ladinakeelse liturgilise tekstiga koorilaul (vt ka gregooriuse laul); hiljem ka rahvuskeelne koguduselaul
liberum veto
[liiberum veto] (ld vaba keeluõigus) • pol, aj Poola seimi iga saadiku õigus a-tel 1652–1791 seisata oma protestiga lõplikult arutatav seaduseelnõu; ühehäälsuse põhimõtte rakendus
sekvents <sekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld sequentia järgnev, järgnevus)
1. relig katoliku suuremate pühade missa tekstis esinev hümn; keskaegses kirikumuusikas ühehäälne kirikulaul, mille tekst mahutati sõna „halleluuja“ viimase silbi melismi (2)
2. muus meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt v madalamalt astmelt
3. filmi ülesehitus- v väljendusüksus
unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine
veto <veto 16 s> (< ld veto keelan)
1. aj vastulause, mis Vana-Roomas oli mõeldud rahva kaitseks patriitsidest ametnike omavoli vastu
2. pol riigipea keeld jõustada parlamendis vastuvõetud seadus v nõue peatada selle jõustumine
3. piltl keeld, eitamine
absoluutne veto • monarhi õigus seadus tagasi lükata
suspensiivne veto jur
1. edasilükkav veto, riigipea õigus jätta seadus välja kuulutamata ning saata see tagasi uueks arutamiseks ja esitamiseks
2. rahvusvahelises õiguses ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme keeld heaks kiita otsust, mida saab langetada ainult ühehäälsuse põhimõttel