[VSL] Võõrsõnade leksikon

aar <`aar aari `aari 22e s> (pr are < ld area maatükk), tähis a • pindala mõõtühik, 1 aar = 100 m²

afgaani <afgaani 16 s> (dari, puštu afghānī) • maj Afganistani rahaühik, lüh AFN; käibel 1926. a-st; 1 afgaani = 100 puli

agoraa2 <agor`aa 26 s> (hbr agora) • maj Iisraeli peenrahaühik; 1 agoraa = ¹/₁₀₀ seeklit1 (1)

astenosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr asthenēs nõrk + sfäär) • geol maakoorealune nõrk plastne kest: paikneb mandrite all 100–200 km ja ookeanide keskmäestike all 30–60 km sügavuses

baat <b`aat baadi b`aati 22e s> (tai bāt) • maj Tai rahaühik, lüh THB; 1 baat = 100 satangi

bani <bani 17~16 s> (rumeenia ban, pl bani) • maj Moldova ja Rumeenia väiksem rahaühik (100 banit = 1 leu)

boliivar <bol`iivar -i 2e s> (hisp bolívar < pn S. Bolívar, Lõuna-Ameerika riigitegelane, 1783–1830)
1. maj Venezuela rahaühik, lüh VEF; 1 boliivar = 100 sentimot
2. tekst laiaääreline kübar (oli moes 1920ndatel)

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus ⁴/₄-taktimõõtu tähistav märk

dalasi <dalasi 1e s> (Aafrika k-d) • maj Gambia rahaühik, lüh GMD; 1 dalasi = 100 bututit

dinaar <din|`aar -aari -`aari 22e s> (ar dīnār < ld denarius kümneline)
1. aj kuldmünt araabia maades VII–XIII s
2. paljude riikide rahaühik, nt Iraagis (1 dinaar = 5 riaali, = 20 dirhemit, = 1000 filli), lüh IQD; Serbias, (1dinaar = 100 paarat), lüh YUM; Jordaanias, (1 dinaar = 1000 filli), lüh JOD; Tuneesias, (1 dinaar = 1000 millimit), lüh TND
3. Iraani vahetusrahaühik (1 dinaar = ¹/₁₀₀ riaali). Vt ka denaar

dirhem <d`irhem -i 2e s> , dirham <d`irham -i 2e s> (ar dirham < kr drachmē drahm)
1. aj keskaegne araabia kaaluühik ja hõbemünt
2. maj Maroko rahaühik, lüh MAD; Araabia Ühendemiraatide rahaühik, lüh AED; 1 dirhem = 100 sentiimi

dollar <d`ollar -i 2e s> (ingl < taaler) • maj, tähis $; jaguneb 100 sendiks; paljude riikide rahaühik: nt Ameerika Ühendriikide dollar, lüh USD; Kanada dollar, lüh CAD; Austraalia dollar, lüh AUD; Jamaica dollar, lüh JMD

dramm <dr`amm drammi dr`ammi 22e s> (armeenia dram raha) • maj Armeenia rahaühik, lüh AMD; 1 dramm = 100 luma

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

euro <euro 16 s> (< pn Euroopa) • maj Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha, lüh EUR, tähis €; 1 euro = 100 senti; otsus kasutuselevõtu kohta tehti Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel 1995. a; alates 1. jaanuarist 1999 asendas ühtse arvestusühikuna eküü

fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fm • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu

filler1 <f`iller -i 2e s> (ung fillér < sks Vierer „neljane, veerandik“) • aj Ungari endine rahaühik; 1 filler = ¹/₁₀₀ forintit

föön2 <f`öön fööni f`ööni 22e s> (hiina fēn) • maj Hiina peenrahaühik; 1 föön = ¹/₁₀₀ jüaani

geotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + termiline) • füüs geotermikasse puutuv v kuuluv
geotermiline aste • geol sügavus, mille võrra peab maasse tungima, et temperatuur tõuseks 1 °C võrra (maapinna lähedal on see aste 30–35 m)
geotermiline energia, geotermaalenergia • füüs maapõues tekkiv soojusenergia
geotermiline gradient • suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu sügavuti iga 100 m kohta (keskmiselt 3 kraadi)

goon <g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr gōnia nurk), tähis g • mat kümnendsüsteemil rajanev tasanurgaühik, nn uus kraad, ¹/₁₀₀ täisnurgast

grivna <grivna 16 s> (vn гривна)
1. aj Vana-Vene kaalu-, raha- ja arvestusühik; maksevahendina käibis hõbedakangidena XI– XV s, hiljem ainult arvestusühik
2. maj rahaühik praeguses Ukrainas, lüh UAH; 1 grivna = 100 kopikat

guaranii <guaran`ii 26 s> (hisp guaraní guaranii, keele ja rahva nimetusena < guaranii) • maj Paraguay rahaühik, lüh PYG; 1 guaranii = 100 sentimot

hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk

hekatonheirid pl <hekatonh|`eir -eiri -`eiri 22e s> (kr hekatoncheires sajakäelised < hekaton sada + cheir käsi) • müt Kreeka müt-s Uranose ja Gaia 3 poega, 100 käe ja 50 peaga hiiglased

hektar <h`ektar -i 2e s> (pr hectare < hekto- + aar), tähis ha • mittesüsteemne pindalaühik (1 ha = 100 aari = 10 000 m²)

hekto- (< kr hekaton sada), tähis h • mõõtühikute nimetuste eesliide; näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda suurem

hektogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< hekto- + -gramm), tähis hg • 100 grammi

hektoliiter <+ l`iit|er -ri 2e s> (< hekto- + liiter), tähis hl • 100 liitrit

hektomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< hekto-), tähis hm • 100 meetrit

hektosteer <+ st`eer steeri st`eeri 22e s> (< hekto- + steer), tähis hs • 100 steeri

hektovatt <+ v`att vati v`atti 22e s> (< hekto- + vatt2), tähis hW • füüs 100 vatti

heller <h`eller -i 2e s> (sks Heller, tšehhi haléř, slovaki halier) • aj vanaaegne münt Lõuna-Saksamaal, 1892–1924 Austrias; Tšehhi ja endine Slovakkia väikemünt (¹/₁₀₀ krooni)

hide [haid] (ingl) • Inglise vana pindalaühik, = 100 aakrit, = 40,468 ha

joodiarv <+ `arv arvu `arvu 22e s> (< jood) • keem kindlates tingimustes orgaanilise aine teatava kogusega (hrl 100 g ainega) liituva joodi mass grammides

jüaan <jü`aan jüaani jü`aani 22e s> (hiina yuán) • maj Hiina rahaühik, lüh CNY; 1 jüaan = 10 tsjaod = 100 fööni2

kalorsus <kalorsus -e 11 s> (< kalor)
1. 100 grammis toidus v toiduaines sisalduv energia hulk kilokalorites
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites

kompanii <kompan`ii 26 s> (pr compagnie, ingl company < keskld companium < kom- + ld panis leib), lüh Co., Comp.
1. selts, seltsing
2. aj kaubakompanii, kaubaselts
3. maj ühisettevõte v aktsiaselts tööstuses, kaubanduses, panganduses, transpordis, kindlustuses, teeninduses jm majandusharudes; väike ühing
4. sõj mõne riigi sõjaväes jalaväe ja soomusväe taktikaline ning haldus-majanduslik allüksus (100–250 meest)

kopikas <kopika|s - 2 s> (vn копейка < копьё oda, varastel kopikatel kujutatud odaga lohet surmava Püha Jüri järgi) • maj Venemaal, Ukrainas, Valgevenes väikseim peenrahaühik; ¹/₁₀₀ rubla

kordoba <kordoba 1 s> (hisp córdoba < F. H. de Córdoba, Hispaania konkistadoor, 1475-1526) • maj Nicaragua rahaühik, lüh NIC; 1 kordoba = 100 sentaavot

kuna <kuna 17~16 s> (serbia-horvaadi nugis, nugisenahk) • maj Horvaatia rahaühik, lüh HRK; 1 kuna = 100 lipat

kvintal <kv`intal -i 2e s> (pr, hisp quintal < ar qinṭār < keskld centenarium sada naela), tähis q • varem Ladina-Ameerika riikides, Hispaanias ja Portugalis kasutatud massiühik, riigiti erinev (45–59 kg); tänapäeval mõnes riigis 1 kvintal = 100 kg

lari <lari 17 s> (gruusia varandus) • maj Gruusia rahaühik, lüh GEL; 1 lari = 100 thethrit

latt <l`att lati l`atti 22e s> (läti lats < pn Latvija Läti) • maj Läti rahaühik, lüh LVL; 1 latt = 100 santiimi

leev <l`eev leevi l`eevi 22e s> (bulgaaria лев lõvi) • maj Bulgaaria rahaühik, lüh BGN; 1 leev = 100 stotinkat

lepton <l`epton -i 2e s> (kr < leptos peen, väike)
1. aj Vana-Kreeka väike vaskmünt, Kreeka vääringu allühik; = ¹/₁₀₀ drahmi
2. füüs tugevale interaktsioonile mittealluv elementaarosake

leu <l`eu 26 s> (rumeenia lõvi) • maj Rumeenia rahaühik, lüh RON; Moldova rahaühik, lüh MDL; 1 leu = 100 banit

litt <l`itt liti l`itti 22e s> (leedu litas < pn Lietuva Leedu) • maj Leedu rahaühik, lüh LTL; 1 litt = 100 senti (centas)

morgan <m`organ -i 2e s> (< pn Th. H. Morgan, Ameerika bioloog, 1866–1945) • biol ühes kromosoomis paiknevate geenide vahelise kauguse teoreetiline ühik (100 sentimorganit); vananenud termin morganiid. Vt ka morganism

mungu <mungu 16 s> (vn мунгу < mongoli мөнгө hõbe) • maj Mongoolia peenrahaühik, 1 mungu = ¹/₁₀₀ tugrikut

naelsterling <+ sterling -i 2e s> (ingl pound sterling < pound of sterlings nael sterling'eid < sterling hõbepenn), tähis £ • maj Suurbritannia rahaühik, lüh GBP; 1 naelsterling = 100 penni (alates 1971)

oktaan <okt|`aan -aani -`aani 22e s> (< okto-) • keem naftas sisalduv küllastunud süsivesinik
oktaaniarv • tehn vedelkütuse (eriti bensiini) plahvatuskindlust iseloomustav suurus (0–100)

paisa2 <paisa 16 s> (hindi paisā) • aj varem Indias käibel olnud vahetusraha, ¹/₆₄ ruupiat; maj peenrahaühik paljudes maades, nt 1 India paisa = ¹/₁₀₀ ruupiat, 1 Bangladeshi paisa = ¹/₁₀₀ takat, 1 Omaani paisa = ¹/₁₀₀ riaali

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= ¹/₁₀₀ naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (¹/₁₀₀ marka)

penny [peni] (ingl, pl pence) • Suurbritannia mündiühik ja vaskmünt, varem ¹/₁₂ šillingit, ¹/₂₄₀ naelsterlingit; üleminekuga kümnendsüsteemile (15. veebruaril 1971) on uus Inglise penny ¹/₁₀₀ naelsterlingit (s.o £ = 100 penny’t), kuna šilling kadus käibelt

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

Pfennig [pfennih] (sks) • aj endine Saksa väikemünt, ¹/₁₀₀ marka

piaster <pi`ast|er -ri 2e s> (it piastra)
1. väikemünt Türgis (¹/₁₀₀ liiri), Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Sudaanis (¹/₁₀₀ naela)
2. peeso endine nimetus

pikett <pik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr piquet, ingl picket)
1. poliitiliste vm nõudmistega esinev meeleavaldajate salk
2. valvesalk streigimurdjate eemalehoidmiseks
3. geod maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt
4. vanaaegne Prantsuse kaardimäng kahele inimesele
5. eh teetrassi 100 m pikkune lõik

püreeter <pür`eet|er -ri 2e s> (ld pyrethrum < kr pyrethron)
1. bot neitsikummel (Pyrethrum), mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast; u 100 liiki põhjapoolkeral, Eestis kasvat mõnda liiki püsi- v lõikelillena
2. keem putukamürk, mida endisajal valmistati püretriini sisaldavaist dalmaatsia püreetri ja roosa püreetri õisikuist

ragbi <ragbi 16 s> (< pn Rugby, Inglismaa linn) • sport jalgpalliga sarnanev sportmäng kahe 15-liikmelise meeskonna vahel; mängitakse pikliku palliga 100 × 65 m suurusel väljakul 2 × 40 min; ragbi tuntuim teisend on Ameerika jalgpall (mängitakse kahe 11-liikmelise meeskonnaga 100 × 50 m suurusel väljakul 4 × 15 min)

reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot

rubla <rubla 16 s> (vn рубль) • maj Valgevene, lüh BYR; Venemaa rahaühik, lüh RUB; (1 rubla = 100 kopikat); käibinud ka mujal Sõltumatute Riikide Ühenduses (SRÜ) ja endisaegses NSVL-is

ruupia <r`uupia 1 s> (hindi rūpiyah < sanskr rūpya hõbe, raha) • maj rahaühik Indias, lüh INR; Indoneesias, lüh IDR; Maldiividel, lüh MVR; Mauritiusel, lüh MUR; Nepalis, lüh NPR; Pakistanis, lüh PKR; Seišellidel, lüh SCR; Sri Lankal, lüh LKR; 1 ruupia = 100 paisat2

santiim <sant|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr centime < cent sada) • maj Läti peenrahaühik, 1 santiim = ¹/₁₀₀ latti; aj endine väiksem rahaühik Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis väärtusega ¹/₁₀₀ franki

satang <sat|`ang -angi -`angi 22e s> (tai) • maj Tai väiksem rahaühik, 1 satang = ¹/₁₀₀ baati

seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g

sen (jpn) • aj Jaapani väikemünt, ¹/₁₀₀ jeeni (1); maj Indoneesia väikemünt, ¹/₁₀₀ ruupiat

sent <s`ent sendi s`enti 22e s> (ingl cent < ld centum sada), tähis s • maj väiksem rahaühik paljudes maades, nt 1 USA sent (cent) = ¹/₁₀₀ dollarit, 1 eurosent = ¹/₁₀₀ eurot

sentaavo <sentaavo 16 s> (port centavo < cento sada) • maj väiksem rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis, 1 sentaavo = ¹/₁₀₀ algühikut (skuudot, peesot, reaali, dollarit jne)

senteesimo <sent`eesimo 1 s> (hisp centésimo sajandik) • maj väiksem rahaühik (1 senteesimo = ¹/₁₀₀ algühikut) Uruguays, Panamas ja Tšiilis

senti- (< ld centum sada), tähis c • eesliide mõõtühikute nimetustes; näitab, et ühik on põhiühikust 100 korda väiksem

sentimo <s`entimo 1 s> (hisp céntimo sajandik < pr centime santiim) • maj väiksem rahaühik Venezuelas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ boliivarit), Costa Ricas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ kolooni1), Paraguays (1 sentimo = ¹/₁₀₀ guaraniid) jm

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

soll <s`oll solli s`olli 22e s> (hisp sol) • õigemini: uus soll, Peruu rahaühik, lüh PEN; 1 soll = 100 sentaavot

stotinka <stot´inka 16 s> (bulgaaria стотинка < стотен sajandik) • maj Bulgaaria rahaühik, 1 stotinka = ¹/₁₀₀ leevi

sukre <s`ukre 1 s> (< pn A. J. de Sucre, Lõuna-Ameerika väejuht, 1795–1830) • maj Ecuadori endine rahaühik, lüh ECS; 1 sukre = 100 sentaavot

šilling <šilling -i 2e s> (ingl shilling) • aj endine Suurbritannia münt, 1 šilling = ¹/₂₀ naelsterlingit; endine Austria rahaühik 1 šilling = 100 krossi1, lüh ATS; maj Kenya, lüh KES; Tansaania, lüh TZS; Uganda, lüh UGX; Somaalia rahaühik, lüh SOS; 1 šilling = 100 senti

zlott <zl`ott zloti zl`otti 22e s> (poola złoty kuldne) • maj Poola rahaühik, lüh PLZ; 1 zlott = 100 krossi

tahhüarütmia <+ ar`ütmia 1 s> (< kr tachys kiire + arütmia) • med rütmihäire, mille korral südame löögisagedus on üle 100 löögi minutis

taka <taka 16 s> (bengali tākā) • maj Bangladeshi rahaühik, lüh BDT; 1 taka = 100 paisat2

tsentner <ts`entner -i 2e s> (sks Zentner < ld centenarius sajast koosnev < centum sada)
1. meetermõõdustiku massiühik, 1 tsentner = 100 kg, tähis ts, q
2. Inglise massiühik, mille puhul suur tsentner = 112 naela = 50,802 kg; väike tsentner = 100 naela = 45,359 kg

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = ¹/₁₀₀ liiri

tugrik <tugrik -u 2 s> (mongoli төгрөг, tögrög) • maj Mongoolia rahaühik a-st 1925, lüh MNT; 1 tugrik = 100 mungut

öör <`öör ööri `ööri 22e s> (rts öre, taani, norra øre, isl eyrir < ld aureus) • maj Rootsi, Norra, Taani ja Islandi münt, 1 öör = ¹/₁₀₀ krooni (2)