[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadlikonvent <+ konv|`ent -endi -`enti 22e s> (< aadel + konvent) • aj Liivi- ja Saaremaa rüütelkonna organ XVIII–XX s; valmistas ette maapäevi ja lahendas mõningaid küsimusi

abiogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< a- + bio- + genees) • biol isetärkamine, elutust sigimine, elusolendite tekkimine elutust ainest (kuni XIX s-ni levinud arvamus; tänapäeval seostatakse ainult elu algse tekkimisega Maal)

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

ahmadija <ahmad´ija 16 s> (< pn M. G. Ahmadi, India usureformaator, 1835–1908) • relig XIX s lõpus tekkinud islami usulahk

akademism <akadem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< akadeemia)
1. kindlaksmääratud traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses, kirjanduses, kunstis, muusikas jm
2. kunst XVII–XIX s kunstisuund, mis järgis antiikaja ja renessansi eeskujusid

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

ampiir <amp|`iir -iiri -`iiri 22e s> , ampiirstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style Empire < empire impeerium, keisririik) • kunst, arhit hilis-klassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX s 1. veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal; ampiiri iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid, lähtumine Rooma keisririigi aegseist eeskujudest

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

anarhosündikalism <+ sündikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr anarcho-syndicalisme < anarhism + sündikalism) • pol anarhismist mõjutatud vool töölisliikumises XIX s ja XX s alguses

antiintellektualism <+ intellektual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + intellektualism) • fil ratsionaalse loogilise mõtlemise pädevust alahindav v eitav maailmavaateline seisukoht; kitsamas tähenduses: XIX–XX s sotsiaalfilosoofilised õpetused, mis alaväärtustavad teaduslikku tunnetust ja haritlaste osatähtsust ühiskonnas

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

antroposoofia <antropos`oofia 1 s> (< antropo- + kr sophia tarkus) • fil Austria filosoofi R. Steineri (1861–1925) XX s alguses rajatud inimest jumalustav usulis-müstiline õpetus

armatool <armat|`ool -ooli -`ooli 22e s> (uuskr armatolos < it armato relvastatud mees) • aj Kreeka partisan XVII–XIX s

art brut [aar brüt] (pr viimistlemata, toores kunst) • kunst XX s kunstilaad, kus argipäevaseimate vahenditega (plekk, liiv, puulehed, tänavapori) taotletakse esteetilisi väärtusi

automaaditeooria <+ te`ooria 1 s> (< automaat + teooria) • mat XX s tekkinud matemaatika haru, mis uurib automaatide (1) üldisi omadusi

avangardism <avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr avant-gardisme < avangard) • kunst, kirj, muus mitme XX s kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, ka kirjanduses ja muusikas eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

baan <b`aan baani b`aani 22e s> (ung bán) • aj vana Ungari ülikutiitel; Lõuna-Ungari piiriprovintside haldaja, XIX–XX s Horvaatia ja Slavoonia asehaldur

bahaism <baha|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar bahā’ aupaiste) • relig eriline maailmausund, üldine inimlikkususund, mis tekkis Pärsias XIX s 2. poolel babismist

baironism <bairon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • kirj Inglise kirjanikust G. G. Byronist alguse saanud kirjandusvool XIX s

barber-shop-singing [baa(r)bəšopsinging] (ingl) • muus 4-häälne sentimentaalne meeskvarteti laulustiil, mis sündis XIX s Ameerika habemeajamissalongides

bassett <bass|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Bassetthorn < it basso madal) • muus altklarnet, puupuhkpill, oli kasut XVIII s lõpus ja XIX s alguses

berdaanipüss <+ p`üss püssi p`üssi 22e s> , berdanka <berd´anka 16 s> (vn берданка < pn H. Berdan, USA sõjaväelane, 1824–1893) • sõj, aj H. Berdani konstrueeritud ühelaenguline vintpüss, oli kasutusel Vene sõjaväes XIX s 2. poolel

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel

bitjuug <bitj|`uug -uugi -`uugi 22e s> (vn битюг < pn Bitjug, jõgi Lõuna-Venemaal) • aj, zool eriti suurt tõugu tugev veohobune (Venemaal XVIII– XIX s)

bokser <b`okser -i 2e s> (sks, ingl poksija)
1. zool Saksa buldog (1)
2. aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas XX s alguses

bonapartism <bonapart|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Bonaparte, keisri- ja kuningadünastia) aj, pol
1. Bonaparte’ide impeeriumiaegne valitsemisviis
2. keisririigi taastamist ja Bonaparte’ide dünastia uut võimulepääsu taotlenud liikumine XIX s Prantsusmaal
3. Bonaparte’ide poliitilisest süsteemist lähtuv suurkodanluse diktatuuri vorm

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

brutalism <brutal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < brutaalne) • arhit XX s arhitektuurisuund, millele on omane konstruktsioonimaterjalide (betoon, teras, tellis) rakendamine ehedaina

burlakk <burl|`akk -aki -`akki 22e s> (vn бурлак) • aj laeva v lotja jõekaldalt köiega vastuvoolu vedav tööline, eriti Volga jõel XVI–XIX s

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

bürgermeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks) • aj pürjermeister (kõnek), linnavanem, linnapea, linna vm haldusüksuse omavalitsuse eesotsas seisev valitav ametiisik mõnedes Euroopa maades, XIX s lõpuni ka Baltimail

cakewalk [keikwook] (ingl „koogimarss“) • tants XIX s tekkinud Ameerika neegrite võistluslik ²/₄-taktimõõdus rühmatants; XX s alguses levis paaristantsuna ka Euroopas

cao dai [kao dai] (vietnami Cao Đài kõrge pjedestaal) • relig teosoofial ja spiritismil põhinev usund ja usuliikumine, mis tekkis Lõuna-Vietnamis XX s 1. poolel

cicisbeo [tšitšisb·eo] (it) • aj Itaalias XVI–XIX s rikka ning suursuguse abielunaise kaaslane seltskonnas; majasõber; armuke

dei <d`ei 26 s> (trg day onu) • aj janitšarist ohvitseri tiitel Türgis; Türgi sultani asehalduri tiitel Tunises, Tripolis ja Alžiiris XVI–XIX s

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

denga <denga 16 s> (vn деньга < turgi k-d < prs dānag münt) • aj Vene hõbe- (XIV–XVIII s) ja vaskmünt (XVII– XIX s)

diakon <d`iakon -i 2e s> (kr diakonos teener, abiline) • relig abivaimulik protestantlikus kirikus; luteri kirikus XIX s-st pms koguduse hoolekandekorraldaja; katoliku kirikus diakonipühitsuse saanud vaimulik

džiinid plt <džiinid dž`iinide 22e s> (ingl jeans < it pn Genova, inglise hääldus, Ameerikas õmmeldi kullakaevuritele XIX s tööpükse Genova madrusepükste järgi) • tekst teksased, tihedast puuvillasest, nn džiiniriidest (töö)püksid, mille õmblused on tugevdatud

džingoism <džingo|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl jingoism) • aj agressiivne marurahvuslus (XIX s Inglismaal)

džäss <dž`äss džässi dž`ässi 22e s> (ingl jazz), džässmuusika <+ muusika 1 s> • muus nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variatsioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX s alguses neegrimuusika pinnal
džässbänd (ingl jazz band) • muus džässorkester; selle koosseisu kuuluvad pms puhk- ja löökpillid ning klaver; tänapäeval on tavalisimad džässansamblid (triost septetini), milles domineerib sooloimprovisatsioon

egiptienn <egipti|`enn -enni -`enni 22e s> (pr égyptienne egiptuse) • trük XIX s alguses kujunenud ladina trükikiri

eklektitsism <eklektits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eklektikos väljavaliv) • fil veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine; erisuguste kokkusobimatute, vasturääkivate vaadete ühendamine; aj, kunst pms XIX s II poole arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, milles seostatakse erinevatest ajaloolistest stiilidest pärit vorme

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

elektrodünamomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< elektro- + dünamomeeter) • aj, füüs riist elektrivoolu võimsuse mõõtmiseks, kasut XX s alguses

emigratsioon <emigratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emigratio ümberasumine)
1. väljaränne, massiline ümberasumine mingilt maalt teisele maale mitmesuguseil (majanduslikel, poliitilistel, usulistel vm) põhjustel; omandas suure ulatuse XIX ja XX s, vastand immigratsioon
2. kodumaalt eemalviibimine, pagulus, maapagu

empiriokrititsism <+ kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + krititsism), mahhism <mahh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn E. Mach, Austria füüsik ja filosoof, 1838–1916) • fil maailma objektiivset olekut sekundaarseks ning inimese vahetuid aistinguid ja kogemusi primaarseks pidav suund filosoofias, mille rajasid XIX s 2. poolel R. Avenarius ja E. Mach; tegeleb pms tunnetusteooria probleemidega, eelkõige kogemuse kriitilise analüüsiga

energetism <energet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr energeia tegevus) • fil filosoofiline kontseptsioon, milles mateeria mõiste on püütud asendada energia mõistega; energetismi rajas W. Ostwald (1853–1932) XX s alguses

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

fanarioodid pl <fanari|`oot -oodi -`ooti 22e s> (uuskr Fanariotes) • aj pms Bütsantsi ülikuperekondadest pärit Kreeka patriitsid, elasid Istanbuli Fanari linnaosas; harituse ja jõukuse tõttu haarasid XVII–XIX s endale Osmanite riigis kõrgeid ametikohti

feen1 <f`een feeni f`eeni 22e s> (ingl pn Fenian < iiri féne iirlased) • aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige XIX s

fennomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Fenni soomlased + maania) • kõige soomepärase ihalus, liialdatud ülistamine; aj soome keele ja kultuuri eest võitlev liikumine Soomes XIX s

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

feodaalne <feod`aal|ne -se 2 adj> , feodalistlik <feodal`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • feodalismile omane, feodalismiga seostuv, feodaal-
feodaalne sotsialism • aj XIX s 1. poole poliitiline vool, mis kapitalismi vastustades idealiseeris keskaega

fin de siècle [fä(n)dösj·ekl] (pr sajandi lõpp) • aj väljend, millega tähistatakse dekadentsinähte XIX s lõpu Lääne-Euroopa kultuuris

fiskaal <fisk|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fiscalis riigikassasse puutuv < fiskus) • aj riigikassa huve kaitsev ametnik (Eestis XVII–XIX s, Venemaal XVIII s). Vt ka fiskus

florett <flor|`ett -eti -`etti 22e s> (sks < pr fleuret, it fioretto „lilleke“) • sport neljatahulise painduva tera ja kausikujulise käepidemega kerge torkerelv; õpperelvana kasut XVII, spordirelvana XIX s-st; vastav vehklemisala

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

galopp <gal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr galop)
1. sport kapak, neljajooks, neljasõit, traavli kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar
2. tants kiire seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus, oli levinud XIX s Euroopas

gigot [žig·o] (pr)
1. kok lamba- või tallekints
2. tekst õla poole kotina avarduv varrukas naiseriietuses XIX–XX s

gild <g`ild gildi g`ildi 22e s> (sks, keskalamsks Gilde) aj
1. keskaja linnades (ka Baltimaades) kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendus, mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised; väikegildi meistrid kuulusid oma käsitööalale vastavalt tsunftidesse
2. XVIII–XIX s Venemaal kaupmeeste seisuslikud ühingud; kapitali suuruse järgi jagunesid kaupmehed 1., 2. ning 3. gildi

guohua <g`uohua 1 s> (hiina guó huà rahvuslik maal) • kunst koolkond Hiina maalikunstis XIX s lõpus ja XX s alguses; tõi traditsioonilisse maalimisviisi maalimise looduse järgi

gurkhad pl <gurkha 16 s> (< pn Gorakhnath, India joogi)
1. rühm Nepaali rahvaid, kujuneva nepaali rahva tuumik
2. aj XIX s Nepaalist Briti India koloniaalarmeesse värvatud palgasõdurid

harmoonika <harmoonika 1 s> (sks Harmonik < kr harmonikos muusikaline, harmooniline < harmoonia) • muus lõõtspill, lõõtsa ja nupustikuga käsipill, hrl diatoonilise heliastmikuga; leiutatud XIX s alguses

haskala [haskalaa] (hbr valgustus) • judaismi tavade kogu; XIX s pms Saksamaal levinud juudi valgustusliikumine

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

hernhuutlus <h`ernh`uutlus -e 11~9 s> (< pn Herrnhut, linn Saksamaal) • relig nn vennastekoguduse usuline liikumine Saksamaal, Baltimaadel jm XVIII–XX s

historitsism <historits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historizismus < kr historikos ajalooline) • arhit ajalooliste arhitektuuri- ja tarbekunstistiilide kopeerimine XIX s 2. poole arhitektuuris

hospodar <hospodar -i 19 s> (rumeenia < ukr господар isand) • aj Valahhia ja Moldova valitsejate tiitel XIV–XIX s

hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“) • kok kuum viinerisai; algul tähendas Frankfurdi vorsti, mis XX s alguses toodi USA-sse, kus seda serveeriti sinepiga maitsestatult kahe saiapoolmiku vahel. Vt ka hamburger

humoraalpatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< humoraalne + patoloogia) • med arstiteaduses XIX s keskpaigani valitsenud teooria, mis seletab haiguste teket ja arenemist organismis leiduvate osiste tasakaalu v konsistentsi muutustega

hunhuus <hunh|`uus -uusi -`uusi 22e s> (hiina hónghúzi punahabe) • aj Kirde-Hiinas (Mandžuurias) XIX s 2. poolel ja XX s 1. poolel tegutsenud hästi organiseeritud röövlijõugu liige

immanentsus <imman`entsus -e 11~9 s> (< immanentne) • fil olemuslikkus, loomuomasus
immanentsusfilosoofia • fil subjektiiv-idealistlik filosoofiavool XIX–XX s vahetusel; immanentsusfilosoofia järgi on tunnetuse objekt olemas ainult mõtlemise sisuna, st olemine on teadvusele seesmiselt omane

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiin • sinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

individuaalpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< individuaalne) • ped isiksusepedagoogika, XX s alguse reformpedagoogika suund, mis peab kasvatuse eesmärgiks lapse individuaalsuse, iseseisvuse ja loovuse arendamist ning eriti oluliseks praktiliste, tugevate ja sõltumatute isiksuste kujundamist

inkvisitsioon <inkvisitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld inquisitio uurimine, juurdlus)
1. aj katoliku uurimismenetlus ja -asutus õigeusklikkuse tuvastamiseks ning ketserite karistamiseks XIII–XIX s, vt ka autodafee
2. aj 1686–88 Eestimaa kubermangudes redutseeritavates mõisates küsitlusmeetodil tehtud adramaarevisjon
3. piltl ülikarm süüdistus ja karistus

institutsionalism <institutsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl institutionalism < institutsioon) • pol riigi- ja ühiskonnaõpetuse ning poliitilise ökonoomia suund XX s algupoolel USA-s

intimism <intim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld intimus sisemine, sisim) • kunst suund Rootsi loodusmaalikunstis XX s alguses

intuitsionism <intuitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitsioon) • fil, mat intuitsionistlikul e konstruktiivsel loogikal ja mõttekäikude intuitiivse selguse printsiibil põhinev filosoofilis-matemaatiline suund XX s alguses; tänapäeval omab pms matemaatilist sisu

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

jūdō [džuudoo] (jpn < jū paindlikkus + dō tee), džuudo <džuudo 16 s> , judo <judo 17~16 s> • sport algselt Jaapani rahvuslik maadlus, enesekaitsekunst, nüüdisajal rahvusvaheline spordiala, välja kujunenud XIX s lõpus Jaapani relvata enesekaitseviisist ju-jutsust

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

kaapotkleit <+ kl`eit kleidi kl`eiti 22e s> (< vn капот van avar kodukleit < pr capote avar sõdurimantel < capot kapuutsiga mantel < keskld capa kapuuts) • etn, tekst pikkade varrukatega, liibuva piha- ja avara kroogitud v volditud seelikuosaga kleit, levinud Euroopa talunaiste rõivastusse biidermeierlikust linnamoest; oli XIX s 2. poolel kasut ka Põhja- ja Lääne-Eestis

kahaal <kah|`aal -aali -`aali 22e s> (hbr) • aj juudi kogukond ja selle vanematekogu Vana-Poolas (XVI–XVIII s) ja Venemaal (XVIII–XIX s)

kalüpso <kal´üpso 16 s> (ingl calypso, sõna algne päritolu teadmata) • muus, tants paaristaktimõõduline tantsulaul Lääne-India saarestikus XIX–XX s vahetusel; 1960ndatel Euroopa seltskonnatants

kankaan <kank|`aan -aani -`aani 22e s> (pr cancan) • muus, tants Louis XIV ajal aeglane ballitants, XIX s algupoolest lõbus ²/₄-taktimõõdus lavatants, mida iseloomustavad hoogsad kõrged jalaviibutused ja akrobaatilised võtted; pikantne Prantsuse kabareetants

kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale

kapott <kap|`ott -oti -`otti 22e s> (pr capot, capote < keskld cappa kapuuts)
1. mootori (eriti automootori) kate; masinakate
2. aj Prantsuse sõduri kapuutsiga mantel
3. etn, tekst → kaapotkleit
kapottkübar • tekst endisaegne lõua alt paeltega seotav väike naistekübar, oli moes XIX s

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust

kastraat <kastr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits castratus kohitsetud)
1. kastreeritu (inimene või loom); kohimees, vt ka eunuhh
2. muus, aj meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks enne murdeiga kastreeriti; kastraate kasutati soprani- ja aldilauljaina kuni XIX s alguseni kirikukoorides, XVII ja XVIII s ooperis

katastrofism <katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< katastroof) • geol Maa geoloogilise arenemise õpetus, mis oli XIX s alguses üldtunnustatud; selle kohaselt on Maa ajaloos vaheldunud rahulikud ajajärgud ja katastroofid e kataklüsmid, mis on muutnud maakera ilmet ning hävitanud elusa looduse kas osaliselt v täielikult

kavatiin <kavat|`iin -iini -`iini 22e s> (it cavatina) • muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul v instrumentaalteos XVIII–XIX s vokaalsuurteostes

kibitka <kib´itka 16 s> (vn кибитка < tat кибет pood < ar koubbet telk) • kinnise katusega vanker v saan, oli kasut XX s alguseni Venemaal; varem Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa steppide rändrahvaste vankerelamu

klipper <kl`ip|per -ri 2e s> (ingl clipper) • mer sihvakas kiire maksimaalse purjestusega merelaev XIX s

koloniaalstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< koloniaalne + stiil) • arhit Euroopa riikide asumaade ehitusstiil XVII–XX s; Suurbritannia asumail ja USA-s jäljendati Inglise klassitsismi, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Hispaania barokki

koreograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr choreia tants + -graafia) • tants balletiseade, tantsuseade; alates XIX s 2. poolest tantsukunst, eriti tantsude ja balletietenduste loomise kunst; tantsusammude ja -asendite ülesmärkimine tingmärkide abil

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkapten • mõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile

kosmism <kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kosmos kord; maailm) • fil Vene filosoofiline suundumus XX s 1. poolel; lähtus Vene usufilosoofilisest käsitusest, et inimene ja ühiskond on kosmilise terviku v looduse osa; 1970ndatest on kosmismina käsitatud eeskätt loodusteaduslikku suunda (eriti V. Verdanski noosfääri käsitust)

kostumbrism <kostumbr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp costumbrismo < costumbre komme, tava) • kirj, kunst olustikku ja kohalikke kombeid kujutav suund Hispaania kirjanduses ja kunstis XIX s

kreatsionism <kreatsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld creatio loomine < creare looma) • aj, biol bioloogias XVII–XIX s valitsenud õpetus, mille kohaselt liigid on loodud ja muutumatud

krinoliin <krinol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr crinoline < ld crinis juus + linum linane riie) • tekst võrudega kellukakujuliselt kohevil hoitav (alus)seelik XIX s

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

külotid plt <kül|otid -`ottide 22e s> (pr culotte) • tekst kintspüksid, põlvpüksid, mida kandsid Prantsuse aadlikud kuni XIX s alguseni. Vt ka sankülott

lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss

liberalism <liberal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • fil XIX s alguses tekkinud mõttesuund ja ideoloogia, mille järgi kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik; sellele põhimõttele toetuv poliitiline filosoofia

Liedertafel [liidertaafel] (sks) • muus XIX s alguses ja XX s lõpus Saksa meestelauluselts, kus esitati ka seltsi liikmete asjaarmastajalikku loomingut; Liedertafel’id muutusid hiljem lauluhuviliste suurteks ühisorganisatsioonideks

litofaania <litof`aania 1 s> (< lito- + kr phanos helendav, läbipaistev) • kunst XIX s leiutatud portselanikaunistamistehnika: portselanplaadile pressiti piltkujutis, mis tuli nähtavale vastu valgust vaadates

lobotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr lobos nibu; sagar + -toomia) • med ajusagaralõikus, mille puhul katkestatakse vaheaju ja otsmikusagara vahelised ühendused; kasutati XX s I poolel psühhiaatrilises ravis

logitsism <logits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr logikē loogika) • mat, loog matemaatika aluste uurimise suund XIX s lõpus ja XX s, taotles matemaatika taandamist loogikale

ludiit <lud|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl Luddite < pn Ned Lud, legendaarne masinapurustaja) • aj masinapurustaja, stiihilistest töölisrahutustest osavõtja Inglismaal XIX s alguses; püüdsid hävitada tekstiilitööstuse masinaid, pidades neid oma viletsuse põhjuseks

luminarism <luminar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld lumen valgus) • kunst Prantsuse maalikunsti stiilisuund XIX s 2. poolel, valguse-pimeduse äärmuseni viidud kujutamisviis

lutšism <lutš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn лучизм < луч kiir), rajonism <rajon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rayonnisme < rayon kiir) • kunst XX s 1. veerandil Venemaal tekkinud kunstivool, kujunenud futurismist; lutšismi esindajad lahutasid kujundid piltidel diagonaalseteks kiirtevihkudeks, püüdes saavutada neljamõõtmelist muljet

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

mahdist <mahd|`ist -isti -`isti 22e s> (< mahdi) • aj Egiptuse valitsuse ja Inglise kolonistide vastu suunatud rahvuslikust vabastusvõitlusest osavõtja Sudaanis XIX s lõpus

makartstiil [mak·artstiil] <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< pn H. Makart, Austria kunstnik, 1840–84, viljeles pateetilist luksuskunsti) • kunst toretsev rikkalik sisustusstiil XIX s lõpus

masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

milonga <mil´onga 16 s> (hisp < Aafrika k-d) • tants üks Argentina tango variante, mida XIX s tantsisid pampades gautšod kitarri saatel, XX s levis linnadesse, pms vaeste linnaosadesse; Euroopas sai harilikust tangost veidi kiirerütmilisem milonga (eriti Pariisi) salongide, kabareede ja restoranide moetantsuks

mitraljöös <mitralj|`öös -öösi -`öösi 22e s> (pr mitrailleuse) • aj, sõj mitmeraudne kiirtulirelv XIX s 2. poolel, kuulipilduja eelkäija

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

moral sciences [mor(ə)l saiənsis] (ingl) • aj XIX s jaotuse põhjal (loodusteadused ja moraaliteadused) humanistlikud teadused, humanitaarteadused. Vt ka moraalifilosoofia

moskiitolaevastik <+ laevast|`ik -iku -`ikku 25 s> (< moskiito) • sõj, mer algselt (XX s 1. poolel) torpeedokaatrite kogunimetus; nüüdisajal (pms USA-s) mis tahes väikeste sõjalaevade laevastik

nagaan <nag|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn E. ja L. Nagant, XIX s Belgia relvameistrid) • sõj XIX s lõpus Belgias loodud revolver, Venemaa ja Nõukogude Liidu ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism

narodniklus <nar´odniklus -e 11 s> (vn народничество < narodnik) • aj Venemaal XIX s 2. poolel ja XX s algupoolel levinud haritlaskonna vasakpoolne ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine

natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist

nelson <n`elson -i 2e s> (< pn H. Nelson, Inglise väejuht, 1758–1805) • sport partermaadluse võte, kasut XIX s lõpust; liigid: poolnelson ja topeltnelson

neogrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (< neo- + grammatik), noorgrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (sks Junggrammatiker) • lgv pms Saksamaal XIX s lõpus ja XX s alguses levinud noorgrammatilise keeleteaduskoolkonna esindaja; uuriti keeltes toimunud häälikulisi muutusi; sealjuures väideti, et need muutused toimuvad range mehaanilise seaduspärasusega, mis ei luba mingeid erandeid

neohegelianism <+ hegelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + hegelianism) • fil uushegelianism, XIX s lõpus ja XX s alguses viljeldud filosoofiasuund, mis põhines Hegeli dialektilisel vaimufilosoofial; seda tõlgitseti kriitiliselt ja modifitseeritult, tõstatati valdavalt ühiskonna ajaloo filosoofilisi küsimusi

neoimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + impressionism) • kunst uusimpressionism, impressionismist võrsunud maalikunstivool Lääne-Euroopas XIX ja XX s vahetusel; võtsid kasutusele puäntillismimeetodi

neojakobiin <+ jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (< neo- + jakobiin) • pol uusjakobiin, demokraatiat ja vabariiki pooldava poliitilise rühmituse liige Prantsusmaal XIX s, neojakobiinid pidasid end jakobiinide võitluse jätkajaiks

neokantianism <+ kantian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + kantianism), neokantiaanlus <+ kanti`aanlus -e 11~9 s> • fil uuskantianism, XIX s 2. poolel tekkinud filosoofiavool, mis toetub I. Kanti filosoofiale ja püüab seda tänapäevastada

neoklassitsism <+ klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + klassitsism) • kunst uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal XIX s lõpus ja XX s

neolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + lamarkism) • biol uuslamarkism, XIX ja XX s vahetusel tekkinud suund evolutsiooniõpetuses, peab peamiseks pärilikkust määravaks teguriks väliskeskkonna otsest mõju, eitamata seejuures looduslikku valikut

neomerkantilism <+ merkantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + merkantilism) • maj, pol uusmerkantilism, XIX s lõpus tekkinud majanduspoliitiline suund, elustas merkantilismi põhimõtteid

neoplastitsism <+ plastits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + plastika) • kunst maalikunstivool, abstraktsionismi suund, mis tekkis XX s Hollandis; iseloomulikud on põhivärvidega maalitud tasapinnad ning ristuvad rõht- ja püstjooned

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust

neoromantism <+ romant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + romantism) • kirj, kunst uusromantism, realismile ja naturalismile vastanduvate ning romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus XIX s lõpu ja XX s alguse Euroopa kirjanduses ja kunstis

neoskolastika <+ skol´astika 1 s> (< neo- + skolastika) • fil, relig keskaja skolastika nüüdisajastamist taotlevad katoliiklikud filosoofiasuunad XIX s Itaalias, Hispaanias, Saksamaal

neotomism <+ tom|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + tomism) • relig, fil tomismi nüüdisvorm, uusskolastika peamine vool katoliku kirikus al XIX s

neovitalism <+ vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + vitalism) • fil, biol bioloogia filosoofiline suund, mis rõhutab elusa põhimõttelist erinevust elutust nii ehituslikult, talitluslikult kui ka tunnetatavuse määra poolest; kujunes XIX s lõpus vastukaaluks mehhanitsistlikule suunale

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

nonfiguratism <nonfigurat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< nonfiguratiivne) • kunst XX s kunstisuund, mis väldib looduslikke ja esemelisi eeskujusid; peab oluliseks jooni ja värve

normativistlik <normativ`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • jur normidega kehtestatud, õigusnormiline
normativistlik koolkond • XX s õigusteaduse koolkond, mis tugineb klassikalisele õigusteaduslikule normatiivsele käsitlusele, analüütilise õiguspositivismi uuskantiaanlik teisend

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

nudism <nud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nudus alasti) • alastikultuur, XX s alguses Saksamaal tekkinud liikumine, mille pooldajad propageerivad alastiolekut

opriškid pl <opr|`išk -iški -`iški 22e s> (ukr опришки) • aj XVI s-st kuni XIX s 1. pooleni Galiitsias, Bukoviinas ja Taga-Kaukaasias tegutsenud võitlussalklased, kes õiendasid arveid mõisnike ja võimukandjatega

ordonnants <ordonn|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr ordonnance < ordonner käskima) • aj kuninga korraldus, käsk (Prantsusmaal ja Inglismaal XVIII–XIX s)

orientalism <oriental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr orientalisme) • kunst idamaiseid teemasid kasutanud Prantsuse kunst XIX s; laiemas mõttes üldse idamaateemade kasutamine

osmanism <osman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< osmanid), ottomanism <ottoman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it ottomano osmani < ar pn ʿUṯmān Osman, Türgi valitsejad) • aj, pol noortürklaste doktriin XIX s lõpus ja XX s alguses; nõudis kõigi osmanite juriidilist võrdsust, olenemata rahvusest ja usundist; hiljem taotles kogu elanikkonna türgistamist ühtse osmani rahvuse loomiseks

padespann <padesp|`ann -anni -`anni 22e s> (pr pas d’Espagne hispaania tants) • tants endisaegne elavaloomuline hispaaniapärane ¾-taktimõõdus seltskonnatants, mille lõi XIX s lõpus Vene koreograaf A. Tsarman

panafrikanism <+ afrikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Aafrika) • pol neegrite rassilise võrdõigusluse eest võitlev poliitiline liikumine, mille algatasid XIX–XX s vahetusel USA ja Lääne-India neegerharitlased

pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis

panislamism <+ islam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + islam) • pol kõigi islamiusuliste ühtsust taotlev ja kalifaadi taastamist propageeriv usulis-poliitiline liikumine; tekkis XIX s lõpus vastukaaluks Euroopa suurriikide poliitikale; XX s lõpus muutus taas aktuaalseks

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

parabellum <parab`ellum -i 2e s> (< pn Parabellum, Saksa kaubamärk < ld para bellum valmistu sõjaks) • sõj XX s alguses Saksamaal loodud sõjaväepüstol, kaliiber enamasti 9 mm, Saksamaa ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

parnaslane <parn`asla|ne -se -st 12~10? s> (< pn „Le Parnasse contemporain“ < parnass) • kirj Prantsuse XIX s luulekoolkonna esindaja; saanud nimetuse koguteose „Le Parnasse contemporain“ (I–III, 1866–76) järgi; parnaslased vastandasid romantikute subjektivismile ja tundelisusele ilu taotlemise ning vormiharrastuse, klassikalise selguse ja täpsuse

parole [par·ol] (pr sõna) • keele igakordne avaldumine kõnes; lgv mõiste, mille tõi XX s alguses mõiste langue kõrval sisse strukturalistliku keeleteaduse teoreetik Ferdinand de Saussure. Vt ka langue

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

pedoloogia1 <+ l`oogia 1 s> (< pedo- + -loogia) • ped, aj XX s alguse pedagoogikasuund, mis taotles lapse arenemise uurimist ühtaegu psühholoogia, anatoomia, füsioloogia, bioloogia ja sotsioloogia meetoditega

pittura metafisica [pituura metafiizika] (it) • kunst metafüüsiline maal; XX s 2. aastakümnel Itaalias tekkinud ja pms seal viljeldud kunstivool, mida iseloomustab akadeemiline maalilaad, teravad valguse-varju kontrastid, rõhutatud ruumilisus ning viirastuslik aines: tühjad arhitektuursed maastikud, mannekeenid, fantastilised esemed ja mehhanismid

polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants ³/₄-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)

polükord <polük|`ord -ordi -`ordi 22e s> (< kr polychordos paljukeelne < polü- + chordē pilli keel) muus
1. akord, mis koosneb kahest või rohkemast akordist
2. keskaegne mitme keelega pill, klaveri eelkäija
3. XIX s mitmehäälseks mänguks kasutatud 10-keelne viiul
4. elektrooniline seade meloodiale instrumentaalsaate loomiseks

polütonaalsus <+ ton`aalsus -e 11~9 s> (< polütonaalne) • muus mitme tonaalsuse ühendamine, eri helistike samaaegne kasutamine; omane XX s muusikale

popkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< pop-, vrd ingl pop art) • kunst XX s 2. poole modernistlik kunstivool; tekkinud USA-s protestina seni kehtinud arusaamadele, kasutab massikultuuri ning nüüdisaegse suurlinna visuaalset materjali ilma hinnangulise v sotsiaalkriitilise hoiakuta, kujutab igapäevasest keskkonnast ja meediast tuntud nn banaalseid kujundeid, neid sageli seeriatena esitades; on seotud kaubandus- ja rõhutatud enesereklaamiga

possessioon <possessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld possessio) • omamine, valdamine, (juriidiline) valdus
possessioonitalupojad pl • aj Venemaal XVIII–XIX s manufaktuuride juurde kinnistatud talupojad
possessiooniõigus • aj Venemaal XVIII s eraisikute õigus kasutada nendele kuuluvates ettevõtetes riigitalupoegade tööd

possibilism <possibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr possibilisme < ld possibilis võimalik) • fil XIX–XX s vahetusel Prantsusmaal tekkinud reformistliku (nn munitsipaalse sotsialismi) teooria ideeline alus

possibilist <possibil|`ist -isti -`isti 22e s> (pr possibiliste < ld possibilis võimalik) • aj, pol XIX–XX s vahetusel Prantsuse töölisliikumise reformistliku voolu pooldaja

postimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + impressionism) • kunst, kirj järelimpressionism, XIX s viimase veerandi ja XX s algusaastate kunsti ja kirjandust hõlmav suund, millel puuduvad ühtsed kaanonid; tähtsustati kunstniku eneseväljendust, filosoofilist lähenemist elule, pildi ülesehitust ja dekoratiivsust

postmodernism <+ modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + modernism)
1. fil üldnimetus XX s viimase kolmandiku mitmele filosoofilisele vaatele, mis vastanduvad Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale; leitakse, et ei ole enam absoluutset filosoofilist tõde ega objektiivsust, kõik vaated on vaid tõlgendused
2. 1960–70ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine

prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)

primitivism <primitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. primitiivsus, algelisus, lihtsakoelisus, piiratus, keeruliste küsimuste lihtsustatud käsitamine
2. kunst loodusrahvaste kunsti üldnimetus; Vene kunsti vool a-tel 1905–20; vahel ekslikult kasutatud XX s alguse kunstivoolu naivismi sünonüümina

prognostikon <progn´ostikon -i 19 s> (< ld prognosticon ilma ennustav märk < kr prognōstikos ennustav)
1. ennustus, tulevik (astroloogias)
2. meteoroloogilisel astronoomial põhinev kalendrilisa kuni XIX s-ini; sisaldas ilmaennustusi iga päeva ja kogu aasta kohta

prokonsul2 <+ k`onsul -i 2e s> (uusld Proconsul < pro- + pn Consul, mitme XIX s tsirkusešimpansi nimi) • paleont miotseenis elanud inimahv (Proconsul africanus), keda peetakse šimpansi eellaseks

proverb <prov|`erb -erbi -`erbi 22e s> (pr proverbe < ld proverbium) • lgv vanasõna, kõnekäänd; aj, teater Prantsusmaal XVIII–XIX s väike näidend, mille aluseks oli vanasõna v kõnekäänd

psühhoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< psühho- + analüüs) • med, psühh XX s psühholoogia ja psühhiaatria vool, mis peab põhiliseks inimese hingeelu ja käitumise suunajaks alateadvust; kitsamas tähenduses S. Freudi psühhoterapeutiline õpetus, kuidas parandada konfliktidest johtunud käitumis- ja psüühikahäireid

publikaat <publik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< publitseerima) • aj, jur XVIII–XIX s Eestimaa kubermangus kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt

purism <pur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld purus puhas) puhtusetaotlus
1. lgv puhaskeelsus, keelepuhastus, võõrapärasuste liialdatud vältimine keeles
2. kunst stiilide segamatus, võõrapärasuse vältimine; XIX s avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisemaist lisandeist; 1920ndatel kujunenud abstraktne kunstisuund, mis otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset ekvivalenti reaalsusest abstraheeritud mõistetele, uuris kujundite ja tajureaktsioonide vahelist seost, erinevate moodulite rütmi ja kompositsiooni

randaal <rand|`aal -aali -`aali 22e s> (vn рандаль < pn S. G. Randall, Ameerika leiutaja, XIX s) • tehn, põll ketas- e taldrikäke, põllutööriist mullaharimiseks enne v pärast kündi ja väetise mulda segamiseks

rassism <rass|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr racisme), rassiteooria <+ te`ooria 1 s> • antr tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb kindlalt piiritletud ebavõrdseteks rassideks; sellest lähtuvalt on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle; rassiteooria kujunes XIX s keskel, kõrgema rassina tunnustati aarja, madalamana semiidi rassi; rassismi ilminguid on esinenud paljudes riikides, ametliku riigiideoloogia osaks sai see Saksamaal pärast A. Hitleri võimuletulekut

raznotšiinets <raznotšiinets -i 2e s> (vn разночинец) • aj segaseisuslane, valgustaja, Vene revolutsiooniline demokraat XIX s

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

reformism <reform|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Reformismus < pr réforme reform) • uuendusmeelsus; aj, pol XIX s lõpus tekkinud töölisliikumise vool, mis eitab revolutsioonide ja proletariaadi diktatuuri vajadust ning peab võimalikuks muuta ühiskonda reformide teel

reformpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< reform + pedagoogika) • ped kasvatuse, õpetamise ja koolikorralduse põhjalikku ümberkorraldamist taotlev pedagoogikavool; tekkis XIX s lõpus USA-s ja levis peagi Euroopasse; taotleb kooli lapsesõbralikkust ja õppekesksust ning pingevaba ja loovat õpetamist

regency [riidžənsi] (ingl regendi valitsusaeg) • kunst, arhit regendistiil, Inglismaal George IV aegne (XIX s) antiikkunstist inspireeritud mööbli- ja sisustusstiil, millele hiljem lisandusid idamaised mõjud. Vt ka régence

reiki <reiki 16 s> (jpn < rei vaim, hing + ki energia) • med XIX s Jaapanis tekkinud tervendamiskunst, mis tugineb iidsetele kätega ravimise tehnikatele, reikiga parandatakse inimese kehalist ja vaimset seisundit

revisionism <revision|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Revisionismus < keskld revisio (uuesti) üle- v läbivaatamine) pol
1. XX s alguses töölisliikumises tekkinud suund, mis taotles majanduslikke ja sotsiaalseid reforme
2. põhiseaduste ja lepingute muutmist taotlev liikumine
3. hrv igasugune välispoliitika, mis üritab muuta riikidevahelist status quo’d

romantism <romant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr romantisme < romantique romantiline) • kirj, kunst tundeid ja ideaale rõhutav isiksusekeskne kirjandus- ja kunstisuund XIX s 1. poolel; romantismi on vastandatud realismile

rotund <rot|`und -undi -`undi 22e s> (< ld rotundus ümmargune)
1. arhit, aiand ringikujulise põhiplaaniga võlvitud ehitis v ruum; kasut ka pargikujunduses
2. tekst naiste karusnahkse v vateeritud voodriga käisteta talvemantel, mida kanti XIX s ja XX s 1. poolel

ruunikalender <+ kal`end|er -ri 2e s> (< ruunid) • aj kepile v lauakesele lõigatud igavene kalender, milles olid ruunikirjas märgitud nädalapäevad, tähtpäevad ja 19-aastane kuukalendritsükkel; ruunikalendrit kasutasid roomlased, eestirootslased ning saarte ja looderanniku eestlased keskajast XIX s alguseni; Eestis nimetati neid sirvilaudadeks v riimideks