[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit

ablaktatsioon <ablaktatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablactatio < ab- + lac piim) • imiku võõrutus rinnast; aiand ligistus, puude ja põõsaste pookimise viise

ablakteerima <ablakt|`eerima -eerib 28 v> • aiand ligistama, ablaktatsiooni teostama

aktiveerima <aktiv|`eerima -eerib 28 v> (keskld activare < aktiivne), aktiviseerima <aktivis|`eerima -eerib 28 v> • aktiivsemaks, tegeva(ma)ks muutma; tegevusse rakendama, elavdama; aiand, põll seemnete v taimede idanemist ja kasvu mitmesuguste vahenditega soodustama

alpinaarium <alpin`aarium -i 19~2e s> , alpiinum <alp`iinum -i 2e s> (< pn Alpid) • aiand kiviktaimla, kivide ja küngastega iluaia v pargi osa mägitaimede jt kivist pinda eelistavate taimede kasvatamiseks

amarell <amar|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Amarelle < it amarena < ld amarus kibe, hapu) • aiand liik heleda vilja ja vähevärvika mahlaga hapukirsse

arborist <arbor|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld arbor puu) • aiand puuhooldusspetsialist

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunaneveinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelikaiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

bordüür <bord|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr bordure)
1. poort (4), mustriga ilustatud servmine riba v vööt rõival, käsitöödel, tapeeditud seinal jne
2. trük kaunistus teksti raamistusena trükitehnikas
3. aiand madal kitsas riba istutatud taimedest mingi ala raamimiseks aedades ja parkides
4. kok toidu raamkaunistus

boskett <bosk|`ett -eti -`etti 22e s> (pr bosquet < it dem boschetto < bosco mets, salu) • aiand ilupõõsastik barokkstiilis pargis v aias

düšess <düš|`ess -essi -`essi 22e s> (pr duchesse hertsoginna) • kok plaadil spiraalikujuliste paladena küpsetatud kartulipüree, mida serveeritakse praelisandina; aiand teatud dessertpirnisort

frigidaarium <frigid`aarium -i 19~2e s> (ld frigidarium < frigidus külm)
1. aj külma veega ruum Vana-Rooma kümblusasutustes
2. aiand külmhoone taimede jaoks, mis ei nõua talvel üle 4–6 °C sooja

füllokseer <fülloks|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr phyllon leht + xēros kuiv) • aiand viinapuutäi, viinamarja lehti ja juuri kahjustav täi

geraanium <ger`aanium -i 19~2e s> (kr geranion < geranos kurg) • aiand kõnek pelargooni ebatäpne nimetus aianduses

heister <h`eist|er -ri 2e s> (sks Heister) • aiand üle 1,5 m kõrguseks kasvatatud lehtpuuistik

hort. {lüh ld sõnadest hortorum aedade, hortulanorum aednike} • aiand taime aianduslikku nimetust tähistav märgend

hortoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • aiand hortoloogia eriteadlane, aiandusteadlane

hortoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld hortus aed + -loogia) • aiand aiandusteadus

hortonoom <horton|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld hortus aed + kr nomos tava, seadus) • aiand aednik; aianduskooli lõpetanute ametinimetus

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

klump <kl`ump klumbi kl`umpi 22e s> (vn клумба < ingl clump puudesalk, taimekogum) • aiand (ümmargune) lillepeenar

kompost <komp|`ost -osti -`osti 22e s> (ingl, pr compost < ld perf partits compositus kokku pandud) • aiand väetismuld, orgaanilistest olme- ja tootmisjäätmeist biotehnoloogiliselt valmistatav väetis

komposteerima <kompost|`eerima -eerib 28 v> (pr composter)
1. (piletit) kompostriga mulgustama, täksima
2. aiand kompostima

komposter <komp`ost|er -ri 2e s> (pr composteur)
1. täksel, piletimulgustusraud, seadis sõidupiletite, -talongide vms märgistamiseks
2. aiand kompostimisseade

kompostima <komp|`ostima -ostib 28 v> • aiand komposti valmistama

kopulatsioon <kopulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld copulatio ühendamine, ühinemine)
1. suguühe, sugutus
2. biol seigumine, sugurakkude v kahe suguisendeiks eristunud ainurakse liitumine sigimisel
3. aiand jätkamine, pookimisel oksastamisviis, kus alus ja niisama jäme vääristusoks asetatakse kogu lõikepinnaga vastakuti

kordon <k`ordon -i 2e s> (pr cordon)
1. piirivalvepunkt; piirivalveüksuse paiknemiskoht
2. aiand nöörpuu, oksteta tüvena kasvatatav vormpuu
kordonisüsteem, kordonistrateegiaaj, sõj vägede ühtlane paigutus vastase kõigi võimalike pealetungisuundade sulustamiseks: kasutati piiri kaitseks pms XVII–XVIII s

labürint <labür|`int -indi -`inti 22e s> (kr labyrinthos)
1. paljude eksitavate keerdkäikudega hoone antiikajal (legendaarne Labürint Kreeta saarel, kus hoiti Minotaurost); eksitav keerd- ja umbkäikudega ruum; keerdkäigustik
2. aiand kõrgete hekkide abil eraldatud keerdkäiguliste teedega aed
kilelabürint, luulabürintanat sisekõrva osad

litiaas <liti|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< lito-)
1. med kivitõbi, kehaõõntes tekkivate kivide põhjustatud tõbi
2. aiand pirnide kivinemistõbi

meristeem <merist|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr meristos jagatud, jagatav) • bot algkude, jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad muud taimekoed
meristeemmeetod, meristeempaljundusaiand, põll taime kasvatamise viis, mille puhul uue taime saamiseks kasut varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest; kasut uute sortide ja tervendatud istutusmaterjali kiireks saamiseks

multš <m`ultš multši m`ultši 22e s> (ingl mulch) • aiand puukoore-, turba-, kõdu- vms kiht mullapinnal (soojendamiseks, niiskuse säilitamiseks ja umbrohutõrjeks)

multšima <m`ultšima multšib 28 v> • aiand multšiga katma

muskaatviinamari <+ mari marja m`arja 24u s> (< muskaat) • aiand Lõuna-Euroopas kasvatatav healõhnaline magusate marjadega viinamarjasort. Vt ka muskatell

nitrofeen <nitrof|`een -eeni -`eeni 22e s> (< nitro- + fenool), ka nitrafeen <nitraf|`een -eeni -`eeni 22e s> • aiand, keem pestitsiid, fenooli derivaat, mis toimib insektitsiidina, fungitsiidina ja herbitsiidina

okulaat <okul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld oculatus silmadega, nägev < oculus silm) • aiand silmastatud taim

okuleerima <okul|`eerima -eerib 28 v> (< ld oculare silmi andma, nägijaks tegema < oculus silm) • aiand silmastama, noore lehekaenlas asetseva punga abil vääristama

palissaad <paliss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr palissade < palis vai, pihtaed) • aj, sõj maasse taotud teritatud palkidest pihtaed hrl vanaaegse kindluse v linnuse muldvallil; aiand peenrapiire

palmett <palm|`ett -eti -`etti 22e s> (pr palmette palmike) • kunst palmilehesarnane stiliseeritud, rangelt sümmeetriline ornamendimotiiv skulptuuris, maalikunstis vm; aiand võrepuu

parter <p`arter -i 2e s> (pr parterre < par terre maas)
1. teater teatrisaali põrand ja seal olevad istekohad
2. aiand terviklikult kujundatud avar muruplats aias v pargis
3. sport Kreeka-Rooma maadluses toengpõlvitus

perennia <per`ennia 1 s> (< ld perennis aastaringne; püsiv) • aiand püsik, püsiktaim, mitmeaastane avamaal kasvav ilutaim

pergola <pergola 1 s> (it) • aiand lehtla; tunnelitaolisel võrestikul kasvavatest ronitaimedest varikäik

pikeerima <pik|`eerima -eerib 28 v> (pr piquer torkama, pistma)
1. ka lenn järsult alla lendama, sööstlendama, sööstlendu tehes ründama
2. tekst riidetükki teisele riidele alla õmblema, nii et paremal poolel õmbluspisteid näha ei jää
3. aiand vt pikkima1

pikkima1 <p`ikkima pikib 28 v> , pikeerima <pik|`eerima -eerib 28 v> (pr piquer) • aiand noori taimi idulehestaadiumis ümber istutama

pintseerima <pints|`eerima -eerib 28 v> (pr pincer) • aiand näpistama, noore kasvava võrse latva kasvu takistamiseks kärpima

pomoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • aiand pomoloogia spetsialist, puuviljateadlane

pomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pomum puuvili + -loogia) • aiand aiandusteaduse haru, teadus puuvilja- ja marjasortidest; laiemas tähenduses puuviljandusteadus

rabatt2 <rab|`att -ati -`atti 22e s> (sks Rabatte < holl rabat < pr)
1. van käänis rõival, reväär
2. aiand pikk kitsas lillepeenar

remontantne <remont`ant|ne -se 2 adj> (pr remontant < remonter uuesti tõusma) • aiand taasviljaline, taasõieline, aasta jooksul korduvalt õitsev ja vilja kandev taim, nt remontantroos

remonteeruma <remont`eeruma 27 v> (pr remonter uuesti tõusma) • aiand korduvalt õitsema ja vilja kandma

renett <ren|`ett -eti -`etti 22e s> (pr reinette < reine kuninganna) • aiand sügisõunasortide rühm; sellesse rühma kuuluv õun, renettõun

renklood <renkl|`ood -oodi -`oodi 22e s> (pr reine-claude < reine kuninganna + pn Claude, François I naine) • aiand ploomisortide rühm; sellesse rühma kuuluv ploom

repellent <repell|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld repellens, gen repellentis eemaldav, tõrjuv) • põll, aiand kahjurputukate peletamiseks kasutatav keemiline aine; peletusvahend, nt hernehirmutis, mutiveski, tuuleratas

rondeel <rond|`eel -eeli -`eeli 22e s> (pr rondelle < rond ümmargune)
1. arhit (pool)ringikujulise põhiplaaniga madal suurtükitorn linnuse v linna ringmüüris
2. aiand ümmargune lillepeenar, ringikujuline aiatee v teega ümbritsetud muruväljak; teega ümbritsetud ringplats radiaalse teedevõrgu keskmes

rosaarium <ros`aarium -i 19~2e s> (ld rosarium) • aiand roosiaed, ka pargi v aia osana; roosisortide kollektsioonaed

rotund <rot|`und -undi -`undi 22e s> (< ld rotundus ümmargune)
1. arhit, aiand ringikujulise põhiplaaniga võlvitud ehitis v ruum; kasut ka pargikujunduses
2. tekst naiste karusnahkse v vateeritud voodriga käisteta talvemantel, mida kanti XIX s ja XX s 1. poolel

sekaator <sek`aator -i 2e s> (pr sécateur < ld secare lõikama) • aiand aiakäärid (puude okste lõikamiseks jne)

selektsionäär <selektsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> • põll, aiand selektsiooniga tegelev isik, aretaja

selektsioon <selektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld selectio) • väljavalimine, valik; põll, aiand valikaretus, põimendus, soovitavate tunnustega isendite valimine neilt järglaste saamiseks

skväär <skv|`äär -ääri -`ääri 22e s> (ingl square) • aiand haljak, enamasti nelinurkne majadest piiratud haljastatud väljak linnas

spaleer <spal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it spalliera) • pidulikul vastuvõtul auvalves seisjate read kahel pool käiku v teed
spaleerpuuaiand võrepuu, puu, millele on võra kujundamisega (oksad seotakse nöörist v lattidest rööptoestiku külge) ja külgvõrsete kärpimisega antud hrl lapik kuju; (kahte) viirgu istutatud spaleerpuud moodustavad spaleeri

stratifitseerima <stratifits|`eerima -eerib 28 v> (< ld stratum kate; kiht + facere tegema) • aiand, mets kihitama, seemneid liiva- v turbapurukihtide vahele asetamise teel külviks ette valmistama

terrass <terr|`ass -assi -`assi 22e s> (pr terrasse < ld terra maa) • lahtine platvorm ehitise juures
terrasskatus
1. arhit lahtine platvorm ehitise juures
2. geol astangutevaheline rõhtne v kallak tasane maapind oru veerul v mere (järve) rannikul
3. aiand aiakunstis tehisastangute rõhtne osa

topiaarkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< ld topiarius aiandus- < topia iluaiandus < kr topos koht) • aiand puude ja põõsaste kujundamine, puuvõrade geomeetrilisteks v figuraalseteks kujunditeks pügamine

transplantatsioon <+ plantatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transplantare < trans- + plantare istutama) • med siirdamine, elusa kehakoe v elundi ümberistutamine; aiand pookimine

transplanteerima <transplant|`eerima -eerib 28 v> (< ld transplantare < trans- + plantare istutama) • med siirdistutama, siirdama; aiand pookima

triangulatsioon <triangulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld triangulare kolmnurkseks tegema)
1. geod meetod maapinna punktide vastastikuse asendi kindlaksmääramiseks külgnevate kolmnurkade võrgu abil; kolmnurkade tippudesse ehitatakse triangulatsioonitornid, mis tagavad punktide omavahelise nähtavuse
2. arhit ehitise proportsioonide ja sõlmpunktide määramise moodus, mis lähtub kolmnurgast, ringjoonest ja ruudust
3. aiand kolmnurkpookimine

trimmer <tr`immer -i 2e s> (ingl < trim korda seadma)
1. habeme, vuntside jms korrigeerimise aparaat
2. mer kütja abi aurulaevas
3. el seadekondensaator
4. aiand, tehn käes hoitav elektri- v bensiinimootoriga lõikur muru, võsa vm pügamiseks

tsukubai <tsukub`ai 26 s> (jpn) • aiand vee toimel töötav bambusdetail Jaapani aiakunstis

veiksel <v`eiks|el -li 2e s> (sks Weichselkirsche) • aiand tumepunase vilja ja värvika viljamahlaga põõsaskirsipuu, hapukirsipuu sordirühm


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur