[VSL] Võõrsõnade leksikon

ab aeterno [ab et·erno] (ld) • iidsest ajast

actum ut supra [aktum ut supra] (ld) • toimunud nii, nagu ülal mainitud; välja antud ülal mainitud ajal ja kohas (dokumendi kohta)

agent <ag`ent agendi ag`enti 22e s> (ld agens riigiametnik, Rooma keisririigi ajal < agere tegema, tegutsema)
1. kellegi huvides v volitusel talitav isik, nt ettevõtte esindaja; vahetalitaja
2. salakuulaja
3. kunst, info meediumikunstis personaalne digitaalne abiline, teise põlvkonna tehisintellekt
4. lgv tegija, semantiline roll; tähistab lauses tegevuse aktiivset elluviijat, vt ka patsient (2)

aktuaalne <aktu`aal|ne -se 2 adj> (keskld actualis < ld toimekas, tegev < actus tegu) • käesoleval ajal tähtis, päevakorral olev, päevakohane

aldiin <ald|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Aldus Manutius, Veneetsia raamatutrükkal, 1449–1515) • trük, aj XV–XVI s Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse trükitud raamat; aldiinid olid omal ajal parimad trükikunstitooted, kaunilt kujundatud ja hoolikalt redigeeritud

alibi <alibi 1e s> (< ld alibi mujal) • jur süütuse tõendus (selle kohta, et süüdistatav v kahtlustatav viibis kuriteo ajal kuriteopaigast eemal)

allargando [allarg·ando] (it) • muus tempot aeglustades ja samal ajal kõla avardades

ampiir <amp|`iir -iiri -`iiri 22e s> , ampiirstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style Empire < empire impeerium, keisririik) • kunst, arhit hilis-klassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX s 1. veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal; ampiiri iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid, lähtumine Rooma keisririigi aegseist eeskujudest

anahoreet <anahor|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr anachōrētēs) • aj erakmunk, üksiklane (varakristluse ajal). Vastand koinobiit

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

anestesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< anesteesia + -loogia) • med tuimastus- ja narkoosiõpetus, arstiteaduse haru, mis käsitleb valutustamist kirurgilise operatsiooni ajal ning intensiivravi, elustamist ja krooniliste valude ravi

antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija

banaliteet <banalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr banalité) • aj feodaali õigus sundida talupoegi kasutama feodaalile kuuluvaid tootmisvahendeid ja võtta selle eest eritasu; kaotati suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s lõpus

baskakk <bask|`akk -aki -`akki 22e s> (tat баскак) • aj mongoli väeülem, khaanivõimu esindaja ja maksukoguja vallutatud maadel, nt Venemaal mongoli ülemvõimu ajal (XIII–XV s)

batütermograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr bathys sügav + termo- + -graaf) • hüdrol mõõteriist veekogude pindmise veekihi temperatuuri üleskirjutamiseks ja veeproovide võtmiseks laeva liikumise ajal

biironlus <biironlus -e 11 s> (< pn E. J. v. Bühren (Biron), Kuramaa hertsog, 1690–1772) • aj keisrinna Anna Ivanovna ajal (1730–40) Venemaal kehtinud valitsemiskord, saanud nimetuse keisrinna soosiku E. Bironi järgi; režiimile oli iseloomulik välismaalaste ülemvõim, riigivargus ja salakaebused

break [breik] (ingl murdma; katkestus)
1. sport kriketimängus palli kõrvalekaldumine; piljardimängus mängutuur, löömiskord
2. muus džässis ja popmuusikas lühike instrumentaalne soolorepliik orkestri v ansambli pauseerimise ajal, nt drums break (löökriistadel)
3. maj äkiline hinnamuutus börsil
4. tants → breik

bruksism <bruks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld bruxismus < kr brygmos hammaste kiristamine) • med hammastekiristus, hrl esineb une ajal

buuster <b`uust|er -ri 2e s> (ingl booster) • tehn abijõumasin, tippkoormuse ajal masina jõudu ja kiirust suurendav lisaseade; kanderakett

commandos [ingl komaandous] (ingl pl, sg commando < port comando käsk, juhtimine, eriüksus) • sõj, aj eriväljaõppe saanud luure- ja diversandisalgad Suurbritannias (Inglise-Buuri sõja ja II maailmasõja ajal)

cookie [kuki] (ingl „kook, küpsis“) • info lühike fail, mille kirjutavad kodulehekülje serverid kasutaja kõvakettale, et seda järgmise külastuse ajal identifitseerida, nn küpsis v präänik

corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon

dateeruma <dat`eeruma 27 v> (< dateerima) • teatud ajastusse kuuluma, teatud ajast pärinema

defetism <defet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr défaitisme < défaite kaotus) • kaotusmeelsus, alistumistunne (sõna võeti kasutusele I maailmasõja ajal Prantsusmaal)

deflatsioon <deflatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld flare puhuma)
1. maj üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine; enamasti tuleneb majandusliku aktiivsuse langusest, vastand inflatsioon
2. geol tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt, mille tagajärjel tekivad piklikud nõod

dekristianiseerimine <+ kristianis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< de- + kristianiseerima) • aj pahempoolsete jakobiinide ristiusuvastane poliitika suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. a lõpus

diafoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< dia- + kr phōnē heli) • mer udusireeniseade, aparaat majakailt udu ajal helisignaalide andmiseks

dihhogaamia <+ g`aamia 1 s> (< kr dicha kaheks osaks + -gaamia) • bot risttolmlemisel kahesoolistes õites ilmnev nähtus: õie emakad ja tolmukad ei valmi ühel ajal; teeb võimatuks isetolmlemise. Vastand homogaamia

ejakulaat <ejakul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld eiaculari välja paiskama) • füsiol (mehe ja isasloomade) ühe seemnepurske ajal väljutatav spermakogus

eksegeet <ekseg|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr exēgētēs nõuandja, seletaja)
1. aj Vana-Kreekas: oraaklite, seaduste ja kommete tõlgendaja
2. hellenismi ajast alates: eksegeesiga tegelev filoloog
3. relig nüüdisajal: piiblitekste tõlgendav teoloog

ekshalatsioon <ekshalatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exhalatio) • füsiol väljahingamine, vastand inhalatsioon; geol gaaside väljumine maapinnast vulkaaniliste pursete ajal

entrechat [a(n)trəš·a] (pr < it (salto) intrecciato põimitud (hüpe)) • tants balletihüpe, mille ajal tantsija korduvalt kääritab väljasirutatud jalgu

eosinofiilia <+ f`iilia 1 s> • med eosinofiilirohkus veres; iseloomulik allergiliste seisundite ja parasitaarhaiguste korral, täheldatav ka nakkushaigusest paranemise ajal

eskalaator <eskal`aator -i 2e s> (ingl escalator < eskalaad + elevaator) • tehn liugtrepp, liikuv trepp inimeste üles- ja allaviimiseks
eskalaatorhind • maj liughind, peegeldab kulude kasvu tellimuse laekumise ja tarne sooritamise vahelisel ajal

esofooria <+ f`ooria 1 s> (< kr esō sissepoole + phora liigutamine) • med sissepoolepeitkõõritus, tekib nt väsimuse ajal

estuaar <estu|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld aestuarium tõusu ajal vee all olev merekallas) • geogr lehtersuue, lehtri- v lahekujuline jõesuue (moodustub pms tõusu ja mõõna uuristaval tegevusel)

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

evapotranspiratsioon <evapotranspiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evaporare aurama + transpiratsioon), tähis ET • põll koguaurumine, vee aurumine taimkattega alalt (mullast ja taimelehtedelt aurumise summana)

feodaal <feod|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • aj feodalismi ajal valitseva klassi esindaja, lääni valdaja, mõisnik, suurmaaomanik

flašing <flašing -u 2 s> (< ingl flush nuumama) • põll tiinestatavate emasloomade (eriti emiste) külluslik söötmine vahetult enne indlemist ja inna ajal

föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja

föderalist <föderal|`ist -isti -`isti 22e s> • pol föderalismi pooldaja; aj USA-s kodusõja ajal lõuna- ja põhjaosariikide tiheda liidu ning neegriorjuse kaotamise pooldaja

föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides

fülakteerion <fülakt`eerion -i 19~2e s> (kr phylaktērion amulett) • relig juudiusuliste amulett, kaks rihmadega käsivarrele ja otsaesisele kinnitatavat nahkkarbikest, milles on pärgamendilehed piiblitsitaatidega; neid kannavad mehed hommikupalvuse ajal

gardemariin <gardemar|`iin -iini -`iini 22e s> (< pr garde-marine mereväe aspirant) • aj, sõj Moskva mereväeakadeemia ja mereväe kadetikorpuse vanemate kursuste kasvandike aukraad Venemaal (alates 1716. a-st) aastase merepraktika ajal

genus → geenus
genus proximum [genus proksimum] (ld lähim liik) • loog (lähim) soomõiste, laiem esemete v nähtuste klass, millesse mingi teine mõiste vahetult kuulub ühe liigina, vt ka definitsioon
genus utrum (ld kumbagi sugu) • lgv kahesooline sõna, samal ajal kahest soost olev sõna

geofaagia <+ f`aagia 1 s> (< geo- + -faagia) • med mulla- v savisöömistung (eriti raseduse ajal)

giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plt • tehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

haiku <haiku 16 s> (jpn < hai nalja viskama, rajalt eksima + ku värss) • kirj Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm; tekkis XV s, koosneb 17 silbist, mis tõlgetes hrl paigutatakse kolme ritta (5–7–5)

heimarmene <heimarm´ene 16 s> (kr heimarmenē saatus) • fil antiikfilosoofia kontseptsioon, mis Herakleitose ajal tähendas kosmose seaduspära, Zenoni ja stoikute ajal vältimatut saatust, Karneadese ajal loodusseaduste raames toimivat põhjuslikkust

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

heterofoonia <+ f`oonia 1 s> (< hetero- + kr phōnē hääl, heli) • muus meloodia esitamine ühel ajal mitme ettekandja poolt, kusjuures see kõlab nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumiste v kaunistustega

holokaust <holok|`aust -austi -`austi 22e s> (ingl holocaust tapatalgud < kr holokau(s)tos täispõletusohver) • aj natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja selle okupeeritud aladel II maailmasõja eel ja ajal toimunud juudivastane terror ning juutide laushävitamine

horoskoop <horosk|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr hōroskopos tõusumärk, sünnihetkel tõusev taevakeha või tähtkuju < hōra tund + skopeō vaatlen) • taevakehade (eeskätt planeetide) seisu teatud ajahetkel (kellegi sünnimomendil v mingi sündmuse ajal) kujutav astroloogiline tabel v skeem; selle järgi astroloogi koostatud ennustus

humeraal <humer|`aal -aali -`aali 22e s> (ld humerale < humerus õlavars) • relig, tekst suurt rätti meenutav liturgiline riietusese katoliku vaimulikul, millega teatud talituste ajal hoitakse pühi esemeid, milles on pühitsetud armlaualeib

hunnid pl <h`unn hunni h`unni 22e s> (ld Hunni < hiina Xiōngnú) • aj Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud; V s keskpaiku Attila ajal võimas hõimuliit, mis valitses Mustast merest Reinini ulatuvat maa-ala; piltl metsikud, rändröövlid, röövrahvad

hüdroksühape <+ hape h`appe 6 s> • keem ühel ajal hüdroksüülrühmi ja karboksüülrühmi sisaldav orgaaniline ühend, esineb paljudes taimedes

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

improvisatsioon <improvisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it improvvisazione < improviseerima) • ettevalmistamatult millegi tegemine v korraldamine, improviseerimise tulemus; hetkevaimustuses luuletuse, muusikapala (eriti džässis), kõne vm loomine selle esitamise ajal; selliselt loodud luuletus, muusikapala, kõne vm

improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma

infant <inf|`ant -andi -`anti 22e s> (hisp infante < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infanta

infanta <inf´anta 16 s> (hisp < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsessi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infant

in saecula saeculorum [in seekula sekuloorum] (ld ajastute ajastuteks) • igaveseks, igavesest ajast igavesti

inter arma silent leges [inter arma silent leeges] (ld), silent leges inter arma [silent leeges inter arma] (ld) • relvade keskel (s.o sõja ajal) seadused vaikivad (Cicero)

isopleet <isopl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< iso- + kr plethos hulk) • meteor joon, mis diagrammil näitab mingi meteoroloogilise elemendi sõltuvust kahest muutujast (nt ajast ja kõrgusest)

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

j’accuse [žak·üz] (pr süüdistan) • aj Dreyfusi kohtuprotsessi ajal 13. jaanuaril 1898 ajalehes L’Aurore avaldatud ning presidendile adresseeritud É. Zola avaliku kirja pealkiri, mille esimese sõna järgi seda sensatsioonilist kirja tuntakse; piltl otsene süüdistamine

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena

kankaan <kank|`aan -aani -`aani 22e s> (pr cancan) • muus, tants Louis XIV ajal aeglane ballitants, XIX s algupoolest lõbus ²/₄-taktimõõdus lavatants, mida iseloomustavad hoogsad kõrged jalaviibutused ja akrobaatilised võtted; pikantne Prantsuse kabareetants

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

kassa <kassa 16 s> (it cassa kastike, laegas < ld capsa)
1. laegas sularaha ja väärtpaberite säilitamiseks; tulekindla kapiga ruum sularaha vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja väljaandmiseks
2. asutuse v ettevõtte sularahaseis
3. teatav krediidiasutus (nt haigekassa)
kassaaparaat • spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas
kassaterminal • seade müügitehingu registreerimiseks elektrooniliselt loetaval kujul tehingu toimumise ajal

katakomb <katak|`omb -ombi -`ombi 22e s> (keskld catacumba) • ulatuslikud maa-alused käigud ühes laiemate ruumidega, kuhu pms varakristlikul ajal, I–IV s, maeti surnuid; katakombe on kasutatud ka varjupaigana ja varakristlaste salakogunemisteks; piltl maa-alused käigud ning koopad

kindralkomissariaat <+ komissari|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kindral- + komissariaat) • aj II maailmasõja ajal Saksamaa poolt okupeeritud aladel haldusüksus tsiviilvõimu korraldamiseks

kindralstaap <+ st`aap staabi st`aapi 22e s> (< kindral- + staap) • sõj riigi relvajõudude juhtimise peamine organ nii rahu kui sõja ajal; allub kõrgemale ülemjuhatajale v kaitseministrile; Eesti kaitsejõudude keskjuhtimisorganit nimet peastaabiks

klassitsism <klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld classicus esmaklassiline) • kunst, kirj, arhit antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses Lääne-Euroopas XVII–XVIII s; samal ajal valitsenud arhitektuuristiil, mis jälgis osalt antiikkunsti, osalt renessansi eeskujusid

kleftid pl <kl`eft klefti kl`efti 22e s> (uuskr kleftes vargad) • aj Põhja-Kreeka ja Makedoonia vabad mäestikuelanikud Türgi ülemvõimu ajal Kreekas; pidasid võitlust vallutajate vastu

klubi <klubi kl`uppi 17 s> (ingl club) • ühise huviala, elukutse v maailmavaatega isikute seltskond ja kooskäimiskoht; pol, aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal poliitiliste erakondade nimetus

koeksisteerima <+ eksist|`eerima -eerib 28 v> (< ko-) • samal ajal kõrvu eksisteerima

koeksistents <+ eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ko- + eksistents) • kaaseksistents, samal ajal kõrvu olelemine

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

koinobiit <koinob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld sg coenobita < kr koinobion ühiselu, klooster < koinos ühine + bios elu) • relig ühiselu elav askeetlik munk (varakristluse ajal). Vastand anahoreet

koljaada <koljaada 16 s> (vn коляда < kalendid) • etn põline slaavi rahvaste komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas tavapäraseid laule, nn koljadkasid, millega soovitakse pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne

kolleegium <koll`eegium -i 19~2e s> (ld collegium < kolleeg)
1. aj ühise ameti v elukutsega seotud isikute kogu Vana-Roomas; riigivalitsemisorgan Venemaal XVIII s, asut Peeter I ajal, 1802. a asendati kolleegiumid ministeeriumidega
2. ped mõnede internaadiga õppeasutuste nimetus (nt jesuiitide kolleegium)
3. administratiivne v nõuandev organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt

komposiitkapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud) • arhit joonia ja korintose kapiteeli motiividel põhinev rikkaliku kujundusega kapiteel Rooma ehituskunstis; olnud kasut ka baroki ja klassitsismi ajal

komöödia <kom`öödia 1 s> (ld comoedia < kr kōmōidia < koomos + ōidē laul) • aj Vana-Kreekas veinijumal Dionysose auks toimunud karnevalidest välja kasvanud olustikuline ja poliitiline pilkemäng; teater uuemal ajal naljamäng, lõbusa konfliktilahendusega näidend; piltl naljakas v jantlik lugu

konsoon <kons|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr consonance) • muus kooskõla, ühel ajal kõlavate helide kogum. Vt ka unisoon, dusoon, akord, klaster (3)

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

konvoi <konv`oi 26 s> (pr convoi < kon- + ld via tee) • relvastatud saate- v kaitsesalk v saatev sõjaväelane, saatevalve; sõja ajal kauba-, transpordi- jm laevu saatvate sõjalaevade ja lennukite grupp

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

kromosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kromo- + sfäär) • astr Päikese krooni ja ta helendava pinna vahel asetsev värviliselt helkiv atmosfäärikiht, nähtav täieliku päikesevarjutuse ajal

kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik

kursant <kurs|`ant -andi -`anti 22e s> (vn курсант < курс kursus) • nõuk sõja- v merekooli õppur nõukogude ajal. Vt ka kadett

kursus <k`ursus -e 11~9 s> (pr cours < ld cursus jooks)
1. õppeaine terviklik järk
2. kõrgema v eriõppeasutuse õppeaste
3. rida loenguid mingilt alalt
4. mingi loengusarja kuulajaskond

labarum (ld, kr labaron) • aj alates Constantinus Suurest Rooma riigi lipp, mille varda otsas oli ristiusu sümbol; kasut ka Bütsantsi ajal; kasut üldse vaimuliku lipu tähenduses

legaat1 <leg|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld legatus saadik)
1. aj Vana-Roomas saadik v volinik, riikliku (senati) ülesandega lähetatu; väeülemale senati poolt määratud abiline, keisririigi ajal leegioni ülemjuhataja; provintsi asevalitseja endiste magistraatide hulgast
2. relig katoliku kirikus paavsti erisaadik
3. jur diplomaatiline saadik

livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga

lui <l`ui 26 s> (pr louis < pn Louis, kuninga portree järgi mündil), luidoor <luid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr louis d’or kuldlui) • aj esmakordselt Louis XIII valitsemise ajal 1604. a löödud 10-livrine Prantsuse kuldmünt, mis 1803. a asendati 20-frangise kuldmündiga

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

makii <mak`ii 26 s> (pr maquis)
1. bot vt makja
2. aj, sõj partisan II maailmasõja ajal Prantsusmaal

marketender <market`end|er -ri 2e s> (sks Marketender < it mercatante < mercato turg)
1. vt markitant
2. II maailmasõja ajal Saksa sõjaväes markitandilt saadud v ostetud lisatoidupakk

mutatsioon <mutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld mutatio muutmine, muutus < mutare muutma)
1. biol kromosoomide struktuuri v arvu muutumisest tulenev pärilikkuse muutus
2. med häälemurre, hääle sügavamaks muutumine puberteedi ajal

müorelaksant <+ relaks|`ant -andi -`anti 22e s> (< müo- + relaksant) • farm skeletilihaseid lõõgastav aine; kasut spastiliste seisundite ravis ja lihaste lõõgastamiseks kirurgilise operatsiooni ajal

napoleondoor <napoleond|`oor -oori -`oori 22e s> (pr napoléon d’or kuldnapoleon) • aj 20-frangine kuldmünt Prantsusmaal Napoleon I ja Napoleon III ajal; nüüdisajal vermitakse vaid numismaatikutele

nemo mortalium omnibus horis sapit [neemo mortaalium omnibus hooris sapit] (ld) • ükski surelik pole tark igal ajal, ka targim teeb vigu (Plinius Vanem)

nepman <n`epman -i 2e s> (vn непман) • aj eraettevõtja v spekulant nepi ajal Venemaal

nisan <nisan -i 2e s> (hbr) • juutide poolt Pärsia võimu ajal kasutusele võetud babüloonia-süüria kuude arvestuses aasta esimene (teise arvestuse järgi seitsmes) kuu (meie märts/aprill)

nüktalgia <nükt`algia 1 s> (< kr nyx, gen nyktos öö + -algia) • med öine valu (une ajal)

obertoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> (sks Oberton) • füüs, muus ülemheli, mis tekib sellest, et elastne keha võngub ühel ajal nii tervikuna kui ka kahendik-, kolmandik- jne osadena; obertoonid on üldjuhul põhihelist nõrgemini kuuldavad ning nende arvust ja tugevusest oleneb põhiheli tämber

obligato [obligaato] (it) • muus baroki ajal instrumentaalmuusikas kasutusele võetud märge; tähistab olulist saatehäält, mida ei tohi esitades ära jätta; kasut ka vokaalmuusikas

onolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr onos eesel + -laatria) • aj eeslikuju kummardamine, milles Rooma keisririigi ajal süüdistati juute ja kristlasi

opritšnina <opr`itšnina 1 s> (vn опричнина < опричь lisaks, peale) • aj Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal a-tel 1565–72 rakendatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari valdused koos riigiasutuste ja sõjaväega

ortouni <+ uni une `und `unne 20 s> (< orto-), lüh NREM • füsiol vaikne uni, unefaas, mille ajal organismi talitlus on rahulik. Vt ka REM

osoon <os`oon osooni os`ooni 22e s> (< kr prees partits ozōn lõhnav) • keem omapärase lõhnaga gaas, hapniku teisend, mille molekulis on kolm aatomit; tekib elektrilaengute lahenemisel õhus (nt äikese ajal), ultraviolettkiirte toimel jne

ostrakon <ostrakon -i 19 s> (kr) • aj savinõu kild, millele vanal ajal kirjutati (pms arved, võlakirjad jne); hulk ostrakone pärineb Kreeka ja Rooma võimu aegsest Egiptusest

paignion <p`aignion -i 19~2e s> (kr nali) • aj, kirj eri pikkusega värssidest koosnev figuraalne luuletus, mille kirjapilt meenutab luuletuses kirjeldatava eseme kuju; tekkis hellenismi ajal, leidis kasutust eriti barokkluules

parabaas <parab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr parabasis kõrvaleastumine) • aj, teater kooripartii, Vana-Atika komöödia vaheosa, mille ajal koor kõnetas publikut

paralleelne <parall`eel|ne -se 2 adj> (kr parallēlos kõrvutine)
1. rööbitine, rööpne, üksteisest samal kaugusel kulgev, paralleelide omadustega
2. kõrvutine, kõrvutuseks v võrdluseks toodav, samal ajal toimuv

parasitotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< parasiit + tsönoos) • biol kogum parasiite, kes elavad ühessamas peremehes samal ajal ning on sellega ja omavahel sõltuvussuhteis

paratsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< para- + kr kenteō torkan) • med läbitorge, varasemal ajal eriti kõrva trummikile läbitorkamine keskkõrvapõletiku korral mäda väljalaskmiseks

pedagoog <pedag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr paidagōgos lapsejuhtija)
1. aj Vana-Kreekas ori, kes saatis vabade kodanike poegi kooliteel ja hooldas neid kodus; hellenismi ajal koduõpetaja
2. ped kasvataja; õpetaja; pedagoogika eriteadlane, kasvatusteadlane

perinatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< peri- + ld natus sündinud + -loogia) • med arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks on ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda

petroglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< petro- + kr glyphē uurend) • aj kaljujoonis, esiajaloolisel ajal kaljusse täkitud v kriimustatud joonistus

pica [piika] (< ld harakas) • maitseveidrus; med raseduse ajal tekkiv isu süüa savi vm toiduks kõlbmatut

piruett <piru|`ett -eti -`etti 22e s> (pr pirouette) • tants kiire ühel jalal ringpööre balletis ja iluuisutamises; kehapööre õhus pöördhüppe ajal; sport ratsahobuse täispööre tagajalgadel

pollutsioon <pollutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pollutio määrimine, reostamine) • ökol (nt elukeskkonna) reostamine, reostumine; füsiol mehe iseeneslik seemnepurse pms magamise ajal

polüandria <polü`andria 1 s> (< polü- + kr anēr, gen andros mees)
1. mitmemehepidamine, ühe naise abielu samal ajal mitme mehega; esineb mõne loodusrahva juures, vt ka monandria
2. zool emasisendi paaritumine mitme isasega ühel sigimisperioodil

polüfoonia <+ f`oonia 1 s> (kr polyphonia) • muus mitmehäälsus, mille moodustavad kaks v enam ühel ajal kõlavat võrdväärset häält; häälte meloodiline iseseisvus

polüharmoonia <+ harm`oonia 1 s> (< polü- + harmoonia) • muus mitmikkooskõla, kaks v rohkem ühel ajal kõlavat harmooniat

polüinfektsioon <+ infektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< polü- + infektsioon) • med seganakkus, mitme eri mikroobi samal ajal põhjustatud nakkus

polütonaalne <+ ton`aal|ne -se 2 adj> (< polü- + tonaalne) • muus mitmehelistikuline, mitut helistikku samal ajal kasutav (muusika kohta)

porfürogenneedid pl <porfürogenn|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< keskkr porphyrogennētos purpuris sündinud) • aj Ida-Rooma riigis printsid, kes olid sündinud isa võimuloleku ajal

post hominum memoriam [post hominum mem·oriam] (ld pärast inimeste mäletamist) • igipõlisest ajast peale

postponeerima <postpon|`eerima -eerib 28 v> (ld postponere < post- + ponere panema) • edasi lükkama, hilisemale ajale jätma, ajapikendust andma

prokronism <+ kron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pro- + kr chronos aeg) • ajaarvutamisviga, mille puhul sündmused dateeritakse tegelikust varasemale ajale

proletaar <prolet|`aar -aari -`aari 22e s> (ld proletarius < proles järelsugu) • aj Rooma riigi vaeseim kodanik; proletaaride varandus oli väiksem kui Servius Tulliuse kehtestatud madalaim tsensus; vabariigi lõpul ja keisririigi ajal muutusid deklasseerunud kihiks

propemptikon <prop´emptikon -i 19 s> (ld propempticon < kr propemptikos (teele) saatev) • kirj, aj luuletus, milles soovitakse reisile minevale sõbrale head teed (viljeldi hellenismi ajal)

puhver <p`uhv|er -ri 2e s> (ingl buffer, sks Puffer)
1. tehn löögileevendusseadis, nt veduri ja vaguni kokkupuutel tekkiva löögi vastuvõtmiseks; piltl (lepitav) vahendaja, vahelüli; teatav varu (nt rasketeks aegadeks)
2. info register andmete ajutiseks hoidmiseks
puhverlahus • keem nõrk happe v aluse lahus koos vastava soola lisandiga, et lahuse vesinikioonide sisaldus (pH) püsiks reaktsiooni ajal võimalikult muutumatuna
puhverriik • pol sõjaliselt ning poliitiliselt nõrk väikeriik suurriikide v nende mõjupiirkondade vahel
puhverserver info vt proksi
puhvertoiteallikas • el UPS, vastutusrikka seadme lisatoiteallikas toitevoolu ootamatu katkestuse puhuks
puhvertsoon • ökol puhvervöönd, ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub

rambipalavik <+ palav|`ik -iku -`ikku 25 s> (< ramp) • esinemispalavik, ärevus esinemise eel ja ajal

rambla <r`ambla 1 s> (hisp) • geogr liivapõhjaga kuiv voolusäng, mis vihmade ajal täitub veega

rapiir <rap|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr rapière) • käekaitsme ja sirge ning painduva teraga torkerelv, mida kasutati pms duellidel, hilisemal ajal ka mensuuridel (4)

relikt <rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< ld relictus mahajäetud) • jäänuk; pinnavorm v organism, mis on säilinud jäänusena kaugeist ajastuist; biol kaugetel eellastel hästi arenenud, nüüdisaegsetel liikidel mandunud elund; piltl igasugune varasemast ajast säilinud ese v nähtus, jäänus
reliktfauna, reliktfloora • biol jäänukloomastik ja jäänuktaimestik, teataval alal vanemaist perioodidest säilinud, sageli haruldased looma- v taimeliigid, mis olid varem laiema levikuga, nüüdisajal aga esinevad piiratud aladel; süsteemi eraldiseisev takson, nt hõlmikpuu

reproduktiiv- (< re- + ld producere sünnitama, kasvatama) • sigivus-
reproduktiivsüsteem • med, biol paljunemisega seotud elundkond; suguelundid ja -näärmed
reproduktiivtervis • med viljakus ja võime saada terveid lapsi soovitud ajal, hõlmab mh seksuaaltervist ja pereplaneerimist

résistance [rezist·a(n)s] (pr vastupanu) • aj Prantsuse vastupanuliikumine II maailmasõja ajal Saksamaa okupatsiooni ja sakslastega koostööd teinud P. Pétaini Vichy valitsuse vastu; algas passiivse vastupanu ja streikidega ning arenes organiseeritud üldrahvalikuks võitluseks

restitutsioon <restitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld restitutio)
1. ennistus, taastus
2. biol eriline regeneratsioonijuhtum, kus kogu organism taastatakse väikesest kehaosast
3. jur õigusliku seisundi ennistamine; sõja ajal anastatud vara tagasiandmine ühe riigi poolt teisele
4. maj tagasimakse, hüvitis

restriktsioon <restriktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld restrictio)
1. kitsendamine, piirang
2. maj tootmise v ekspordi kitsendamine hinnalanguse ärahoidmiseks v hindade üleskruvimiseks; rahanduses laenupiirangud (laenusummade vähendamine, laenutähtaja lühendamine, intressimäära tõstmine) majanduskriisi ajal
3. biol võõra DNA lammutamine bakteris vastava endonukleaarse ensüümi abil
4. med organismi v elundi talitluse kitsenemine v piirang

retseptsioon <retseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld receptio vastuvõtmine)
1. jur teisel maal v ajal tekkinud seaduse tarvituselevõtt
2. loomingu, kunstisuuna, teooria vms vastuvõtt ja hindamine
3. kõnek (hotelli, haigla) vastuvõtulaud v -ruum

revolutsioonikalender <+ kal`end|er -ri 2e s> (< revolutsioon) • aj slaavi rahvakalendri eeskujul koostatud suure Prantsuse revolutsiooni aegne kalender; ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792; kalendri tühistas Napoleon I 1. jaanuaril 1806, taastati ajutiselt Pariisi Kommuuni ajal 1871. a

rokokoo <rokok`oo 26i s> (pr rococo < rocaille kivikestest ja teokarpidest ornament) • kunst, arhit, muus barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis ning muusikas (galantne stiil); tekkis XVIII s ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal

romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu

sako <sako 16 s> (< it sacca kott) tekst
1. varasemal ajal: lühike must meestekuub, pintsak
2. nüüdisajal: sakoülikond, mustast (saba)kuuest ja hallidest triibulistest pükstest, särgist, vestist ja lipsust koosnev pidulik ülikond, juurde kuuluvad hrl mustad lakk-kingad

sankülott <sankül|`ott -oti -`otti 22e s> (pr sans-culotte põlvpüksteta) • (pikki pükse kandva) demokraatliku rahvakihi, eriti Pariisi alamrahva hulka kuuluva inimese nimetus suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s

saum <s`aum saumi s`aumi 22e s> (ar sawm paast) • relig muslimite paast ramadaani ajal, üks islami tugisammastest

seesam <s`eesam -i 2e s> (kr sēsamon < semi k-d) • bot Aasias, Aafrikas jm kasvatatav üheaastane suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum); seemneid ja neist saadavat seesamiõli kasut farmaatsias, toiduainetööstuses jm
seesam, avane • araabia muinasjuttudest pärit fraas; võlusõna, mis avab uksed; tuleb analoogiast, et seesamikuprad võiksid käsu peale avaneda: õlitaime tuleb koristada täpselt õigel ajal, enne kupra avanemist

segetaaltaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< ld segetalis viljapõllu < seges külv) • bot, põll tahtmatult külvatud umbrohi, iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvav umbrohi (tekkinud on kindlad kooslused, nt äiakas koos nisuga)

seks <s`eks seksi s`eksi 22e s> (ingl sex < ld sexus sugupool) • inimese seksuaalsuse avaldumisvormide üldnimetus; suguelu; suguline vahekord
seksisõltuvus • med haiglane, küllastumatu suguelutung
turvaseks • seksuaalvahekord kondoomi vm kaitsevahendeid kasutades, et vältida suguhaigustesse nakatumist, seksi ajal ei lasta partneri kehavedelikel sattuda oma kehasse ja vereringesse; mõiste tuli kasutusele seoses aidsi levikuga maailmas, vt ka petting

shōgun [šoogun] (jpn < seii taishōgun barbareid alistav suur väepealik), šogun <šogun -i 2e s> • aj Jaapanis algul keiserlike vägede juhataja tiitel sõja ajal, hiljem (1192–1867) pärandatava võimuga vägede ülemjuhataja, suurfeodaal

simultaan <simult|`aan -aani -`aani 22e s> (< ingl simultaneous üheaegne < ld simul ühel ajal, korraga) • sport mäng korraga mitme vastasega (males, kabes)
simultaankontrast • kunst kontrast, mis väljendab värvide näivat muutumist nende kõrvutamisel, kasut näiteks opkunstis
simultaanlava • teater lava, millel on võimalik samal ajal näidata eri kohtades toimuvat tegevust
simultaantehnika • teater, kirj samal ajal eri paikades toimuvate sündmuste kujutamine kirjanduses ja teatris nii, et on tajutav nende samaaegsus

simultaanne <simult`aan|ne -se 2 adj> (ingl simultaneous < ld simul ühel ajal, korraga) • ühine; samaaegne

skysurfing [skaisöö(r)fing] (ingl) • sport langevarjuspordi eriliik – sportlane sooritab vaba langemise ajal hulga harjutusi (saltod, piruetid, pöörded), mis filmitakse ja esitatakse kohtunikele hindamiseks

smorzando [zmorts·ando] (it) • muus hääbudes, samal ajal pikaldasemaks ja vaiksemaks muutudes

sodiaak <sodi|`aak -aagi -`aaki 22e s> (kr zōdiakos < zōon, dem zōdion loom; kujutis, figuur) • astr loomaring, taevaskeravöö, mida Päike aasta jooksul näivalt läbib; sodiaak jaotatakse juba vanast ajast 12 osaks; enamik vöös asuvatest tähtkujudest kannab juba sellest ajast loomade nimetusi
sodiaagivalgus • astr nõrk öötaeva helendus, mis võib ilmneda kumana varakevadel pärast eha läänetaevas ja sügisel enne koitu idataevas; sodiaagivalgust põhjustab ekliptika tasandi lähedusse kogunenud tolmaine

sororaat <soror|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld soror õde) • esiajal mitmenaisepidamise variant, mille puhul mees võis abielus olla ühel ajal mitme õe v nõoga

sperma <sperma 16 s> (kr) • füsiol seeme, seemnevedelik, seemnerakke sisaldav vedelik, mis väljub seemnepurske ajal

stent <st`ent stendi st`enti 22e s> (ingl) • med veresoonde v muusse õõneselundisse paigaldatav ahenenud kohta laiali hoidev toruke, vt ka šunt; veresoonde v muusse õõneselundisse asetatav varras, niit v kateeter, mis toetab elundit kirurgilise protseduuri ajal

stopp <st`opp interj; st`opp stopi st`oppi 22e s> (< ingl stop seisma panema, peatama; peatus)
1. interj seis!, peatu!, pea kinni!
2. s seisak, peatus; tehn seiskar, vt ka autostopp
stopptuli • tehn pidurdustuli, liiklusvahendi tagatuli, mis põleb sõidupiduriga pidurdamise ajal

suflöör <sufl|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr souffleur < souffler puhuma, (ette) ütlema) • teater teksti etteütleja näitlejaile teatrietenduse ajal

supee <sup`ee 26i s> (pr souper < soupe supp, leem) • hilisõhtune eine kutsutud külalistele, tavaliselt pärast teatrietendust v suaree ajal

suspensor <susp`ensor -i 2e s> (< ld suspendere üles riputama; tagasi hoidma)
1. bot kandur, õistaimedel munarakust mõnerakulise rakkudereana iduga ühel ajal tekkiv kandeosa; aitab kaasa idu toitumisele ja tungimisele endospermi
2. med kandeside v -kott munandikoti v rindade kõrgemal hoidmiseks

süngaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< sün- + kr gamos pulm, abielu) • biol viljastusaegne, viljastuse ajal toimuv (nt tulevase organismi soo määramine)

süngenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< sün- + genees) • geol mineraali, kivimi v maardla kujunemine teda ümbritsevate kivimitega enam-vähem ühel ajal ja lähedaste füüsikalis-keemiliste tegurite valitsedes

sünkrooniline <sünkroonili|ne -se -st 12 adj> (< kr synchronos üheaegne, samaaegne < sün- + chronos aeg), sünkroonne <sünkr`oon|ne -se 2 adj> • samaaegne, sünkroon-, samal ajal v paralleelselt toimuv; samaaegseid nähtusi kõrvutav; samarütmiline
sünkrooniline keeleuurimine • lgv keele kui teataval ajal toimiva süsteemi uurimine, vastand diakrooniline keeleuurimine

sünkroonkultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< sünkroon- + kultuur) • biol mikroobi- v koekultuur, milles kõik rakud läbivad kasvutsükli järke ühel ja samal ajal

šrapnell <šrapn|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn H. Shrapnel, Inglise leidur, 1761–1842) • sõj teraskuulidega täidetud suurtükimürsk, mis lõhkeb õhus viitsütikuga seatud ajal, puistates kuule koonusekujulise vihuna

zemštšina <z`emštšina 1 s> (vn земщина) • aj Venemaal Ivan IV ajal riigi osa, mis eraldati opritšnina moodustamisel omaette valitsetavaks maaks

žirondiin <žirond|`iin -iini -`iini 22e s> (pr Girondin), žirondist <žirond|`ist -isti -`isti 22e s> (pr Girondiste < pn Gironde, Prantsusmaa departemang) • aj, pol kodanlust ja haritlaskonda esindanud poliitilise rühmituse liige suure Prantsuse revolutsiooni ajal

takõrr <tak|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (türkmeeni takyr) • geogr kõrbe ja poolkõrbe sooldunud, kuival ajal praguneva savika pinnasega paljas tasane ala, ajuti veega üle ujutatud

tallit [tal·it] (hbr) • relig valge nelinurkne siidist v villasest riidest rätik tuttidega nurkades; juudi mehed kannavad seda palvetamise ajal

teratogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (kr teras, gen teratos ime, imeelukas, värdjas + -geen) • med igasugune kahjustav välistegur, mis raseduse ajal toimides tekitab loote sünnipärase väärarendi

tesmofoorid plt <tesmof|oorid -`ooride 22e s> (kr thesmophoria < thesmophoros seaduseandja) • aj Vana-Kreekas sügiskülvi ajal Demeteri ja Kore auks peetud pidustused

tetrarh <tetr|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr tetrarchēs < tetra- + archē võim) • aj antiikajal mingi maa-ala neljandiku valitseja, nelivürst; hellenismi ja Rooma keisririigi ajal väikese vasallriigi valitseja

tribunaat <tribun|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld tribunatus) aj
1. tribuuniamet
2. üks kahest Prantsuse seadusandlikust kojast Napoleon I ajal

tribunal <tribunal -i 19 s> (< ld tribunal poodium) • jur teatud erikohus, kohtukolleegium, kohtuistung; sõja ajal on mitmes riigis tegutsenud sõjatribunalid

trääl <tr`ääl trääli tr`ääli 22e s> (vanapõhja thraell) • aj orjuses elav sõjavang v selle järeltulija pms Skandinaavias ja Baltimaadel feodaalsuhete kujunemise ajal

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

turism <tur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl tourism, pr tourisme < tour reis) • huvireisimine, puhkuse ajal mingi paikkonna v maa tundmaõppimine

unionist <union|`ist -isti -`isti 22e s> (< unionism) aj
1. 1886. a liberaalidest eraldunud erakonna liige Inglismaal, unionistid nõudsid Inglismaa ja Iirimaa Uniooni säilitamist, liitusid 1912. a konservatiividega
2. Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–65) ajal kasut olnud nimetus põhjaühendriiklase kohta, osariikide liidu pooldaja

urofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uro- + foobia) • psühh hirm ebasobival ajal urineerimise ees

vaakumsünnitus <+ sünnitus -e 11 s> , vaakumekstraktsioon <+ ekstraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vaakum + ekstraktsioon) • med vililase ekstraktsioon vaakumseadisega sünnituse ajal

vaginism <vagin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld vagina tupp) • med tupekramp, tupeesiku ja vaagnapõhja valulik kokkutõmme; võib tekkida suguakti v günekoloogilise läbivaatuse ajal

ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)

versailane <vers`aila|ne -se -st 12~10? s> (pr pl Les Versaillais) • aj 18. märtsil 1871. a Pariisi ülestõusu eest Versailles’sse põgenenud ning Pariisi Kommuuni ajal seal tegutsenud Prantsuse valitsuse ning selle vägedesse kuulunu nimetus kommunaaride kõnepruugis

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr

virtuaalmälu <+ mälu m`ällu 17 s> (< virtuaalne) • info ühe arvuti masinakeelsetes programmides lubatud tinglikud aadressid, millel puudub riistvaraline vaste; realiseeritakse mäluseadme vahendusel kindla programmi täitmise ajal

vitaalivennad pl <+ v`end venna v`enda 22i s> (sks Vitalienbrüder < sks Vitalien, Viktualien < viktuaalid), vitaliaanid pl <vitali|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld vitalis elujõudu andev) • aj nn toitjad vennad, XIV–XV s Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlite vennaskond; nime said Stockholmi blokaadi ajal, kui vedasid linnale läbi taanlaste laevastiku toiduaineid

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja

ökotsiid <ökots|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< öko- + -tsiid)
1. elukeskkonna tahtlik hävitamine (nt sõja ajal), mille tagajärjel kõik elav hukkub
2. ökol kõike elavat hävitav aine, vt ka biotsiid

östriool <östri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr oistros tugev kirg + tri-) • füsiol nõrk östrogeen, mida leidub naise organismis pms raseduse ajal