[VSL] Võõrsõnade leksikon

alumiinium <alum`iinium -i 19~2e s> (< ld alumen maarjas), tähis Al • keem keemiline element, järjenr 13, aatomm 26,98; hõbevalge kerge metall, looduses leidub ainult ühendeis

antimon <antimon -i 19 s> (keskld antimonium), tähis Sb • keem keemiline element, järjenr 51, aatomm 121,75, poolmetall; antimoni modifikatsioonid: kollane, must, plahvatav ja metalne e hall antimon; kasut sulameis, kus annab teistele metallidele suurema kõvaduse

argoon <arg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr argos tegevusetu), tähis Ar • keem keemiline element, järjenr 18, aatomm 39,994; värvuseta, lõhnata ja maitseta väärisgaas, leidub õhus (u 1%), mõnedes kivimeis; kasut metallurgias, valgustustehnikas jm

arseen <ars|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld arsenicum arseen, auripigment < kr arsenikon), tähis As • keem keemiline element, järjenr 33, aatomm 74,92; poolmetall, looduses leidub hrl ühendeis väävli ja metallidega

baarium <b`aarium -i 19~2e s> (< kr barys raske), tähis Ba • keem keemiline element, järjenr 56, aatomm 137,34, hõbevalge leelismuldmetall, leidub looduses barüüdina ja viteriidina; baariumisooli tarvit tööstuses, meditsiinis jm

berüllium <ber`üllium -i 19~2e s> , tähis Be • keem keemiline element, metall, järjenr 4, aatomm 9,012; leidub berüllis ja mõnes teises mineraalis; kasut piiratult tehniliste sulamite koostisosana, tuumatehnikas aeglustina jm

boor <b`oor boori b`oori 22e s> (< booraks), tähis B • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 5, aatomm 10,81; looduses leidub ainult ühenditena (booraks, boratsiit)

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

consecutio temporum [konsekuutsio temporum] (ld aegade järjestus) • lgv ajavormide ühtlustus, ladina keele grammatika reegel, mille järgi põimlause kõrvallause öeldise ajavorm sõltub alistava lause öeldise ajavormist

düsproosium <düspr`oosium -i 19~2e s> (< kr dysprositos ligipääsmatu), tähis Dy • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 66, aatomm 162,50; koosneb 7 püsiva isotoobi segust

erbium <`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Er • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 68, aatomm 167,26; koosneb 6 isotoobist

euroopium <eur`oopium -i 19~2e s> (< pn Euroopa), tähis Eu • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 63, aatomm 151,96

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis F • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

fosfor <f`osfor -i 2e s> (< kr phōsphoros valgusekandja), tähis P • keem keemiline element, järjenr 15, aatomm 30,97; värvuselt kollane, punane, violetne jne; leidub looduses ainult mineraalides (apatiit, fosforiit), samuti luu- ja närvikoes, valkudes

gadoliinium <gadol`iinium -i 19~2e s> (< pn J. Gadolin, Soome keemik, 1760–1852), tähis Gd • keem keemiline element, järjenr 64, aatomm 157,25; haruldane muldmetall, sisaldub mõnedes mineraalides

gallium <g`allium -i 19~2e s> (< pn Gallia, Prantsusmaa ladinakeelne nimi), tähis Ga • keem keemiline element, järjenr 31, aatomm 69,72, sulamistemperatuur 29,8 °C; pehme sitke sinakasvalge metall

germaanium <germ`aanium -i 19~2e s> (< ld pn Germania Saksamaa), tähis Ge • keem haruldane keemiline element, järjenr 32, aatomm 72,59; rabe metall; kasut elektrotehnikas

hafnium <h`afnium -i 19~2e s> (< keskld pn Hafnia Kopenhaagen), tähis Hf • keem keemiline element, järjenr 72, aatomm 178,49; hõbe-valge raskmetall

heelium <h`eelium -i 19~2e s> (< kr hēlios Päike), tähis He • keem keemiline element, järjenr 2, aatomm 4,0026, värvuseta kerge mittepõlev väärisgaas; avastati 1868. a Päikesel selle spektraaljoonte kaudu; kasut dirižaablite kestade täitmiseks, suurte elektrigeneraatorite jahutussüsteemides

holmium <h`olmium -i 19~2e s> (< keskld pn Holmia, Stockholm), tähis Ho • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 67, aatomm 164,93

imperfekt <imperf|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld imperfectum lõpetamatu) • lgv lihtminevik, pöördsõna ajavorm, mis paljudes keeltes väljendab minevikus toimunud lõpetamata, kestvat v korduvat tegevust

indium <`indium -i 19~2e s> (< ld indicum indigovärvi), tähis In • keem keemiline element, järjenr 49, aatomm 114,82; pehme hõbevalge haruldane metall, sulab temperatuuril 155 °C

iriidium <ir`iidium -i 19~2e s> (< kr iris vikerkaar, nimetus tuleneb iriidiumi soolade mitmevärvilisusest), tähis Ir • keem keemiline element, järjenr 77, aatomm 192,2, plaatinametall; kasut sulameis

jood <j`ood joodi j`oodi 22e s> (pr iode < kr ioeidēs kannikesevärvi, purpurne, sinililla < ion kannike + eidos kuju), tähis I • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 53, aatomm 126,90; mustjashallid metalliläikega kristallid; saadakse pms merevetikaist; kasut meditsiinis, tehnikas jm

kaadmium <k`aadmium -i 19~2e s> (< kr kadmeia gē Kadmose maa), tähis Cd • keem keemiline element, järjenr 48, aatomm 112,41; tsingitaoline valge pehme metall; kasut tööstuses ja arstiteaduses

kaalium <k`aalium -i 19~2e s> (uusld kalium < ar al-qalī leelis), tähis K • keem leelismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 19, aatomm 39,0983; looduses leidub vaid ühenditena; vees lahustuvaid kaaliumiühendeid kasut mineraalväetisena

kaltsium <k`altsium -i 19~2e s> (< ld calx lubi), tähis Ca • keem keemiline element, järjenr 20, aatomm 40,08; hõbevalge leelismuldmetall

kloor <kl`oor kloori kl`oori 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas), tähis Cl • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 17, aatomm 35,453; kollakasroheline lämmatav gaas, looduses leidub ühendeina

koobalt <koobalt -i 2e s> (sks Kobalt < Kobold mäevaim), tähis Co • keem keemiline element, järjenr 27, aatomm 58,93; magnetiliste omadustega hõbehall metall; leidub looduses vaid ühendeis

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Cr • keem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

krüptoon <krüpt|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl krypton < kr kryptos peidetud), tähis Kr • keem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 36, aatomm 83,8

ksenoon <ksen|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kseno-), tähis Xe • keem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 54, aatomm 131,3

lantaan <lant|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr lanthanō peitun), tähis La • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 57, aatomm 138,91

liitium <l`iitium -i 19~2e s> (< kr lithos kivi), tähis Li • keem keemiline element, järjenr 3, aatomm 6,94; hõbevalge leelismetall

luteetsium <lut`eetsium -i 19~2e s> (< ld pn Lutetia Pariis), tähis Lu • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 71, aatomm 174,97

magneesium <magn`eesium -i 19~2e s> (< pn Magnesia, piirkond Kreekas), tähis Mg • keem keemiline element, järjenr 12, aatomm 24,31; läikiv hõbevalge leelismuldmetall; esineb looduses vaid ühendeina, saadakse puhtal kujul elektrolüüsi teel

mangaan <mang|`aan -aani -`aani 22e s> (sks Mangan < pr manganèse), tähis Mn • keem keemiline element, järjenr 25, aatomm 54,94; läikivhall rabe metall; leidub looduses vaid ühendeis

molübdeen <molübd|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld molybdenum < kr molybdaina pliimaak < molybdos plii), tähis Mo • keem keemiline element, järjenr 42, aatomm 95,94; hõbedaläikeline väga raskesti sulav kõva metall; kasut nt korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite legeerimiseks

naatrium <n`aatrium -i 19~2e s> (uusld natrium < ar naṭrūn kristallsooda < kr nitron < egiptuse nṯrj), tähis Na • keem keemiline element, järjenr 11, aatomm 22,99; hõbevalge pehme leelismetall; looduses leidub vaid ühendeina

neodüüm <neod|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< neo- + kr didymos kaksik), tähis Nd • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 60, aatomm 144,24; kasut sulamikomponendina

neoon <ne`oon neooni ne`ooni 22e s> (< neo-), tähis Ne • keem väärisgaaside hulka kuuluv keemiline element, järjenr 10, aatomm 20,183; leidub õhus vähesel hulgal

nihoonium <nih`oonium -i 19~2e s> (< pn, Jaapani Nishina teaduskeskuse järgi, kus nihoonium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenumber 113, aatomm 286, looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Nh

nikkel <n`ik|kel -li 2e s> (sks Nickel), tähis Ni • keem keemiline element, järjenr 28, aatomm 58,71; raskesti sulav ja atmosfäärimõjudele vastupidav hõbevalge metall; kasut sulameis ja nikeldamiseks

nioobium <ni`oobium -i 19~2e s> (< pn Niobe, igavesti pisaraid valav naine Vana-Kreeka müt-s), tähis Nb • keem keemiline element, järjenr 41, aatomm 92,91; hästi töödeldav helehall metall

oganessoon <oganess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pn, Vene füüsiku Juri Oganesjani järgi) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 118, aatomm 294, varasem nimetus ununoktium, oganessooni looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Og

osmium <`osmium -i 19~2e s> (< kr osmē lõhn), tähis Os • keem plaatinametallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 76, aatomm 190,2; kasut vastupidavate metallisulamite valmistamisel, katalüsaatorina jm

pallaadium <pall`aadium -i 19~2e s> (< pn Pallas, asteroid), tähis Pd • keem plaatinametallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 46, aatomm 106,4

perfekt <perf|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld perfectus lõpuni viidud, täielik) • lgv täisminevik, tegusõna ajavorm, mis enamasti väljendab minevikus lõpetatud tegevust (nt Ma olen Rootsis käinud kolm korda), kuid võib märkida ka kõnehetkel jätkuvat v tulevikus toimuvat tegevust

plaatina <plaatina 1 s> (hisp platina, platino < plata hõbe), tähis Pt • keem väärismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 78, aatomm 195,08

plii <pl`ii 26 s> (keskalamsks bli), tähis Pb • keem keemiline element, järjenr 82, aatomm 207,19; mürgine pehme hall raskmetall; vananenud nimetus seatina

pluskvamperfekt <pl`uskvamperf|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (keskld plusquamperfectum < plus quam perfectum enam kui lõpetatud) • lgv enneminevik, pöördsõna ajavorm, väljendab enne mingit minevikuhetke toimunud tegevust (nt: ma olin juba magama läinud, kui isa koju tuli)

praseodüüm <praseod|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr prasinos heleroheline + didymos kaksik-, topelt-), tähis Pr • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 59, aatomm 140,907

raadium <r`aadium -i 19~2e s> (< ld radius kiir, radiare kiirgama), tähis Ra • keem keemiline element, leelismuldmetall, järjenr 88, aatomm 226,0254; kasut meditsiinis ja teadusuuringuis

radoon <rad|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld radiare kiirgama), tähis Rn • keem radioaktiivne keemiline element, mürgine värvuseta väärisgaas, järjenr 8, aatomm 222,0176; vananenud nimed emanatsioon, nitoon, aktinoon, toroon

reenium <r`eenium -i 19~2e s> (< ld pn Rhenus, Reini jõgi), tähis Re • keem keemiline element, järjenr 75, aatomm 186,207; kasut sulamikomponendina, valmistatakse elektroonikaaparaatide detaile, termopaare ja tehiskaaslaste kuumakaitseekraane; looduses esineb ainult ühendites

roodium <r`oodium -i 19~2e s> (< kr rhodeios roosilik, roosa), tähis Rh • keem keemiline element, plaatinametall, järjenr 45, aatomm 102,9055; kasut happe- ja kuumuskindlate aparaatide jms valmistamiseks

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rb • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

ruteenium <rut`eenium -i 19~2e s> (< keskld Ruthenia Venemaa), tähis Ru • keem keemiline element, plaatinametall, järjenr 44, aatomm 101,07; looduses leidub kas ehedalt v koos teiste plaatinametallidega; kasut mõningates sulamites

samaarium <sam`aarium -i 19~2e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70), tähis Sm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 62, aatomm 150,36; kasut sulamikomponendina magnetites ja luminofoorlampide elektroodides

seleen <sel|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr selēnē Kuu), tähis Se • keem keemiline element, kalkogeen, järjenr 34, aatomm 78,96; hajusalt looduses leiduv mittemetalne element

skandium <sk`andium -i 19~2e s> (< ld pn Scandia Skandinaavia), tähis Sc • keem keemiline element, järjenr 21, aatomm 44,96, haruldane muldmetall; keemilistelt omadustelt sarnaneb alumiiniumi ja lantanoididega; kasut korrosioonikindlate kergsulamite koostisainena, katalüsaatorina, tuumatehnikas neutronite filtrina jm

strontsium <str`ontsium -i 19~2e s> (< pn Strontian, Šoti asula), tähis Sr • keem keemiline element, leelismuldmetall, järjenr 38, aatomm 87,62

tallium <t`allium -i 19~2e s> (< kr thallos võsu), tähis Tl • keem keemiline element, järjenr 81, aatomm 204,383; hõbevalge läikiv, õhu käes kiiresti tuhmuv pehme metall; looduses leidub teiste metallide sulfiidmaakides; kasut korrosioonikindlate sulamite koostisosana, amalgaami valmistamiseks jm

tantaal <tant|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Tantalos, Kreeka mütoloogiline tegelane), tähis Ta • keem keemiline element, järjenr 73, aatomm 180,9479, hästi töödeldav hallikas raskmetall; looduses leidub koos nioobiumi ja titaaniga, saadakse tantaaliühendeid süsiniku v vesinikuga redutseerides; tantaali ja selle sulameid kasut elektrotehnikas, aparaadiehituses ja keemiatööstuses

telluur <tell|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tellus, gen telluris maa), tähis Te • keem keemiline element, järjenr 52, aatomm 127,60; hõbehall metalli läikega pooljuhi omadustega kristalne aine, looduses leidub ühenditena; kasut metallurgias, pooljuhtseadiste valmistamisel ning klaasi-, kummi- ja keraamikatööstuses

terbium <t`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Tb • keem haruldane keemiline element, järjenr 65, aatomm 158,9254; hõbevalge pehme metall, leidub mineraalides

titaan <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (uusld titanium < kr pl Titanes titaanid, tegelased Kreeka müt-s), tähis Ti • keem keemiline element, järjenr 22, aatomm 47,88; hõbevalge plastne tugev ja korrosioonikindel metall, looduses leidub ainult ühenditena; titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad; kasut raketi- ja lennukitööstuses, aparaaditööstuses jm

toorium <t`oorium -i 19~2e s> (< pn Thor, Muinas-Skandinaavia piksejumal), tähis Th • keem keemiline element, järjenr 90, aatomm 232,0381, radioaktiivne metall; kasut tuumareaktoreis tuumakütusena

triitium <tr`iitium -i 19~2e s> (< kr tritos kolmas), tähis ³H, T • keem üliraske vesinik, vesiniku radioaktiivne isotoop, massiarv 3, aatomm 3,01686; hapnikuga ühinedes moodustab üliraske vee; kasut initsieeriva ainena vesinikupommis ning radioaktiivse indikaatorina keemias ja bioloogias

tseerium <ts`eerium -i 19~2e s> (< pn Ceres, väikeplaneet), tähis Ce • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 58, aatomm 140,12; kasut tulekindla materjalina raketitehnikas, ultraviolettkiirgust tõkestava klaasi valmistamisel jm

tseesium <ts`eesium -i 19~2e s> (< ld caesius sinakashall), tähis Cs • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 55, aatomm 132,9054; hõbevalge pehme kergmetall, mida kasut fotoelementide tootmisel, lahenduslampides ja vaakumtehnikas

tsink <ts`ink tsingi ts`inki 22e s> (sks Zink), tähis Zn • keem keemiline element, järjenr 30, aatomm 65,39; sinakasvalge läikega rabe metall, millel on mitu allotroopset teisendit

tsirkoonium <tsirk`oonium -i 19~2e s> (uusld zirconium < tsirkoon), tähis Zr • keem keemiline element, järjenr 40, aatomm 91,224; looduses leidub pms tsirkoonis; sulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite põlemiskambreid ja düüse ning arstiriistu

tuulium <t`uulium -i 19~2e s> (< ld pn Thule, antiikkirjanduses legendaarne põhjapoolseim maa), tähis Tm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 69, aatomm 168,9342; pehme hõbevalge metall, kasut meditsiinis ja defektoskoopias

uraan <ur`aan uraani ur`aani 22e s> (< pn Uraan, planeet), tähis U • keem keemiline element, aktinoid, järjenr 92, aatomm 238,0289; hõbevalge raskmetall, millel võib olla kolm kristalliteisendit; looduses leidub uraanimineraalides

vanaadium <van`aadium -i 19~2e s> (uusld vanadium < pn Vanadis, muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja lisanimi), tähis V • keem keemiline element, järjenr 23, aatomm 50,9415; väga kõva, tugev ja plastne metall; vanaadiumisulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketeri ning tööriistu

vismut <vismut -i 2e s> (sks Wismut), tähis Bi • keem keemiline element, järjenr 83, aatomm 208,9804; hõbehall roosaka helgiga metall, vismutiühendeid kasut katalüsaatoritena, oksüdeerijatena, pooljuhtmaterjalidena jm

volfram <v`olfram -i 2e s> (sks Wolfram < Wolf hunt + keskülemsks ram mustus, tahm, šlakk), tähis W • keem keemiline element, järjenr 74, aatomm 183,85; töödeldes saadakse kuumuskindel teemandikõvadune materjal, mida kasut nt lõikeplaadimaterjalina

üterbium <üt`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Yb • keem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 70, aatomm 173,04; helehall metall, ühendeid kasut eriklaaside ja keraamika valmistamisel ning luminofoorides

ütrium <`ütrium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Y • keem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 39, aatomm 88,9059; helehall pehme metall, ühendeid kasut kõrgtehnoloogias